Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 8. oktoobri 2015 määrus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu K.I, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2015 määrus K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada K.I (isikukood XXX) talle Tartu Maakohtu 4. märtsi 2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10521 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
3.Määrata KarS § 76 lg 5 alusel K.I-le katseaeg pikkusega 6 kuud. KarS § 78 p 2 alusel hakata K.I katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.
4.Määrata K.I katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5.Kohustada K.I järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 , 7, 8 alusel kohustada K.I katseajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhtlema isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi või psühhotroopseid aineid või on nende käitlemise eest süüdi mõistetud ning samuti kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a sugulased); 4) osalema kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalabiprogrammis.
7.Määrus K.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
8.Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab K.I ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
9.Kui K.I katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik KarS § 76 lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
K.I määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus 04.03.2014 otsusega karistas K.I KarS § 424 järgi 11 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jättis kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades K.I suhtes 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega ja kohustades teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 8 toodud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis teemal, mis käsitleb alkoholi liigtarvitamisega kaasnevaid probleeme.
2.Tartu Maakohus 22.01.2015 määrusega pööras K.I karistuse 11 kuud vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2015 ja lõpeb 17.01.2016.
3.Tartu Maakohus 08.10.2015 määrusega jättis K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtulahendi motiivid olid järgmised. 3.1 K.I puhul võib positiivsena välja tuua, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanedes on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Samas kaaluvad negatiivsed asjaolud nimetatu üle. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on K.I kriminaalkorras karistatud kahel korral ning käesolevalt kannab ta esimest reaalset vangistust joobes juhtimise eest. Mõlema kuriteo soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine ning grupi negatiivne mõju. K.I suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ning kuritegude toimepanemisel on tuntav tugev mõjutatavus sõprade poolt, mida süüdlane tunnistab ka ise. K.I oma eluviisiga väljendab riskivat ja hoolimatut elustiili.
3.2 K.I kõikide kuritegude põhjuseks on alkoholi tarvitamine. Ta võib ära juua kaks liitrit viina korraga. Ta tunnistab ise probleemi, kuid puuduvad oskus ja teadmine sellega tegelemiseks. Ei ole võimeline alkoholi tarvitamisele „ei“ ütlema. Kinnipeetava isikuandmetest nähtub, et tal võib olla alkoholisõltuvus, tema joomisharjumused hävitavad tervist. Kuna süüdlane kannab alla aastast vangistust, siis ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. 3.3 Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega nr 1-13-10521 tunnistati K.I süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 11 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. 15.01.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, kuna K.I ei ilmunud registreerimisele, ei teavitanud mitteilmumise põhjustest ega osalenud ametniku pakutud sotsiaalprogrammis. Süüdimõistetu eiras talle pandud kohustusi ning sellise tegevusega kinnitas, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole ennast õigustanud. Kuna K.I on varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning talle pandud lisakohustust, siis puudub veendumus, et sel korral suudaks ta ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat kriminaalhooldust edukalt läbida. 3.4 Kohtu hinnangul toetavad K.I mittevabastamist ka isiku sõltuvuslikud probleemid, millega ta vangistuses ei ole tegeleda saanud. Alkoholisõltuvus on kinnipeetava puhul aga paraku kuritegude toimepanemise suurimaks riskifaktoriks.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.I, taotledes määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Edasikaebuse põhiväidete kohaselt peab kinnipeetav vabanemist võimalikuks, märkides järgmist: ta kinnitab, et on olnud kogu karistusaja kaine ning kuivõrd vanglakaristuse kandmine on temale hirmutavat mõju avaldanud, ei ole ka karta tema uusi kuritegusid; tema edasine vanglas hoidmine riivab avalikku õiglustunnet, kuivõrd tema peale kulub kuus 1300 eurot ja seega ta vabastaks meelsasti oma koha teistele seda rohkem vajavatele seadusrikkujatele. vanglas viibimine tema alkoholiprobleemi ei ravi, kuivõrd temale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava ega ette nähtud sotsialiseerivaid tegevusi; ta tunneb, et vangla on teda suunanud jumalakartlikule teele ja ta tõotab kirikus käia ka vabaduses; kohtu märge, et ta on kergesti mõjutatav, on tõsi, kuid ta lubab, et hakkab tutvusi sõlmima seaduskuulekate inimestega; kuivõrd ta on juba asunud paranemise teele, on olemas alus tema vabastamiseks; vangla ja prokurör usuvad teda ja on tema vabastamisega nõus; kriminaalhooldusele mitteallumine on möödanik, sest siis ei olnud ta veel vanglas viibinud, milline asjaolu on aga avanud tema silmad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
6.Iseenesest ei saa vastu vaielda maakohtu veendumusele, et K.I osas esinevad mõningad uue kuriteo toimepanemise ja ka käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskifaktorid. Ringkonnakohtu hinnangul võib aga kinnipeetavale siiski anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud, s.o süüdimõistetu ei jätka vabaduses uute kuritegude sooritamist ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid.
