Kohtulahend

Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „V.Z , 1-15-2810, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel V.Z-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa menetluskuludest, s.o määratud kaitsjale makstud tasu 464 (nelisada kuuskümmend neli) eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed esitatud tsiviilhagi 6869,74 euro nõudes jätta KrMS § 310 lg 1 alusel tsiviilhagi aluse äralangemise, so süüdistatava XXX poolt hagi täieliku hüvitamise tõttu rahuldamata. Dokumentide kaustad kahes musta värvi kiirköitjas (kirjega „Projekt Tuleme tagasi 13.0102.09-0136 Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine, raamatupidaja VTM nr 1, VTM nr 2, mai 2010 1, mai 2010 2“ ja „Projekt Tuleme tagasi 13.0102.090136 Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine VTM nr 3 (juuli 2010) MTÜ Loovkunsti Ühendus, Juuli 2010 3“), millised leiti läbiotsimisel XXX elukohast XXX ja on plommitud klambritega number 00553393 ja 00553391, anda kohtuotsuse jõustumisel üle MTÜ Loovkunsti Ühendus likvideerijale V.Z. Dokumentide kaust musta värvi kiirköitjas (kirjega INTEGRATSIOON „Kodanikuks läbi loovuse“ 01.07.2009-31.12.2009 MTÜ Loovkunsti Ühendus), mis sisaldab kuludokumente, millised olid esitatud MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt Integratsiooni ja Migratsiooni SA-le projekti „Kodanikuks läbi loovuse“ raames ja mille üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt andis üle programmijuht Kristiina Esop, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed volitatud esindajale (XXX). SA-e XXX 25.10.2011 saatekirja nr 4-3/4739-1 alusel kriminaaltoimiku juurde võetud lisa: salvestis CD-l, mis on köidetud kriminaalasja materjalide juurde (tl 112), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 11.11.2015. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

07.10.2008 kuni 18. september. 2012.a MTÜ Loovkunsti Ühendus (reg kood XXXXXXX, asukoht XXX - likvideerimisel) juhatuse liige, kes mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1, § 27 lg 1, § 32 lg 1 ja § 35 kohaselt juhib ja korraldab MTÜ tegevust ja on kohustatud täitma oma kohustusi MTÜ-s juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜ Loovkunsti Ühendus nimelt esitasid juhatuse liikmed V.Z ja XXX AS-le XXX toetuse taotluse nr 1.3.0102.09-0136 projekti „Tuleme tagasi“ elluviimiseks. Elukestva Õppe Arendamise SB.E otsuse nr 11.03.2010 nr 4-3/644 alusel otsustati perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 16 lg 1 alusel, lähtudes sotsiaalministri 5.nov 2008 määruse nr 69 „Meetme Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskirja“ § 14 lg 3 kohaselt – maksta MTÜ-le toetust. Toetust otsustati anda MTÜ-le, vastavalt otsuse p.-le 1-2, kogusummas 4 686 988 krooni (abikõlblik summa) ja kuni 86,17% projekti abikõlbulikest kuludest. Toetus on käsitletav soodustusena, so tasuta väljamaksena riigieelarvest, vastav toetus makstakse välja toetuse saajale rahandusministri 01.03.2007 määruses nr 15 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“ sätestatud korras. Samuti Sihtasutuse Avatud Eesti Fond, „Avatud ühiskonna eriprogrammi“ raames, otsustati eraldada toetus vastavalt p.-le 3, muuhulgas ka MTÜ-le Loovkunsti Ühendus summas 228 840 krooni, projekti „Kunstiteraapiate kasutamine kriminaalhooldusalustele Tallinna Vangla piirkonnas Harjumaal ja Pärnumaal“ raames. Samuti SB.E 04.09.2009.a. otsusega, otsustati toetus summas 228 840 krooni, väljamaksmine MTÜ-le Loovkunsti Ühendus projekti „Kunstiteraapiate kasutamine kriminaalhooldusalustele Tallinna Vangla piirkonnas Harjumaal ja Pärnumaal“ raames. 03.09.2009.a. sõlmisid XXX ja Loovkunsti Ühendus lepingu projekti „Kunstiteraapiate kasutamine kriminaalhooldusalustele Tallinna Vangla piirkonnas Harju- ja Pärnumaal“ elluviimiseks ja XXX-i stipendiumi XXXXXXX kasutamiseks kogusummas 228 840 krooni (14 625.54 eurot), mis on käsitletav soodustusena, so tasuta väljamaksena avalikest vahenditest, st sihtasutuselt XXX, mille programmi rahastas XXX. V.Z , ühiselt ja kooskõlastatult MTÜ Loovkunsti Ühendus teise juhatuse liikme XXX’ga, esitasid MTÜ Loovkunsti Ühendus nimelt – tahtlikult järgmiste projektide raames ühed ja samad kuludokumendid ning toetuse väljamaksmiseks taotlused – saades sellega kavatsetult pettuse teel soodustust, st alusetult kulude topelt finantseerimist. Oma sellise tegevusega nad tekitasid varalise kahju kogusummas vähemalt 59 768.24 krooni (3 819.89 eurot) Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele XXX, tekitades tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse – varalise kasu saamise eesmärgil. SA-le XXX tekitati ebaõige ettekujutus selle kohta, et tehtud kulutuste rahastamist pole ühegi varasema projekti raames taotletud ja kaetud, kuid tegelikkuses oli rahastamist taotletud juba XXX-lt. Nimelt olid kulud deklareeritud teise (SB.E) toetust saava projekti raames ja need kulutused olid ka teise projekti raames kaetud. Nimelt esitasid V.Z ja XXX järgmised aruanded ja kuludokumendid kulude topelt finantseerimiseks:

27.07.2010.a. koostatud Väljamakse taotluse nr 3 perioodi 11.06.2010 – 10.07.2010 kohta koos kuludokumentidega, mille alusel taotleti väljamakse teostamist summas 113 990.93 krooni (7 285.35 eurot); V.Z ja XXX said MTÜ Loovkunsti Ühendusele soodustust, mis finantseeriti läbi XXXi projekti „Kunstiteraapiate kasutamine kriminaalhooldusalustele Tallinna Vangla piirkonnas Harju- ja Pärnumaal“ ning samuti mis finantseeriti läbi Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse XXX meetme „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine“ raames. XXXile esitasid V.Z ja XXX 19.07.2010.a. käsipostiga aadressil XXX Finantsaruande (projekti raames juba teostatud kulude kohta), koos lisadega (kuludokumentidega) perioodi 01.11.2009-30.06.2010.a. kohta nr XXXXXXX ning Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele XXX esitasid nad Väljamakse taotluse nr 2 22.06.2010 ja Väljamakse taotluse nr 3 28.07.2010.a. käsipostiga aadressil XXX ning koos nendega järgmised kattuvad kuludokumendid, millega taotleti topelt rahastamist: 01.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 143 „reklaamivoldikud“ summas 7 520.krooni (480.62 eurot); 01.05.2010.a. kuupäevaga XXX arve nr 1 „Tallinna salongi ruumide üür mai“ summas 3 344.-krooni (213.72 eurot); 05.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 1 „õppematerjalid teraapiatundide läbiviimiseks“ summas 9 313.40 krooni (595.23 eurot); 05.05.2010.a. kuupäevaga AS XXX arve nr 4721 (98 Ultima 10,04 L) 183.73 krooni (11.74 eurot); 06.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 2949 „Tallinn salongis pänner“ summas 2 160.- krooni (138.05 eurot); 12.05.2010.a. kuupäevaga AS XXX arve nr 5679 (98 Ultima 10,00 L) 182.50 krooni (11.66 eurot); 14.05.2010.a. kuupäevaga AS XXX arve nr 2317 (98 Ultima 11,02 L) 201.11 krooni (12.85 eurot); 15.05.2010.a. kuupäevaga FIE XXX arve nr 6 „raamatupidamisteenus mai summas 3 000.-krooni (191.73 eurot); 20.05.2010.a. kuupäevaga XXX AS arve nr 01/0393 (B 95 28,16 L) 500.00 krooni (31.96 eurot); 21.05.2010.a. kuupäevaga FIE XXX arve nr 54 „kohv, tee, küpsised kohvipausideks“ 1 500.-krooni (95.87 eurot); 22.05.2010.a. kuupäevaga AS XXX arve nr 3754 (Bensiin 95 16,68 L) 300.24 krooni (19.19 eurot); 24.05.2010.a. kuupäevaga AS XXX arve nr 1081 (98 Ultima 10,00 L) 181.50 krooni (11.60 eurot); 25.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 32 „min.vesi, kohv, küpsised“ summas 1 497.05 krooni (95.68 eurot); 25.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 30 „puhastusvahendid Tallinna ja Pärnu salongi“ summas 898.10 krooni (57.40 eurot); 26.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 36 „ õppematerjalise paljundamine“ summas 1 536.- krooni (98.17 eurot); 26.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 35 „õppematerjalid Tallinn salongi“ summas 1 475.05 krooni, millest maksti välja 471.36 krooni (30.13 eurot); 27.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr A-5933-O-27-05-2010 „draamateraapia materjalid“ summas 2 830.- krooni (180.87 eurot); 28.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr A-6152-O-28-05-2010 „draamateraapia materjalid“ summas 1 778.50 krooni (113.67 eurot); 30.05.2010.a. kuupäevaga FIE XXX arve nr 56 „arvutiõpetus mai“ summas 4 525.krooni (289.14 eurot); 30.05.2010.a. kuupäevaga FIE XXX arve nr 57 „kodulehe haldus“ summas 2 000.krooni (127.80 eurot);

31.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 37k „draamateraapia materjalid“ summas 1 100.- krooni (70.30 eurot); 31.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 34 „materjalid õppepäevade läbiviimiseks“ summas 2 495.90 krooni (159.52 eurot); 03.06.2010.a. kuupäevaga XXX AS arve nr 01/5928 (Fut.95 Euro 11,46 L) 200.00 krooni (12.78 eurot); 03.06.2010.a. kuupäevaga XXX AS arve nr 01/5927 (Fut.95 Euro 8,59 L) 150.00 krooni (9.59 eurot); 04.06.2010.a. kuupäevaga XXX AS arve nr 02/0733 (B95 VV 11,47 L) 200.15 krooni (12.79 eurot); 06.06.2010.a. kuupäevaga XXX AS arve nr 01/8556 (Fut.95 Euro 11,49 L) 200.00 krooni (12.78 eurot); 09.06.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 3103 „teavitustööd Pärnu salongis“ summas 1 110.-krooni (70.94 eurot); 23.06.2010.a. kuupäevaga XXX AS arve nr 01/0625 (Fut.95 Euro 28,73 L) 500.00 krooni (31.95 eurot); 31.05.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 3049 „teavitustööd Pärnu salongis „ summas 1 320.- krooni (84.36 eurot); 01.07.2010.a. kuupäevaga XXX OÜ arve nr 101497 „Pärnu salongi ruumide üür juuni“ summas 7 566.- krooni (483.56 eurot); Kokku 59 768.24 krooni ( 3 819.89 eurot) Seega eelnevast tulenevalt esitasid V.Z ja XXX ühed ja samad kuludokumendid erinevate projektide raames, eesmärgiga saada pettuse teel mõlemast projektist 59 768.24 krooni ( 3 819.89 euro) suuruses summas soodustust. 03.09.2009.a. sõlmisid XXX ja Loovkunsti Ühendus lepingu XXX-i stipendiumi XXXXXXX kasutamiseks kogusummas 228 840 krooni (14 625.54 eurot), millest XXX tegi projekti „Avatud Loovus“ raames MTÜ-le Loovkunsti Ühendus 08.09.2009.a. ettemaksu summas 128 840.-krooni (8 234.38 eurot). Ülejäänud maksed peatati peale MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt 19.07.2010 finantsaruande esitamist /aruandes oli kajastatud tehtud kulusid summas 152 843.66 krooni (9 768.49 eurot)/ XXX ́ile perioodi 01.11.2009.a.-30.06.2010.a. kohta nr XXXXXXX. Nimelt leidis XXX, et: „Stipendiumi Saaja (MTÜ Loovkunsti Ühendus) oli läinud vastuollu toetuse kasutamise põhimõtetega, Lepingu tingimuste ning Projektis sätestatuga, kasutanud Stipendiumi olulises osas mittesihtotstarbeliselt ning esitanud vale- ja võltsitud andmeid Stipendiumi arvelt kulude hüvitamise kohta.“ MTÜ-le Loovkunsti Ühendus teostati projekti „Tuleme tagasi“ raames Riigikassast ülekanded Väljamakse taotluse nr 2 alusel 15.07.2010.a. summas 111 392.85 krooni (7 119.30 eurot) ja Väljamakse taotluse nr 3 alusel 03.08.2010.a. summas 113 990.93 krooni (7 285.35 eurot). Nimelt vastavalt korrale „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse väljamaksete teostamine“ Lisa 2 „Väljamakse taotluse kontroll-leht“ väljamakse taotluse nr 2 kohta, otsustati välja maksta MTÜ-le Loovkunsti Ühendus toetus summas 111 392.85 krooni (7119.30 eurot) /kd 3 tl 151153/. Samuti vastavalt korrale „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse väljamaksete teostamine“ Lisa 2 „Väljamakse taotluse kontroll-leht“ väljamakse taotluse nr 3 kohta, otsustati välja maksta MTÜ-le Loovkunsti Ühendus toetus summas 113 990.93 krooni (7285.35 eurot) /kd 3 tl 154-156/. Seega tekitasid V.Z ja XXX pettuse teel kulude topelt finantseerimise – esitades nimetatud projektide raames osaliselt samad kuludokumendid. Samuti V.Z oli alates 07.10.2008 kuni 18. september. 2012.a MTÜ Loovkunsti Ühendus (reg kood XXXXXXX, asukoht XXX - likvideerimisel) juhatuse liige, kes

mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1, § 27 lg 1, § 32 lg 1 ja § 35 kohaselt juhib ja korraldab MTÜ tegevust ja on kohustatud täitma oma kohustusi MTÜ-s juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. V.Z pani koos MTÜ teise juhatuse liikme XXX’ga toime kavatsetult soodustuskelmuse. Nimelt vastavalt Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja MTÜ Loovkunsti Ühendus vahelisele projektitoetuslepingule nr XXXXXXX (III kd tl 167-171), otsustati toetada Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi kaudu MTÜ Loovkunsti Ühendus projekti „Kodanikuks läbi loovuse“ raames, mis on käsitletav tasuta väljamaksena majandustegevuses osalevale isikule osaliselt riigieelarvest (Eesti avaliku sektori finantseering) ja avalikest vahenditest (Euroopa Liidu osalus). 08.06.2009.a. Projektitoetuslepingu nr XXXXXXX p.-le 1.5 kohaselt, sihtasutus otsustas toetada MTÜ-d projekti raames 153 554 krooniga, ning p.2.1. kohaselt kohustus toetuse saaja kasutama toetust vastavuses projekti ja eelarvega sihtasutuse poolt heakskiidetud kujul ja mahus. Vastavalt lepingu p. 2.2.1-2.2.2. kohaselt lepiti kokku, et Sihtasutus kannab toetuse pangaülekandega toetuse saaja arveldusarvele summas 107 488 krooni 14-tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist ning 46 066 krooni 10 tööpäeva jooksul peale lepingu p.-s 3 toodud tingimuste täitmist, st p.-s 3.1. ettenähtud toetuse saaja projekti kohta esitatud kirjaliku aruande kohaselt. Samuti sõlmiti XXXi ja MTÜ Loovkunsti Ühendus vahel projekti „Kunstiteraapiate kasutamine kriminaalhooldusalustele Tallinna Vangla piirkonnas Harju- ja Pärnumaal“ perioodi 01.11.2009-30.06.2010.a. kohta elluviimisleping nr XXXXXXX, toetuse kasutamiseks kogusummas 228 840 krooni (14 625.54 eurot) ja mille kohaselt, kui kulud vastavad projektile oli MTÜ-l õigus saada teine osa toetusest summas 100 000 krooni (6 391.16 eurot), mis on käsitletav soodustusena, so tasuta väljamaksena avalikest vahenditest, st sihtasutuselt XXX, mille programmi rahastas XXX. V.Z , ühiselt ja kooskõlastatult MTÜ Loovkunsti Ühendus teise juhatuse liikme XXX’ga, esitasid MTÜ Loovkunsti Ühendus nimelt – tahtlikult järgmiste projektide raames ühed ja samad kuludokumendid, saades sellega kavatsetult pettuse teel soodustust, st alusetult kulude topelt finantseerimist. Oma sellise tegevusega nad tekitasid varalise kahju kogusummas vähemalt 15 904.-krooni (1 016.45 eurot) Sihtasutusele XXX, tekitades tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse – varalise kasu saamise eesmärgil. SA-le XXX tekitati ebaõige ettekujutus selle kohta, et tehtud kulutuste rahastamist pole ühegi varasema projekti raames taotletud ja kaetud, kuid tegelikkuses oli rahastamist taotletud juba Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuselt. Nimelt olid kulud deklareeritud teise (XXX) toetust saava projekti raames ja need kulutused olid ka teise projekti raames kaetud. Nimelt esitasid V.Z ja XXX järgmised aruanded ja kuludokumendid kulude topelt finantseerimiseks:

