1-15-7635/4 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

7.1.N.S tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700078881 Selgituseks märkida: menetluskulud, N.S, kr asi nr 1-15-7635. Nõud ed menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt tä idetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Autos olnud asitõendid- sõiduki kaaned ja auto võti milline on pakendatud pakendisse nr1 ning jäeti Kuressaare politseijaoskonda jätta hoiule politseisse, kuni sõiduauto konfiskeerimise läbiviimiseni. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus N.S `t süüdistatakse selles, et tema 05.mail 2015 kella 18.37 ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis Saare maakonnas Kuressaare linnas Kungla tänaval enda seaduslikus kasutuses olevat X XX kuuluvat ning kehtivat kohustuslikku liikluskindlustust mitteomavat mootorsõidukit - sõiduautot Mitsubishi Pajero Wagon X XXXXX– isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0023 80-005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,02 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,92 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis Y.J

Kriminaalasi nr 1-15-7635 N.S mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega N.S , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus N.S-ile nõutud karistus : KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus ) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 6 (kuus) kuud, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi. N.S ile määratud 180 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et N.S teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1 -6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et N.S on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav N.S andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeeri mise eesmärk ja toime on arusaadavad. Taotleb menetluskulu tasumisele määramist ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja j äid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on kannatanu oma nõusoleku andnud. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni piiresse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et N.S on oma süüd tunnistanud . N.S karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava N.S vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tõkend - tõkendit ei kohaldatud. Tsiviilhagi- puudub. Asitõendid – Autos olnud sõiduki kaaned ja auto võti milline on pakendatud pakendisse nr1 ja jäeti Kuressaare politseijaoskonda jätta hoiule politseisse, kuni sõiduauto konfiskeerimise läbiviimiseni. Konfiskeerimisele kuuluv vara - Kriminaalasjas on prokuratuur esitanud taotluse süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et N.S paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest loobuma. Prokuratuur taotleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatava N.S vara: kolmanda isiku, XX) nimele riiklikusse registrisse kantud mootorsõiduk sõiduauto Mitsubishi Pajero Wagon XXXXXXX), mis Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22.05.2015 määruse alusel on arestitud konfiskeerimise tagamiseks ning mis käesoleval ajal asub Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuplatsil asukohaga Transvaali 58 Kuressaare. KarS § 83 lg 3 p 1 sätestab võimaluse konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel, Tahtliku süüteo toimepanemise vahend, so sõiduauto Mitsubishi Pajero Wagon XXXXXXXX, mille konfiskeerimist taotletakse, kuu lub süüdistatavale omandis olevale äriühingule, mille juhatuse liige süüdistatav on. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et (Riigikohtu 24.03.2014 lahend 3-1-15-14) seisukohale, et ettevõtte juhatuse liige saab ÄS § 181 lg 1 järgi esindada osaühingut. Sellest lähtudes kujutab juriidilise isiku auto üleandmine füüsilisele isikule endast osaühingu

Kriminaalasi nr 1-15-7635 esindamist ÄS § 181 lg 1 mõtt es. See esindamine tuleb TsÜS § 31 lg -te 1 ja 5 kohaselt lugeda ettevõtte tegevuseks. KarS § 83 lg 3 p 1 kohaselt ei nõua objekti konfiskeerimine kolmandalt isikult üksnes kaasaaitamist objektiivses mõttes, vaid ka seda, et kaasaaitamistegu oleks selle toimepanijale subjektiivselt omistatav. Omistatav on see juhul, kui kaasaaitaja suhtub objekti kasutamisse süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel vähemalt kergemeelselt. Seda enam tuleb kaasaaitajale omistada kaasaaitamistegu, mida toime pannes on tal objekti väärkasutamise suhtes tahtlus. Praegusel juhul teadis juriidilise isiku juhatuse liige, et ta asub autoga joobeseisundis sõitma. Selline teadmine tuleb omistada ka juriidilisele isikule, mistõttu oli kolmandal isikul kaasaaitamistegu toime pannes otsene tahtlus selle osas, et sõidukit kasutatakse kuriteo toimepanemisel. Seega on KarS § 83 lg 3 p 1 eeldused auto konfiskeerimiseks täidetud. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus 3-1-1-27-07). N.S on karistatud 28.07.2010 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 424 alusel vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 24 kuud. Karistus liideti hilisema kohtuotsusega mõistetud karistusega; 09.03.2011 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 424 alusel vangistusega 6 kuud, millega liideti Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 28.07.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes Harju Maakohtu 02.10.2012 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.04.2014. Karistus on kantud. N.S pani uue KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 05.05.2015 kella 18:35 ajal Kuressaare linnas, asudes juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes, kusjuures alkoholi sisaldus N.S väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0.92 mg/l, rikkudes oma tegevusega LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid, seejuures puudus N.S mootorsõiduki juhtimise õigus, rikkudes oma tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 ning ta juhtis sõidukit, millel puudus liikluskindlustus, rikkudes LS § 33 lg 2 p 9 nõudeid. Oma tegevusega N.S ohustas kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et varasemad kohtu poolt mõistetud kriminaalkaristused KarS § 424 järgi ei ole mõjutanud N.S alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest loobuma, seega on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi ja süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohane mõjutusvahend hoidmaks N.S edaspidi samalaadse õigusrikkumise toimepanemisest. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 eurot. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. N.S-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueels es menetluses tasuks 239,29 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik