Kohtulahend

KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.E-le mõistetud vangistus 627 (kuussada kakskümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata K.E-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on K.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada K.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata K.E kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

elukohajärgse

KrMS § 180 lg 1 alusel K.E-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu 111 (ükssada üksteist) eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.E on õigus menetluskulud kogusummas 404 (nelisada neli) eurot 30 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. K.E on kohustatud maksma igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 34 (kolmkümmend neli) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700076498. Selgitusse tuleb märkida „1 -15-8899, menetluskulud, K.E“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt

rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu K.E-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 17.10.2015. a kella 05.15 paiku Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 25. kilomeetril juhtis, omamata juhtimisõigust, sõiduautot Chrysler Neon registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,07 mg/l kohta. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada K.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.09.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 632 tundi üldkasulikku tööd . KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada K.E üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada K.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K.E süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus on seisukohal, et K.E-le mõistetud karistus tuleb asendada 627 tunni üldkasuliku tööga, mitte 632 tunni üldkasuliku tööga, nagu on ekslikult märgitud sõlmitud kokkuleppes. Siinkohal osundab kohus kehtivale Riigikohtu praktikale (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-168-15 ja 3-1-1-69-15), mille kohaselt on 1 aasta vangistust ümberarvestatuna üldkasuliku töö tundidesse 360 tundi, mitte 365 tundi. Kohtu hinnangul ei raskenda üldkasuliku töö tundide arvu õige korrigeerimine kohtu omal algatusel süüdistatava olukorda ja on seega lubatav.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 91,80 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 20 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 111,80 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, s.o 292,50 eurot. Seega on menetluskulud kokku 404,30 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. K.E ja tema kaitsja taotlesid kohtult menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude tasumise võimaldamiseks osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud. siinkohal arvestab kohus, et K.E käesoleval ajal ei tööta, rahaliselt toetab teda ema. K.E asub peagi tööle ja omandab iseseisva sissetuleku. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja K.E sissetulekuid, on seisukohal, et K.E-le on ilmselgelt ülejõukäiv menetluskulude korraga tasumine. Kohtu hinnangul tuleb K.E-le anda võimalus menetluskulud tasuda vabatahtlikult.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.