kohaselt, kui kulud vastavad projektile ja lepingu tingimused on täidetud, oli õigus saada lepingu p. 2.2.2 alusel teine osa toetusest summas 46 066 krooni (2 944.15 eurot). Järgmised kuludokumendid esitati nii XXXi projekti „Kunstiteraapiate kasutamine kriminaalhooldusalustele Tallinna Vangla piirkonnas Harju- ja Pärnumaal“ raames 19.07.2010.a. käsipostiga aadressil XXX ning samuti esitati alljärgnevad kuludokumendid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi raames 17.02.2010.a. käsipostiga aadressil XXX (tl 211-217, III kd) ja samuti uuesti 08.11.2010 digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt: 20.11.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 570 „materjalide kulu“ summas 921.krooni (58.86 eurot); 26.11.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 578 „materjalide kulu“ summas 765.krooni (48.89 eurot); 30.11.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 584 „materjalide kulu“ summas 1 694.krooni (108.27 eurot); 30.11.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 17 „toitlustus“ summas 1 336.- krooni (85.39 eurot); 04.12.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 587 „materjalide kulu“ summas 397.krooni (25.37 eurot); 05.12.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 588 „materjalide kulu“ summas 1 275.krooni (81.49 eurot); 06.12.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 594 „materjalide kulu“ summas 631.krooni (40.32 eurot); 08.12.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 597 „materjalide kulu“ summas 300.krooni (19.17 eurot); 10.12.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 599 „materjalide kulu“ summas 844.krooni (53.94 eurot); 28.12.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 532 „kontoritarbed“ summas 1 923.krooni (122.90 eurot); 28.11.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 582 „materjalide kulu“ summas 428.krooni (27.35 eurot); 30.12.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 612 „materjalide kulu“ summas 2 028.krooni (129.61 eurot); 31.12.2009.a. kuupäevaga OÜ XXX arve nr 21 „toitlustus“ summas 1 676.- krooni (107.12 eurot); Kokku 15 904.-krooni (1 016.45 eurot). Ühed ja samad kuludokumendid esitati eesmärgiga saada pettuse teel mõlemast projektist Kokku 15 904.-krooni (1 016.45 eurot) suuruses summas kulude topelt finantseerimist. Seega V.Z ja XXX said MTÜ-le soodustust, mis finantseeriti nii läbi XXXi projekti „Kunstiteraapiate kasutamine kriminaalhooldusalustele Tallinna Vangla piirkonnas Harju- ja Pärnumaal“ ning samuti milline finantseeriti läbi Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi raames. 03.09.2009.a. sõlmisid XXX ja Loovkunsti Ühendus lepingu XXX-i stipendiumi XXXXXXX kasutamiseks kogusummas 228 840 krooni (14 625.54 eurot), millest XXX tegi projekti „Avatud Loovus“ raames MTÜ-le Loovkunsti Ühendus 08.09.2009.a. ettemaksu summas 128 840.-krooni (8 234.38 eurot). Ülejäänud maksed summas 100 000 krooni (6391.16 eurot) peatati peale MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt 19.07.2010 finantsaruande esitamist /aruandes oli kajastatud tehtud kulusid summas 152 843.66 krooni (9 768.49 eurot)/ XXX ́ile perioodi 01.11.2009.a.-30.06.2010.a. kohta nr XXXXXXX. Nimelt leidis XXX, et „Stipendiumi Saaja (MTÜ Loovkunsti Ühendus)

on läinud vastuollu toetuse kasutamise põhimõtetega, Lepingu tingimuste ning Projektis sätestatuga, kasutanud Stipendiumi olulises osas mittesihtotstarbeliselt ning esitanud vale- ja võltsitud andmeid Stipendiumi arvelt kulude hüvitamise kohta.“ Seega tegid V.Z ja XXX kõik endast oleneva, et saada antud projekti raames teine osa toetusest summas 100 000 krooni (6391.16 eurot), kuid kuritegu jäi nende tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna XXXi töötaja avastas pettuse. 08.06.2009.a. sõlmisid MTÜ Loovkunsti Ühendus ja Integratsiooni Sihtasutus projektitoetuslepingu nr XXXXXXX toetuse kasutamiseks kogusummas 153 554 krooni (9 813.89 eurot). Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tegi projekti „Kodanikuks läbi loovuse“ raames MTÜ-le Loovkunsti Ühendus väljamakse nimetatud lepingu punkt 2.2 tulenevalt, mis sätestas, et Sihtasutus kannab toetuse pangaülekandega toetuse saaja arveldusarvele järgneva maksegraafiku ja tingimuste alusel: 2.2.1 sätestas, et 107 488 krooni (6 869.74 eurot) väljamaksmine toimub 14 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Seega teostas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus MTÜ Loovkunsti Ühendus arvelduskontole väljamakse kahes osas: - 18.06.2009.a. summas 26 872.- krooni ( 1717.43 eurot) - 19.06.2009.a. summas 80 616.- krooni (5 152.30 eurot). 2.2.2 sätestas, et 46 066 krooni (2 944.15 eurot) väljamaksmine toimub 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu punktis 3 toodud tingimuste täitmist ja projekti lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt. Seega jäeti summa 46 066 krooni (2 944.15 eurot) välja maksmata. Ülejäänud maksed peatati peale MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt 17.02.2010.a. koostatud Finantsaruande esitamist /aruandes kajastati tehtud kulusid summas 153 554.33 krooni (9 813.91 eurot)/ projektitoetuslepingu nr XXXXXXX (sõlmitud 08.06.2009.a.) punktist 5.3 tulenevalt, mis sätestas, et kui toetuse saaja ei suuda projekti rakendada vastavalt lepingus sätestatule, jätab sihtasutus endale õiguse maksed katkestada ja/või leping lõpetada. Kui Toetuse saaja ei täida lepingu tingimusi, võib sihtasutus oma rahalist panust vähendada ja/või nõuda juba makstud summade osalist või täielikku tagastamist. XXXi ja Sihtasutuse dokumentide võrdlemisel tuvastati nende osaline kattuvus ehk kulusid oli topeltrahastatud. Seega tegid V.Z ja XXX kõik endast oleneva, et saada antud projekti raames pettuse teel teine osa toetusest summas 46 066 krooni (2 944.15 eurot), kuid kuritegu jäi nende tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Sihtasutuse töötaja avastas pettuse. Sellise tegevusega rikkusid V.Z ja XXX Euroopa Komisjoni otsuse nr XXXXXXX lisa 11 punkti IIId, mille kohaselt ei ole abikõlbulikud kulud, mis on lõpliku abisaaja poolt deklareeritud ja mõne muu ühenduse toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud. Samuti rikkusid V.Z ja XXX Avatud Eest Fond ja MTÜ Loovkunsti Ühendus vahel 03.09.2009.a. sõlmitud lepingu XXX-i stipendiumi XXXXXXX kasutamiseks p-i 8 ja 10, mille kohaselt, Stipendiumi tuleb hoida eraldi teistest Stipendiumi saaja vahenditest ja Stipendiumi saajal ei ole õigust katta Stipendiumi arvelt kulutusi mis ei ole otseselt seotud Projekti teostamisega ning Projekti eesmärkidega. Samuti rikkusid nad Elukestva Õppe Arendamise SB.E otsuse nr 11.03.2010 nr 4.3/644 Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ meetme „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine“ toetuse taotluse rahuldamise kohta p.14.3. mille kohaselt MTÜ oli kohustatud eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulu muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Samuti rikkusid nad 08.06.2009.a. sõlmitud Projektitoetuslepingus nr XXXXXXX MTÜ Loovkunsti Ühendus ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse vahel projekti „Kodanikuks läbi loovuse“ kohta p.-is 2.1. sätestatud kohustust, mille kohaselt toetuse saaja kohustub

toetust kasutama vastavuses projekti ja eelarvega sihtasutuse poolt heakskiidetud kujul ja mahus. Seega pani V.Z toime soodustuskelmuse, s.t majandustegevuses osalevale isikule, muudest avalikest vahenditest – majandustegevuse soodustamiseks, pettuse teel tasuta väljamakse, s.o soodustuse saamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 210 lg 2 järgi kuriteona.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused ja selgitused talle inkrimineeritava süüteo toimepanemise kohta, tunnistajate XXX, XXX ja XXX kohtuistungil antud ütlused ning kontrollinud kohtuistungil riikliku süüdistaja ja süüdistatava kaitsja esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale.

