Kohtulahend

2015 laekus kontodele teadmata allikatest üle 25 000 euro ning seda raha käsitas kohus võimaliku kriminaalse tuluna.

Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku Y-i lepinguline esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotles vara arestimise määruse osalist tühistamist. Esindaja palus vabastada aresti alt sularaha 220 eurot ja sõiduauto Volvo XC90. Üheks määruskaebuse argumendiks oli, et sõiduk on abikaasade ühisvara, kuna on soetatud abielu kestel.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse kolmanda isiku Y-i esindaja vandeadvokaat

K. Namm, kes taotleb ringkonnakohtu määruse osalist tühistamist ning 220 euro ja sõiduauto Volvo XC90 aresti alt vabastamist.

Määruskaebuses osutatakse tähelepanu, et ringkonnakohus lähtus määruskaebemenetluses

ekslikest asjaoludest. Ringkonnakohtu määruse järgi võttis X pistist 14 korral, kuid 5 teo osas oli kriminaalmenetlus

juba

lõpetatud.

Selle

kinnituseks

edastas

vandeadvokaat

Riigikohtule

kriminaalmenetluse lõpetamise määrused. Praeguseks kahtlustatakse X-i 9 korral pistise võtmises kokku summas 900 eurot.

Kaitsja peab ringkonnakohtu menetlust ka kokkuvõtlikult erapoolikuks ja hooletuks. Lisaks

sellele, et kohus ei vaevunud asja sisuga põhjalikumalt tutvuma, kestis kohtuistung üksnes 6 minutit. Nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik asja sisuliselt arutada. Kuna maakohtus suulist istungit ei toimunud ning Y kaasati menetlusse kolmanda isikuna alles pärast vara arestimise määruse koostamist, pidanuks just ringkonnakohtu istung tagama Y-i õiguste kaitse.

Kolmanda isiku esindaja arvates on kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et arestitud vara

hulka kuuluv sularaha 220 eurot ei ole kuritegelik tulu. Raha pärineb X-i ja Y-i seaduslikest sissetulekutest ning 150 eurot sellest on saadud kingitusena kolmanda isiku emalt. Sõiduauto Volvo, mille väärtus oli soetamise hetkel 8000 eurot, on ostetud Y-i emalt kingituseks saadud sularaha (7000 eurot) ja abikaasade seadusliku sissetuleku eest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolmanda isiku esindaja määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid menetlus- või

materiaalõiguse rikkumisi, mis tingiksid vara arestimise määruse tühistamise. Kohtud on kolmanda isiku sisulistele väidetele juba ammendavalt vastanud. Küll aga ei olnud ringkonnakohtule teada, et

kriminaalmenetlus on 5 pistise võtmise teo osas lõpetatud. Arvestades eelnevat, esitab kolleegium seisukoha üksnes selle kohta, kas ja kuidas mõjutab kriminaalmenetluse osaline lõpetamine Y-i vara arestimist.

X-i kahtlustatakse üheksal korral pistise võtmises 2014. aastal ja ühel korral altkäemaksu

võtmises 2015. aastal. Ringkonnakohus lähtus ekslikult teadmisest, et X-i kahtlustatakse pistise võtmises 14 korral, kuna prokuratuur ei teavitanud kohut, et viie teo osas oli selleks ajaks X-i suhtes menetlus lõpetatud. Ringkonnakohtu viga ei saa aga pidada oluliseks, sest käesolevas asjas ei muuda kriminaalmenetluse osaline lõpetamine vara arestimise aluseid.

Y-i vara on arestitud laiendatud konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks. Vara

arestimine KarS § 832 järgi eeldab, et isikut kahtlustatakse vähemalt ühes kuriteos, mis sätestab laiendatud konfiskeerimise kohaldamise. X-i puhul on selleks teoks ainult KarS § 294 lg 2 p-s 1 sätestatud altkäemaksu võtmine, kuna enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 293 vara laiendatud konfiskeerimist ei võimaldanud. Eelnevast tuleneb, et vara arestimiseks laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks on käesolevas kriminaalasjas tähtis vaid X-ile KarS § 294 lg 2 p 1 järgi esitatud kahtlustus, mille osas menetlust lõpetatud ei ole. Üksnes see kahtlustus loob materiaalsed eeldused vara arestimiseks laiendatud konfiskeerimise tagamiseks.

Laiendatud konfiskeerimise kohaldamine ei eelda, et kogu konfiskeeritav vara pärineks

kuriteost, milles isik süüdi tunnistatakse. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. KarS § 832 lg 1 teise lause kohaselt peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-13, p 8). Praeguses asjas on kohtud teinud kindlaks perekond X ja Y elatustaseme erinevuse legaalsest sissetulekust. Maakohus nentis, et leibkond on alates 2010. aasta algusest omandanud teadmata allikatest üle 25 000 euro. X ja Y omakorda ei ole suutnud veenvalt tõendada, et nimetatud vara on legaalset päritolu. Seega on 13 895,14 euro väärtuses vara arestimine põhjendatud.

Kolleegium selgitab ka KarS § 5 lg-st 3 tulenevat raskema seaduse tagasiulatuva kohaldamise

keeldu praeguse vara arestimise menetluse kontekstis. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine on võimalik vaid juhul, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mille toimepanemise eest on laiendatud konfiskeerimine karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis ette nähtud. Kui isiku poolt toimepandu kvalifitseerus toimepanemise ajal kuriteona, mis ei võimaldanud laiendatud konfiskeerimist (näiteks pistis), kuid pärast 1. jaanuari 2015 on karistatav mõne teise eriosa paragrahvi järgi, mis sellist konfiskeerimist võimaldab (näiteks altkäemaks), tuleb lähtuda raskema seaduse tagasiulatuva kohaldamise keelust ning laiendatud konfiskeerimine on välistatud. Kui aga kasvõi üks tegudest võimaldas toimepanemise ajal ja võimaldab ka praegu laiendatud konfiskeerimist kasutada, tuleb seda KarS § 832 muude eelduste olemasolul teha.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2015. a määruse muutmata ja kolmanda isiku esindaja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.