7.Ringkonnakohus, tehes nimetatud positiivse tulevikuprognoosi, peab seejuures oluliseks asjaolu, et K.I on noor inimene, kes vanglakaristust kannab esimest korda. Seega võib
kinnipeetava esimene kogemus reaalses vangistuses olla määravaks motivaatoriks, mis mõjutas teda oma senist käitumist muutma, s.o pidama end ülal seaduskuulekalt ning täitma katseaja ja käitumiskontrolli tingimusi. Samuti on oluline, et praeguseks ajaks on K.I mõistetud karistusest ära kandnud juba rohkem kui kaheksa kuud, mille jooksul ta on end ülal pidanud korrektselt. Tõsi, selle aja jooksul ei ole temaga läbi viidud taasühiskonnastavaid tegevusi (nagu on õigesti märkinud maakohus), kuid seda ei ole tinginud mitte kinnipeetava vastumeelsus, vaid hoopis asjaolu, et ta kannab alla ühe aasta pikkust vangistust. Lisaks on siinkohal tähtis seegi, et ka järelejäänud ligikaudu kolme kuu jooksul K.I mingitessegi sotsiaalprogrammidesse ei lülitata. Eelkirjeldatud asjaoludest saab kriminaalkolleegiumi hinnangul teha järelduse, et K.I jätkuv kinnipidamine ei pruugi enam soovitud mõju avaldada. Tema õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine.
8.Apellatsioonikohus ei näe ka K.I vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisel midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks. Nimelt on tal olemas elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning lähedased on valmis teda ka toetama. Samuti on reaalsed K.I tulevikuplaanid (kavatsused selguvad Tartu Vangla ettekandest), s.o ta soovib töötada, tasuda rahalisi nõudeid, käituda seaduskuulekalt ja luua kunagi ka pere. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ühes kriminaalhooldaja poolse abiga annavad aluse oodata K.I edasisi pingutusi oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab süüdimõistetu üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele. Lisaks on tema osas vajalik rakendada KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 7, 8 nimetatud kohustusi. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd K.I riskikäitumist suurendavad tema alkoholi tarvitamise harjumus, tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ning mõjutatavus teiste inimeste poolt. Katseaja pikkuseks määrab kolleegium 6 kuud (KarS § 76 lg 5), mida juhindudes KarS 78 p-st 2 tuleb hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli tuleb K.I suhtes rakendada kogu katseaja kestel.
9.Eeltoodud asjaoludel asub Tartu Ringkonnakohus seisukohale, et K.I tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Selline otsustus kattub nii Tartu Vangla kui ka abiprokurör Meelis Juursoo seisukohtadega. On küll õige, et prokuratuuri ja/või kinnipidamisasutuse positsioonidega kohtud seotud ei ole, kuid käesoleval juhul ei näe kriminaalkolleegium põhjust neist ka irduda.
10.Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
11.Apellatsioonikohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse K.I lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab K.I suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
12.Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab K.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.