raamatupidajale, miks siis asjad korras ei ole. Rääkis sellest kindlasti XXXga, ükskord käis XXX koos V.Z-iga tema juures. Kui XXX kontrollimas käis, siis avastati ka üks tema arve, mis oli esitatud seoses XXX projektiga. XXXl olid taotluste jaoks kindlad vormid. XXX poolt kontrollimise ajal olid raamatupidamisdokumendid kohal. Teisi rahastusi ei tea, sai aru, et osa olid ettemaksuga ja pärast esitati kuludokumendid. Seal oli hunnik pabereid, ja neid käidi kontrollimas. Ütles, et tema neid korda tegema ei hakka. Teised väljamaksetaotlused tegid nad ise. Kes oli see raamatupidaja olnud, ei tea, nimi jooksis läbi. Kinnitab, et temale näidatud väljamaksetaotlused ja aruanne on tema koostatud. Väljamaksetaotluses nr 2 märgitud dokumendid sai XXX ja V.Z-i käest, osadel on juurde kirjutatud, mis on Pärnu salong ja mis Tallinna salong. On koostanud ka väljamaksetaotluse nr 3. Dokumentide esitamine toimus samamoodi. XXX tõi tema kätte, V.Z saatis hiljem Pärnust postiga. Kui ütles, et midagi on puudu, siis V.Z saatis talle otse. XXXle oli vaja saata koopiad. Väljamaksetaotluste allkirjastamisest ei tea. Andis XXXle taotluse koos dokumentide koopiatega. Mõnikord kirjutas tema juuresolekul alla, sest teine eksemplar jäi originaaldokumentide juurde. Teisele juhatuse liikmele ei saatnud meili peale, Loovkunsti Ühendusel oli oma kaust, kus kõik oli üleval ja vajadusel sai sellega tutvuda. Ei tea seda, kas V.Z on teinud XXX väljamaksetaotlustes 2 ja 3 raames dokumentidest koopiaid ja esitanud neid XXXile. Andis dokumendid tagasi ja mida kontoris nendega tehti, seda ei tea. Töökorraldus dokumentide osas oli juhatuse liikmete vaheline, kuidas seda tehti või jagati, seda ta ei tea. Temal oli tähtaeg millal pidi XXXle ära esitama ja vahel esitas V.Z dokumendid nii hilja, et ei olnud aega millekski muuks ning andis paberid ja väljamaksetaotluse XXXle, pärast sai vaadata. Vahel juhtus, et V.Z-i dokumendid jäid välja ja need sai pandud hilisemasse perioodi kui XXX sellega nõustus. Alguses ei olnud, et V.Z oleks palunud endale üle vaatamiseks saata, see oli lõpupoole kui see probleem tuli. Ütles V.Z-ile, et talle on kõik kättesaadavad, neil on oma kaust, kust sai näha neid väljamaksetaotlusi. See oli nende töökorraldus kuidas nad seda tegid. Otseselt V.Z-ile väljamaksetaotlusi ei saatnud kuna andis dokumendid ära. Neil oli oma elektrooniline kaust, kuhu nad ise need väljamaksetaotlused üles panid. Tema sellega ei tegelenud, see oli nende süsteem. Temal oli käsundusleping, kus olid fikseeritud kuupäevad, millal peab XXXle esitama dokumendid, väljamaksetaotlused ja aruanded. Oli hilinemisis, kuid said tänu XXX mõistvale suhtumisele ära saadetud. Tema jaoks olid dokumendid välja prinditud, arved saadeti meilile, koopiaid vastu ei võtnud. Tema arvamus oli, et kas on siis vaja iga kuu osta seda kaupa, et ära jagada. Oskasid selle ära põhjendada ja XXX küsis ju selgitusi väljamaksetaotluste juurde. See käis kõik meilitsi. Teise raamatupidaja olemasolu tuli välja kontrollimise käigus kui nägi ühe projekti dokumente. Dokumentidest nägi, et raamatupidajale oli makstud. See oli seotud mõne muu projektiga, sest XXXga tegeles ainult tema. Tunnistaja XXX selgitas, et töötas 2009, 2010, 2012, 2013 Integratsiooni- ja Migratsiooni Sihtasutuses, jagasid läbi erinevate programmide ja rahastusallikate projektidele toetusi, hindasid neid ja tegid järelevalvet. Töötab seal seniajani. MTÜ Loovkunsti Ühendus sai toetust 2009 Euroopa programmi raames korraldatud konkursil. Projekti nimi oli Kodanikuks läbi loovuse ja sihtrühmaks olid mitte eesti kodanikest kinnipidamisasutuses olnud isikud. Toetuse saajatega sõlmitakse pärast taotluse heakskiitu projektilepingud. MTÜ Loovkunsti Ühendus taotles 222 748 krooni ja projekti maksumuseks oli 255 810 krooni. Esimene väljamakse oli 107 488 krooni ja viimast osa seoses topelt rahastuse kahtlusega välja ei makstud. Nende poole pöördus 2010 novembri algul XXX kuna neil oli mittetulundusühinguga projekt käimas või lõppenud ja seal tehti päris palju sularahaarveldusi. Nad uurisid seda ja said teada, et ka nemad on seda tööd rahastanud. 10.11.2010 kohtusid ja võrdlesid kulusid ning olid kattuvad kulud 54 000 krooni ulatuses ning samuti on XXXil kattuvad kulud SB.E projektiga. Mindi paikvaatlusele ja kohapeal olid ainult SB.E dokumendid. Öeldi, et raamatupidaja käes, ei olnud ka kõiki XXXi dokumente. Olevat ka raamatupidaja käes. Läksid sinna uuesti ja siis olid dokumendid olemas. Kuna aruannete juurde esitatakse kuludokumentide koopiad, siis sai neid võrrelda ja ilmnes, et koopiate kaustas olid dokumendid uuel plangil, kuid enam-vähem sama sisuga dokumendid. Kuna

XXX nõuab logosid ja templeid juurde, siis oli näha, et need olid kinni laetud ja tehtud dokumendist uus koopia ja esitatud teisele fondile. Arve number, sisu oli sama ja esines kolmes projektis. Esimene kord kohal käies olid kohal XXX ja raamatupidaja XXX, samuti XXXi esindaja ja SB.E esindajad. Kuna dokumente ei olnud, siis ei olnud eriti selgitusi küsida. Teisel kohtumisel olid raamatupidaja ja XXX, kes kiirustas mingile kohtumisele. On kohtunud ka V.Z-iga nii nende kui oma kontoris, on neile dokumente toonud. Paikvaatlusel V.Z ei olnud. Peale projekti tegevuse lõppu peab esitama sisuaruande ja finantsaruande koos kulu- ja maksedokumentide koopiatega, et kulusid kontrollida. Juba seal aruandes oli olulisi puudusi, tegid ettekirjutuse. Et oleks lihtsam, siis läksid kohale, et küsimused läbi arutada, saatsid päringuid, küsimusi oli korduvalt. Siis oli kohal ka V.Z. Kuludokumendid olid puudulikult vormistatud, sisu ei selgunud, kogused, ühikud kulude ja tegevuste osas ei selgunud, lepingud vormistatud puudulikult. V.Z toimetas Pärnus, XXX Tallinnas, XXX oli projektijuht, kes vastutas kuludokumentide eest. Pärnu tegevuse osas andis V.Z selgitusi, tegi parandusi. Enamus suhtlust käis XXX kaudu. Teisel kohtumisel tuvastati, et originaalidest olid tehtud uued kuludokumendid, XXXil kattuvused XXXga ja neil omavahel kattuvused rahastamisperioodides ja tehtud kuludes. Originaalide kaust oli hoopis teistsugune kui neile esialgselt esitatud koopiad. Kohapeal sai selgitusi vähe, oli mahukas kirjavahetus. Kaks novembrikuu kohtumist olid pigem olukorda fikseerivad. Kahtlus topelt esitatud kulude osas leidis kinnitust ja otsustasid oma toetuse tagasi küsida. Selleks pöördusid juhataja kirjaga, millele vastust ei tulnud, siis andsid võimaluse maksegraafikuks. Otsustati kogu toetus tagasi küsida, sest olid saanud toetust ka SAst XXX samal perioodil ja kattusid töötasud ja sõidukulud. 2011 kevadel tegid lepingu ühepoolse lõpetamise ja nõudis kogu summat tagasi. Toetuse tagasimaksmiseks pidi ühing esitama tegevuskava, kuid seda ei esitatud. Lõpuks pakuti ühingu poolt maksegraafikut, kuid sellega nad enam ei nõustunud. Kirjad saadeti mittetulundusühingusse mõlemale. Ei mäleta, et V.Z oleks vastanud, kui siis ühele kirjale. Esimene finantsaruanne oli mahukas. Tõenäoliselt toodi kohale või saadeti postiga. Hiljem parandasid meili teel, aga kuna oli mahukas, siis ka postiga. 17.12.2010 rikkumiste tuvastamise protokollis (tl 18-21) on fikseeritud 16 ja 25 november tuvastatu. Selle konkreetse projekti rahastaja oli Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond, mille kaasrahastaja läbi kultuuriministeeriumi oli Eesti riik. Kaasrahastajateks on riik 25% ja Euroopa fond 75% ulatuses. Tuvastatud olid topelt finantseeringud 54 000 ulatuses. Otsustati kõik välja makstud 107 488 krooni tagasi küsida. Maikuus tuli makse XXXlt selles summas eurodes. Tuvastati selged rikkumised arvetes, tekkis kahtlus seoses SB.E , et võib-olla on ka sealt küsitud töötasudeks ja sõidukuludeks, kuid SB.E ei olnud huvitatud. Finantsaruanne (tl 192-198) on XXX aruande vorm, mille peab mittetulundusühing esitama. See tuli meilile, V.Z saatis ühe finantsaruande elektrooniliselt digiallkirjaga. See aruanne sisaldab topeltkulusid, A ja R tähendabki kelle kulud need olid. Temal ei ole tõendeid selle kohta, et V.Z oleks teinud koopiaid ja pannud neid XXX kaustast XXXi finantsaruandesse. Kontrollimisel oli kohal ka raamatupidaja XXX. Seal projektis oli enne olnud raamatupidaja, kuid seoses aruannete koostamisega oli siis XXX väidetavalt võtnud uue raamatupidaja XXXe, et korda teha aruandlus ja sai aru, et kõikide käsil olnud projektide oma, sest teist raamatupidajat neil ei olnud. Raamatupidaja oli võetud selleks, et nende projekt korrektselt lõpetada, teiste kohta öelda ei oska. Vestles temaga põgusalt kohapeal ja sai aru, et ta oligi võetud ja päris põhjalikult ei olnudki veel tuttav kõikide dokumentidega. Saab öelda, et ei olnud XXX dokumentidega tuttav. Küsisid temalt ja said vastuseks, et oli ilmselt saanud dokumendid XXX käest ja paluti finantsaruanne korda teha. Tunnistaja XXX selgitas, et töötas 2009 kuni 2013 SAs XXX struktuuritoetuste üksuses konkreetse projekti koordinaatorina. MTÜ Loovkunsti Ühendus taotles rahastust töötutele suunatud projektis Tuleme tagasi. Projekti maksumus oli 4, 6 miljonit krooni. Mäletamist mööda otsustati selles summas välja maksta, osalist rahastamise otsust ei olnud. Kõike raha nad kätte ei saanud, esitati 14 väljamaksetaotlust. Põhimõtteliselt olid omafinantseeringu summad ja põhimõtteliselt oli see ettemaks. MTÜde puhul oli võimalus, et maksavad osa väljamaksetaotlustest ise ära ja ülejäänud summa tagant järgi. Kui tekib mingi sisetunne paari

aastase töötamise järel, siis on kuskil midagi valesti. Selle projektiga olid algusest peale kummalised kulud. Eksperdid olid heaks kiitnud ja maksti välja. Kuigi seal oli abikõlbmatuid kulusid, siis võtsid nad ise kulu väljamaksetaotlustest välja. Silma jäi, et osteti igasuguseid asju, kuid töötutega tegelemisel ei pea nii palju asju ostma. On loomulik, et projekti alguses ostetakse näiteks mööblit, arvuti, aga seal läks patjade, tuulekellade ja vesipiipudeni, mis olid abikõlbmatud ja kohutavates kogustes osteti kunstitarbeid. XXX esitas arveid, mis olid seotud tema enda MTÜga, mis ei oleks tohtinud üldse tegutseda ja oli likvideerimisel. Mis puudutab omavahel seotud isikuid, siis väiksemates kohtades on inimesed omavahel seotud ja otseselt määrus seda ei keela. Topelt finantseerimise kahtlus tekkis seetõttu, et V.Z tahtis saata XXXi oma arveid, aga saatis kogemata XXXsse temale. Nägi arve koopia peal templi serva, mida kasutati XXX puhul. Võttis ühendust XXXiga ja hakkasid mõtlema, et tõenäoliselt toimub topelt finantseerimine. See saadetud arve oli uus arve, templi serv oli näha ja projekti kood oli natuke näha. XXXist teatati, et nad hüvitavad kõik kulud, mida sealt on küsitud. Otsustati minna Pärnu mnt salongi. Selle arve osas ei mäleta, et oleks V.Z-iga suhelnud. Suhtles põhimõtteliselt XXXga, sest tema oli see, kes esitas ja allkirjastas väljamaksetaotlused. Käisid Pärnu mnt salongis ja mäletamist mööda seal ei olnud alguses raamatupidajat. Seal oli suur segadus arvetega. XXX väitis, et kõiki arveid ei ole tema käes ja ei tea kus need on. Ütles, et ongi üks koopia, midagi omaks ei võtnud. Ühtegi originaaldokumenti neile ei näidatud. Järgmisel korral pidid raamatupidaja ka niikuinii juurde kutsuma ja mingisugused originaaldokumendid olid ikkagi puudu või ei olnud sellised nagu neile oli esitatud. Võis juttu olla, et osa asuvad Pärnus, aga tavaliselt, et raamatupidajale kuskile saadetud ja ei ole tema käes. Raamatupidaja oli selles SB.E projektis XXX, kes ka kindlasti kohal. Teab, et XXX tegi lepinguga selle projekti juures tööd, teistest projektidest ei tea. Mäletamist mööda teisel korral raamatupidaja ütles, et tema teebki seda, mida juhatus käsib, et paneb kokku selle, kuidas juhatus on ette näinud, millised kulud projektis on. Kuludokumendid sai raamatupidaja mõlema juhatuse liikme käest, Pärnust tekkisid eraldi kulud, sealt pidi ka need kätte saama. Kontrollimas käis koos XXX. Kui oli XXXi esindajad, siis neid oli kaks ja MTÜ poolt XXX. XXX andis igasuguseid põhjendusi, mis pähe tuli, alates sellest, et ei teadnud, et see oleks keelatud või et see päris nii ikka ei olnud. SB.E poolt väljamaksed peatati mingiks hetkeks, kuid hindamine võttis aega ning mingil hetkel pidid edasi maksma. Struktuurfondide sees on samade kuludokumentide alusel väljamaksete tegemine keelatud, kuid XXXil või Norra või Šveitsi riigi rahastatud fondidel ülevaadet ei ole. Kui taotleja ise ei ütle, siis makstakse raha välja ja parimal juhul küsivad veel lõpetuseks kuludokumendi. Nemad ise kontrollivad kõik üle. Määrust või seadust ei ole, mis keelaks samade kuludokumentide esitamise, see ei ole ilus. SB.E ei oleks seda niisama lihtsalt teinud, oleks pidanud tegema järelevalvet, uurima kes ja mis alustel on raha saanud. Koos XXXi inimestega pärast tuvastasid, et oli topelt esitatud küll. Tundus nii, et esitati SAle XXX ja siis kinni kaetud koopiatena XXXile. Paikvaatlusakt (tl 4-13) on etteteatatud kontroll, teatasid ette, et tulevad kontrollima. Kontrollisid selliseid dokumente, milliste osas tundus, et on esitatud ka XXXile ja leidsid mõned kattuvused, bensiinikuludele. Need olid XXX bensiinikulud. Kattuvus oli ka seotud Pärnu tegevusega, FIE XXX arve. Paikvaatluse aktis (tl 7, 9-11) on leitud kattuvused XXXi ja XXX väljamaksetaotlustes. Täiesti erinevad kulud, õppematerjalid, söök, sõidukulud. Väljamaksetaotlus nr 2 (tl 113-114) tuleb kõigepealt tema kätte, tavaliselt saadeti ümbrikus, võimalik, et ka käsipostiga. Taotlus nr 3 (tl 139) tuleb tuttav ette, samamoodi saadetud käsipostiga. Taotluse 3 (tl 139, 140-141, 143-144) on mõlema salongi kulud. Puutuvalt V.Z-i poolt koopiate tegemisse ja XXXi finantsaruandesse esitamise kohta on ainult sellised tõendid, et nägi e-kirja, mis oli V.Z-i poolt saadetud XXX töötajale XXX kogemata. E-kirja sisu nii täpselt ei mäleta, mäletab, et saadeti kuludokumente XXXile, kuid kes kirjavahetust alustas, seda ei tea. Võis Pärnu salongis olla mõtteavaldus, et Pärnu salong võiks jätkata ja põhilised probleemid tulevad Tallinna salongist, kuid projekti poolitada ei saa. Selleks hetkeks ei olnud kõik asjaolud selged. Suuremad probleemid olid Tallinnas, aga jutt oli sisulise tegevuse poole pealt. Võis tõesti olla 3 kuud ebamäärast aega, sest kooskõlastamine ja asjade peatamiseks nõusoleku saamine võtab aega. Võis olla ettepanek projekt lõpetada kuivõrd on ebaselge selle jätkumine, kuid selleks hetkeks oli selgunud palju asjaolusid, mis nõudsid pikemat järelevalvet. Pärnu salongis

käimine oli korraline kontroll, mida tehakse kõikide projektide puhul ning tavaliselt kontrollitakse dokumente ja ostetud asju. Kohal praktiliselt kedagi ei olnud, oli üks vabatahtlik. Asjad said üle vaadata, kuid mingit tegevust seal ei näinud. Konkreetne projekt oli suunatud töötute tööturule tagasi toomisele. Tallinnas pidanuks olema ka vanglast vabanenud. Kohapeal kontrollides ühtegi sellist inimest ei näinud. Tallinnas olid küll vanemaealised ja võrreldes teiste projektidega oli palju loovtegevusi. Tavaliselt käis projektides nõustamine, tööharjutused, tööpraktika, aga seal tehti palju kunsti, tantsu, mis iseenesest ei ole vale ega keelatud, aga sisetunne ütles, et sellega väga kaugele ei jõuta. Kogu raha läks kunstitarvete ostmisele. Pärnu kontoris ühtegi tegevust ei näinud, aga sai aru, et inimesed käisid. Neile saabusid nimekirjad osalejatest ja ei näinud ka, et nimekirju oleks võltsitud, erinevalt Tallinna omast. Pärnus paikvaatlusel ühtegi puudust ei tuvastanud, aga kellegagi ei olnud seal rääkida, sest seal kedagi ei olnud. Väljamaksetaotluse vormil on seletuse koht, kuhu taotleja lühidalt lahti kirjutab, millise kuluga on tegu ja eraldi on välja toodud Tallinna ja Pärnu salongid. Tallinna osas oli olid nende hinnangul allkirjad võltsitud, kusjuures ühe ja sama isiku allkirjad erinevatest päevadest erinesid, ka ühe päeva allkirjad erinesid. Tunnistaja XXX selgitas, et on XXXis programmijuht. Ülesandeks menetleda laekunud taotlusi, kontrollida tingimustele vastavust, hinnata, lepingute sõlmimise korraldamine, teha väljamakseid ja kontrollida aruandeid. 2009 oli kriisiprogramm, mille eesmärgiks oli aidata kodanike ühendusi, kes tegelesid oluliste teenuste pakkumisega või kelle rahastus oli vähenenud. Loovkunsti Ühendus esitas taotluse 2009 augustis ja eesmärgiks oli tegeleda kriminaalhooldusalustega Tallinnas ja Pärnu vanglas. Taotluse summa oli 228 000 krooni ja sai positiivse vastuse. Positiivse vastuse korral tehakse leping, kus on tingimused raha kulutamise osas. Kantakse ette poole rahast nende arvele, eeldades, et see on eraldi konto, kus hoitakse ainult selle projekti vahendeid. Kui 6 kuu pärast esitatud vahearuandega on kõik korras, siis tehakse järgmine väljamakse. Mäletab, et sellel puhul kasutati kriminaalhooldusalustega kunstiteraapiaid. Salongi nimi võis olla Avatud Loovus. Ettemaksena maksti 128 000 krooni. Ülejäänud makseid ei tehtud, sest vahearuanne tuli suure hilinemisega, pidi mitu korda meelde tuletama ning siis avastati vahearuandest tõsiseid lepingu rikkumisi. Üks rikkumistest oli see, et kõik väljamaksed tuleb teha pangakontode kaudu ja sularaha kasutamine on keelatud. Sularaha võis kasutada kogu projekti vältel 1000 krooni. Keelatud olid ka ettemaksust raha kandmine inimeste isiklikule kontole kas palga või avansina. Avastasid neile esitatud pangakonto väljavõttest, et paar päeva peale ettemaksu tegemist oli kantud XXX isiklikule kontole 50 000 krooni, ka edaspidi. Suurem osa rahast oli sularahas välja võetud. Oli ka lepingutingimustega konflikti sattumist. Ilma nende nõusolekuta ei tohi teenuseid ega kaupu osta hõimlastelt. Ka seda oli tehtud, näiteks V.Z-i abikaasa oli osutanud kodulehe kujundamise ja haldamise teenuseid. Leiti arveid FIEdelt, kelle nime ega registrit ei saanud kokku viia. Olid valged paberid allkirjadeta. Siis leiti tšekke, kus oli näha, et midagi oli kinni kaetud. Leiti ka käsitsi kirjutatud tšekke, mis olid väga üldsõnalised. Kontolt ilmnes, et on tehtud edasi-tagasi kandeid teise kontoga ja nõudsid selle välja. Sellelt kontolt ilmnes, et sealt kontolt on makstud mõningaid kulusid, mis olid nende kuluaruandesse esitatud. Seal olid näha laekumised XXXlt ja mitteeestlaste integratsiooni sihtasutuselt. Tekkis kahtlus, et kas mitte ei esitata samu kuludokumente korraga mitmele rahastajale, et saada topelt rahastust. Hiljem said aru, et XXX paneb oma kuludokumentidele templi peale ja neile oli tehtud samast dokumendist koopia ning üritatud XXX tempel kinni katta. Seda oli tehtud lohakalt ja nurgake jäi välja. Need dokumendid tulid kas postiga või tõi XXX isiklikult. Kuni probleemide tekkimiseni suhtles XXXga, pärast osalesid kirjavahetuses mõlemad, meilile kirjutasid alla XXX ja V.Z. Kõigepealt hakkasid väiksemaid kulusid tagasi nõudma, mis puudutasid sularahas väljavõtmist, siis vaidlustasid kulud, mis puudutasid lepinguid, arveid, mis olid esitatud hõimlaste poolt. Samuti pärisid nende FIEde kohta, kelle nimi ja registri number ei läinud kokku, kahte ei olnud üldse FIEde nimekirjas. Palusid need tagasi maksta ja mingid tagasimaksed ka tulid. Ühel hetkel jõudsid selleni, et on võltsitud ja teiste projektidega seotud kulud ning otsustasid kõik tagasi nõuda. Saatsid kirja etteheidetega ja vastati, et nad on kogenematud ja

vabandavad, et ei teadnud ja ei saanud täpselt aru, mis nad teevad. FIEde kohta teatati, et see oli eelmisel aastal, kontakti enam ei ole ning kommenteerida ei oska, kuid maksavad tagasi. Topeltrahastamisse puutuvalt selgitati, et neil ei ole korralikku raamatupidamist. Lepinguski või taotluse vormis vist on kirjas, et kui saadakse sarnasele tegevusele mujalt rahastust, siis on nad kohustatud sellest teatama. Kunagi pole kindlust. Kui saadakse positiivne otsus, siis tuleks sellest teavitada, et rahastajad saaksid omavahel koordineerida. Ei tohiks tekkida olukorda, kus taotletakse 100% koormusega töötasu ja samal ajal taotletakse teisest kohast täiskoha töötasu ning võetakse see raha mõlemalt poolt vastu. Ei saa olla, et inimene 24 tundi töötab või siis muud kulud ruumi üürile, telefoni kulude katteks. Sel juhul on võimalik, et ühe rahastaja rahast loobutakse. On ette tulnud, et loobutakse ja sõlmitakse teise projektiga leping kui on saanud veidike suurema rahastuse. Leping lõpetatakse ja väljamaksed tagastatakse. Esimesena võttis nendega ühendust vist XXX, kust taheti kontrollida mitut projekti ja et kas nad ei rahasta samu projekte. Selleks ajaks oli selge, et ilmselt on neile esitatud kuludokumente, mis nende projekti ei puutu. Kuna teisel konto väljavõttel oli ka XXXlt laekumisi, siis võttis ühendust XXXga ning võrdlesid neid. Leidsid XXXga palju kattuvusi ja siis läksid Loovkunsti Ühenduse kontorisse, et kontrollida originaaldokumente. Salong oli XXX. Mäletamist mööda XXX teavitas neid ette. Alguses lubati, et raamatupidaja on kohal, kuid kohal oli vaid XXX, kellelt ei saanud suurt midagi teada. XXXi esindajale anti uus kaust ette, et soovivad aruande ümber teha ja seal on uued kuludokumendid. Seal oli bensiinitšekke, samal ajal oli ostetud suitsu, hügieenisidemeid. Puudus kindlustunne, et raha oleks sihipäraselt kasutatud. On käinud ka Pärnu kontoris, kuid tegevust seal sel hetkel ei olnud, aga väga meeldiv kontor oli. Pärnus dokumente ei kontrollinud, käis seal enne kui kahtlused tekkisid. Pärnu mnt kontoris koostas akti XXX, kirjutas alla. Esitasid neile lepingust taganemise avalduse, siis nõudsid toetust tagasi. Novembrini maksti tagasi 7000, siis taotlesid tagasimakse perioodi pikendamist. Nõustusid tingimusel, et makstakse hea tahte märgiks tagasi arvestatav summa, kuid seda ei tehtud. Ei hakanud tsiviilhagi esitama, kuivõrd ühing oli juba likvideerimisel ja kogemus näitab, et tõenäosus raha tagasi saada on praktiliselt olematu. SB.E oli vist niimoodi, et oli mitu ühingut, kes on saanud raha sarnasteks tegevusteks nii neilt kui ka SAlt XXX ja projektid olid kodulehel üleval. Vaatasid, mis projektid võisid kattuda, see oli ennetav tegevus. Näidatud toetused (tl 107-109) olid eraldatud kuni septembrini 2009, sh ka Loovkunsti Ühendusele. Toetus oli 228 840 krooni. Näidatud leping (tl 43-46) on sõlmitud XXXi ja Loovkunsti Ühenduse vahel selle projekti toetuseks. Lepingus on öeldud näiteks, et kohustub kasutama sihipäraselt, kooskõlas projektis kirjeldatuga, taotlus on projekti lisaks ja selle juures on ka eelarve ning nad võivad seda kasutada vastavalt eelarvele ja mitte millekski muuks. Edasi on siin juba finantsaruanne (tl 47-48), mis on esitatud eelarvele, millele lisatud kolm veergu ja näitavad tegelikke kulusid aruande esitamise hetkel. Tuleb hakata kuludokumente lappama, need on kirjas aktides, mis tehti paikvaatlusel. Kattuvad kulud olid vist enamus Tallinnas. Finantsaruandes on probleemsemad märgitud, tl 59 on tegu sellega, et makstud abikaasale XXX. Siis kahe FIE arved, keda ei suudetud tuvastada, üks teenuse pakkujatest oli XXX. Tl 67 oli vist arve, mida olid saanud mõlemad. Oli makstud XXX kontolt, aga pandud ka nende kulude tõestuseks. Paikvaatlusel olid kolmekesi kohal, kontrollisid dokumente (tl 4-15), olid tuvastanud kattuvusi ning olid seal selleks, et tutvuda originaaldokumentidega. Kontrolli käigus tuvastasid veel kord, et oli kulude tõendamiseks samu dokumente esitatud kolmele organisatsioonile. Paikvaatuse lisas (tl 9-15) on kajastatud seda, et V.Z ja XXX on saanud sõidupäeviku alusel XXXlt, on taotletud raha väljamaksmist, neile on esitatud samad dokumendid, FIE XXX on raamatupidamisteenuse eest küsitud nii neilt kui XXXlt, samamoodi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. On kinni kaetud tempel, neile esitati XXX tšekk, kus on transpordikulu (tl 12). Sellistest asjadest hakkas kahtlus. Ei ole tõendeid selle kohta, et V.Z isiklikult koopiaid tegi. See taotlus rahuldati, sest leiti, et sellise teemaga tegelejaid ei ole palju. Katmata valdkond, loovteraapia tundus olema huvitav meetod. Vahearuanne pidi olema esitatud 30 aprilliks, kuid pärast korduvaid meeldetuletusi said juulis. Alguses suhtles põhiliselt XXXga, kuid siis tekkis uus e-posti aadress ja ei tea, kes neid kirju luges. Kui projekti on juhitud sellisel viisil nagu taotluses kirjeldatud ja lubatud asjad tehtud ning kulud kooskõlas eelarvega, siis tehakse järgmine väljamakse. Kulude tegemist on

võimalik kontrollida, vajadusel peab toetuse saaja tõestama abimaterjaliga, nt pildid, osalejate nimekirjad, registreerimislehed, tagasiside lehed. FIE XXX oli see probleem, et neil on abikaasalt teenuse ostmine keelatud. Kui oleks tahtnud, siis korrektne on põhjendada, miks just tema. Erandeid on tehtud, kui on põhjendatud. Alati on õigus kontrollida originaaldokumente. Kõigepealt küsivad koopiaid, kui kahtlus, siis originaaldokumente. Kontoris anti pakk tšekkidega, mis 905 ulatuses erinesid neile esitatud koopiatest, olid teised kuludokumendid. Etteheidetega kirjale saadetud vastusele olid alla kirjutanud mõlemad, meiliga saadetud, allkirju ei olnud. Lepingule kirjutas alla XXX. Esialgse aruande mäletamist mööda tõi XXX, arvatavasti käsipostiga. Parandused tulid meili teel, uued kuludokumendid kas posti teel või käest-kätte XXX kasutas alguses oma e-maili, siis muutus see g-mailiks, mis oli loovkunstiühendus. Auandele kirjutas alla XXX. Süüdistatav XXX, kelle suhtes on materjalid eraldatud eraldi menetlusse, selgitas, et esimene oli XXX projekt, et integreerida muukeelseid kodanikke ühiskonda läbi erinevate loovtegevuste, see oli kriminaalhoolduses Pärnu mnt 82. Grupiprotsessid olid kaks korda nädalas. Teine projekt oli Avatud loovus, oli sarnane, et tuua ühiskonda just erikliente ja suunata kriminaalhooldusalustele klientidele. See oli läbi XXXi. Kolmas oli XXX projekt ja eesmärgiks oli tööturule naasmine ja seal püsimajäämine, motivatsiooni leidmine läbi nõustamiste, loovtegevuste. Oli neli erinevat sihtgruppi. Kõiki neid tegevusi viis läbi MTÜ Loovkunsti Ühendus. Tänase päevani ei ole tulnud ühtegi sisulist etteheidet. Muudest etteheidetest kui just arvete kattuvus. Mingi summa tagasimaksest tegi ta ise, mingi tegi MTÜ Loovkunsti Ühendus. XXXile sai tagasi makstud 7000 krooni. Viimane pikalt üleval olnud nõue sai lähiajal Migratsiooni sihtasutusele tagasi makstud. Sai vigu tehtud, on seotud sellega, et kolm projekti jooksid kokku, õiget raamatupidamist ei olnud, et arved ja tšekid lahus hoiaks. Tööd sai tehtud klientidega hommikust õhtuni, lihtsalt jäi ajast ja pädevusest väheks. Eesmärgid sai saavutatud, oldi väga rahul. Mis puudutab XXX tagasinõuet 2. ja 3. väljamaksetaotlus, milles oli kattuvusi XXXi ja ka XXXga 11 tšekiga kogusummas mingi 1000 eurot, väljamaksetaotlus 10, siis see oli 2010 jaanuar või veebruar ja sai tagasi makstud, sai projektiga edasi minna. Ootamatult tuli see, et XXX on andnud uurimise alla. Tegutsesid 2010 augustini, esitasid aruandeid, mis koostas XXX. 7000 eurot, mis nõuti, sai tagasi makstud. Viimase raha maksis XXX 2010 mais, samas salongid töötasid edasi kolm kuud, kuid rahasid enam ei tulnud. 2010 detsembris tuli lepingu lõpetamise otsus. Töötajad aga esitasid igakuiselt arveid, mis jäid maksmata. Oleks võinud teavitada, et alates maist ei jätkata. Vahearuanded sai esitatud, pretensioone ei olnud ja kui olid, siis sai need kõrvaldatud ja projekt jätkus. XXX projekt lõppes ametlikult 31.12.2009, aruanne tuli esitada, seal tekkis venitamistaktika. Üheksa kuud hiljem tuli XXX esindaja dokumentatsiooni kontrollima. Raha 30% summas 46 000 pidi projekti lõpetamisel tulema 30 päeva jooksul, seda ei tulnud ja rahad ei laekunud, projekt aga sai lõpetatud, töö tehtud. V.Z viis läbi tegevusi Pärnu linnas ja maakonnas, tema ise Tallinnas, Harjumaal. Töö sujus hästi, probleeme ei olnud. Salong tuli alles mais 2009, XXX ja XXXi projekte salongis läbi ei viinud. XXX projekt lõppes 2009 lõpus, 4 kuud hiljem algas XXX projekt, viidi läbi kriminaalhoolduses. Kohustused olid jaotatud, et tema viib tegevusi läbi Harjumaa, Tallinnas, V.Z Pärnus ja Pärnumaal. Aeg-ajalt käisid teineteist toetamas. SB.E projekt oli viimane, on taotlenud toetust MTÜ Loovkunsti Ühendusele ka XXXst ja XXXist. SB.E projektis olid väljamaksetaotlused 2 ja 3 esitatud vist juunis ja juulis 2009, võis olla 22.06.2009 ja 27.07.2009. Väljamaksetaotluste koostamiseks oli lepinguga tööle võetud raamatupidaja XXX, kellega oli kokkulepe, et Pärnu salongi dokumentatsiooni esitab V.Z eelmise kuu kohta järgmise kuu algul temale Tallinna kas siis käsipostiga, tema paneb kokku ja kogupaketi viib tema siis XXXele, kes koostas väljamaksetaotluse, koostas arved, samuti kolmanda suhtes. See on mingi Euroopa Liidu programm, tuleb arvud tabelisse panna ja kui on erinevus 0,01 senti, siis tuleb üle vaadata kus viga sisse tulnud. Tavaline raamatupidaja seda teha ei suuda, peab olema raamatupidaja, kes on enne struktuurfondi rahastusega tegelenud. Seal on erinimega numbrid vastavalt kulule. Väljamaksetaotlustesse pandi kõikide kuludokumentide, arvete numbrid, väljastajad. XXXlt taotleti kogu projekti raames üle nelja miljoni krooni. Kanti üle nii 2. kui ka 3. väljamaksetaotluses märgitud summad. Arvab, et

väljamaksetaotlused allkirjastas ta selliselt, et oli Tallinnas ja XXX oli Kristiine LOV raamatupidaja. Viis need kaustad temale ja kui oli valmis, siis ütles, et tule läbi ja pane allkirjad. Esimesel korral tegid kõikidest tšekkidest ka koopiad ja isiklikult viis Lõõtsa tänavale postkasti. Oli nõutud, et kas kolm või neli kuud tuleb järjest tšekid kõigist kuludest esitada koopiad XXXle. Koopiaid tegi tema ja XXX. Tegeles koos V.Z-iga mittetulundusühingu igapäevase majandustegevusega. Ei oska öelda kas V.Z sai enne 2. või 3. väljamaksetaotluse esitamist teada esitatavaid andmeid. Kui oli valmis, siis sai allkirjastatud ja ära viidud. V.Z tundis XXXt, käisid mõlemad palumas, et aitaks aruandeid koostada, soovitas XXXt Kristiine Sotsiaalkeskus, kellega XXXel oli eelnevalt koostöö. See oli kohe kui sõlmisid lepingu SB.E, tuli hakata otsima raamatupidajat, kes oskab vastavat aruannet teha. Arvab, et V.Z ei viinud dokumente otse XXXele, vaid tulid läbi Tallinna. Mõned dokumendid vahel, mis ei olnud korrektselt esitatud, siis tulu korda teha ja uuesti võtta. Isiklikult V.Z XXXele ei viinud. Dokumendid said lõpuks XXX salongi, olid kapis. Kõik olid kausta ära komplekteeritud, kaustad olid nummerdatud, kõik mis puudutas ühte kuud, oli ühes kaustas. Kapp ei olnud võtmega lukustatud, kindlasti oli V.Z juurdepääs kui soovi avaldas. Ei mäleta seda, kas V.Z soovi avaldas. V.Z salongi võtit ei olnud, kuid olid seal koos, siis seal kohtusid. Salong võis olla avatud 01.05.2010 kui sai alguse SB.E projekt. V.Z oli Tallinnas korra kuus või üle selle, õppis sel ajal kunstiteraapiat ülikoolis, oli otseselt seotud nende projektidega. Said vahel kokku, arutasid kuidas teha, korraldada. Kohtusid ka väljaspool salongi. Projektides esitatud väljamaksetaotluste ja aruannete osas olid sellekohane kirjavahetus V.Z-iga, et mis toimib, kuidas tšekid, kuidas läbi viia. Kindlasti oli V.Z teadlik, omal algatusel ei teinud midagi. XXX aruande kuupäeva kohta ei oska öelda, kui on tõendatud, et esitatud 17.02.2010, ju siis oli esitatud. Selle koostamisega oli seotud teine juhatuse liige, tema palgatud raamatupidaja, nime ei mäleta, asus Pärnus. Kindlasti on seal ka tema kuludokumente, seega olid seal Tallinna ja Harjumaad puudutavad dokumendid, mis olid tema käes. Meenub, et läksid koos Liimi tänavale ja viisid ära kogu paketi otse XXXle. Eelnevalt oli V.Z kirjavahetus XXX, kus täpsustati ja kausta aitas kokku panna XXX. 19.07.2009 XXXile esitatud aruanne oli vahearuanne, ise koostas selle. Pool dokumentidest Pärnust, pool Tallinnast. Ei oska öelda kuidas toimus dokumentide edastamine, loodetavasti dokumendid temani jõudsid ja need said finantsaruandesse. Isiklikult viis aruande XXX kontorisse. Nii XXX kui XXX teostasid väljamakse, kuid erineval ajal. XXX maksis 30% vähem, kui lõpparuandes ei oleks olnud 11 kattuvat tšekki, oleks 30 päeva jooksul makstud 46 000 pärast lõpparuande heakskiitu. Nii oli ka XXXiga ja pärast projekti lõppu oleks makstud pool summat. Pool summat tuli alguses ära ja XXXlt kahes osas. Kas V.Z väljamaksetaotluste 2 ja 3 osas saatis originaalid või koopiad, vastata ei oska. Finantsaruanne sai kokku pandud ja kas nüüd V.Z sellega seotud on, öelda ei oska. Tuli esitada tähtajaliselt ja sai esitatud, tagajärgedele ei mõelnud. XXXi ja XXX finantsaruannetes kajastatud andmeid sai V.Z arvatavasti kindlasti näha, mis sai esitatud. V.Z kinnitas need finantsaruanded oma allkirjaga, saatis V.Z-ile, allkirjastas. Ise allkirjastas paberi peal, teine juhatuse liige allkirjastas digitaalselt. Arvab, et luges ikka ka, et neid allkirjastas. Ei oska teise eest rääkida. Dokumente oleks pidanud lahus hoidma karmi käega raamatupidaja, et nii rohkem ei tee ja tuleb teha niimoodi. See puudus ja tekkisid arusaamatused. Juhatuse liikmed vastutavad selle eest, et raamatupidamine ja aruandlus oleks paigas, sai veel täna kinnituse, et põhikirjas on selline märge olemas. Ei olnud jaotust selles osas, kes juhatuse liikmetest tegeleb finantspoolega. On XXXle üle andnud kausta originaaldokumentidega, võis olla nimetusega Integratsioon XXX Kodanikuks läbi loovuse. Viis selle XXXle koos V.Z-iga. Lubati teha koopiad ja kausta tagastada, kuid ei tagastatud. Koostati algul Pärnumaal V.Z-i juures, seal oli eraldi raamatupidaja. Siis sai kaust tema kätte ja paluti anda XXXele, et see kriitilise pilguga üle vaataks. Kui kausta tagasi sai, siis viisid Liimi tänavale. Tema kodust võeti dokumendid 31.oktoober mõned aastad tagasi. Võeti kõik dokumendid, mis puudutasid MTÜ Loovkunsti Ühendust algusest selle päevani mil lõppes XXX projekt. Mõne kuu pärast mõned kaustad tagastati. Kõik kaustad ei olnud sellega seotud, mittetulundusühing sai loodud 07.10.2008. Näidatud kaks kausta on projekt Tuleme tagasi 2009 ja kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine, raamatupidaja

ja väljamaksetaotlused 1, 2 2010 mai. Originaalarved kaustas olid nii, et kui viis Pärnust tulnud arved, tšekid kirjaümbrikus või tõi V.Z, siis viis XXXe juurde, kes seadis need paika, kandis läbi pearaamatu, kirjavahetus, osalejate allkirjad. Väljamaksetaotlused 1 ja 2 pani sinna kas XXX või tema. Programm lasi välja, pidi need allkirjastama ja koopiad pidi viima XXXsse. XXX omad viisi koos V.Z-iga, Liimi tänavale viis ise. Kaust juuli 2010 Tuleme tagasi projekti väljamaksetaotlus 3 tuleb tuttav ette. Originaalarved pani sinna kas tema või raamatupidaja, nad jooksid numeroloogiliselt nagu peab. Kindlasti on kaustas ka Pärnu salongi dokumendid. Usub, et on koostanud vastuse paikvaatlusele. Näidatud vastuse (tl 14-17) koostas koos V.Z-iga. Kahekesi olid selle XXX projektiga seotud, mõlemast linnast on juttu. On selle isiklikult allkirjastanud. Ei mäleta, kuidas V.Z selle digiallkirjaga allkirjastas. Kas saatis talle, kindlasti on koos seotud vastusega. Ei oska öelda, kas V.Z nõustus sellega, et esitatud kuludokumente, aga kui midagi niisugust on kirjas ja allkiri seda tõestab, siis on nii. Eks koos istusid maha ja vaatasid koos üle, panid kirja ja saatsid nõutud kuupäeval ära. Ei usu, et V.Z-iga kuludokumentide osas vaidlustesse laskusid. XXX finantsaruandesse (tl 192-198), siis siia on kantud kuupäev, millal kulutus tehtud, kuludokument, number, kuupäev, kulutuse kirjeldus, tasumine, summa, lõpus tema allkiri. Miks on finantsaruandel V.Z-i digiallkiri, ei oska öelda, ehk nõuti seda. Need aruanded käisid postkastist, temale ja siis jälle tagasi, ei oska öelda kelle poolt oli saadetud. Usub, et XXXile ja XXXle esitatud finantsaruannetega sai tutvuda ka V.Z. Kas sai tutvuda ka XXXle esitatud väljamaksetaotlustega nr 2 ja 3, seda öelda ei oska. Kuludokumendid topelt, sest tekkis segadus, raamatupidamist ei olnud. XXX lõpparuandest ei tulnud raha tagasi ja projekt oli vaja lõpuni viia. Siis tuli XXXilt raha ja sai läbi tema panemata võetud, projekt sai lõpetatud. Kui XXX raha oleks õigeaegselt tulnud, oleks raha saanud tagasi panna ja jätkata teist projekti. Ei saanud kogu ulatuses seda 46 000 kinni katta, et finantsaruanne täies mahus esitada. Põhimõtteliselt olid eelnevalt taotlenud ja oli üks projekt, mis oli edukas. Sai töötatud kriminaalhooldusalustega. Edasiste kolme sihtasutuse lepingute puhul oli nende oma kokkulepe, et üks oli hästi käivitunud ja saanud juba Teekond loovusesse, siis oli Euroopa noorte rahastus ja probleeme ei olnud. Tekkis idee inimesi aidata, teadmised ja kogemused olid olemas. Otsustas koos V.Z-iga. XXXile esitatud aruande 2009 november kuni 30.06.2010 (tl 47-48) kohta arvab, et tema esitas selle. Kindlasti sai ka V.Z-ilt dokumente. Väljamaksetaotluse nr 2 (tl 113-114) koostas XXX. Dokumendid sai XXX tema käest. On andnud XXXele ka dokumente, mida on saanud V.Z-i käest. Väljamaksetaotluse nr 3 (tl 139) koostas XXX dokumentatsioonist, mille esitas Tallinna ja Pärnu salongi kohta, on saanud selleks dokumente ka V.Z-ilt. Finantsaruande XXXle (tl 211-217) on tema allkirjastanud. Otseselt ei mäleta, et oleks koostanud, aga allkiri on all. Allkiri on all, aga ei ole seda koostanud. Koostas keegi raamatupidaja, kes leiti läbi V.Z-i . Ei tea seda, kas V.Z on midagi tagasi maksnud seoses topelt kuludega. Arvab, et puudus kokkulepe, et kes aruande koostab, et ka V.Z kontrollib tema allkirjastatud aruannet. Arved saadeti meili peale, prinditi välja, mis Pärnuga seotud, sai oma paketi ja tema tegi Tallinna paketi. Sai edastatud. Mis puudutas Pärnut, see teda ei puudutanud, tema tegeles Tallinnaga, V.Z ei puudutanud Tallinna, probleemi ei näinud. Arvete jaoks oli Pärnul oma tempel Pärnu logoga ja Tallinnal oma tempel, et arved segamini ei läheks. Olid ka teised templid, mis sai tellitud läbi reklaamibüroo, et dokumentatsioon lahus hoida. Varjatud templitega koopiad tegi tema. Muutis dokumenti, kõigil juhtudel tegi tema. Tallinna salongil Pärnus kulusid ei olnud. Kui Pärnu tegi kulutusi, on Pärnu kulutšekk, kui Tallinn, siis Tallinna kulutšekk. Kütuse arvete jaoks oli sõidupäevik ja kummalgi eraldi. Sõidupäevikute taga olid kulutšekid. Rakvere või Tartu tankla tšekid seotud XXXga või teise projektiga. Kui on V.Z-i allkiri, siis V.Z-i esitatud paber. FIE XXX oli V.Z-i abikaasa, XXX vist kas oli nagu raamatupidaja, ei oska otseselt öelda, kes ta oli, kas vennanaine, nimi ei ütle midagi. Koopiate tegemisel maksmise templite varjamisel ei olnudki eesmärki. Aruanne tuli esitada ja seda ei esitatud korrektselt ja tänu sellele topelt tšekid. Kulutused olid tehtud. Ei oska öelda, ju see oli meeltesegadus, hetkeemotsioon, et nii tehtud, mitte mõelda tagajärgedele. Kaudselt võiks öelda küll, et selleks, et teise projektiga edasi minna.

Süüdistatav V.Z selgitas, et MTÜ Loovkunsti Ühendus tegeles vaid projektipõhiselt ja teised tegevused puudusid. XXX ja XXX projektides 2009 pakkus Loovkunsti Ühendus kriminaalhooldusalustele visuaalkunsti baasil põhinevaid loovteraapilisi grupitegevusi Pärnus ja Tallinnas. Grupp tegutses kolm kuud, seejärel moodustati uus. Õppisid koos XXXga sel ajal visuaalkunsti teraapia erialal Tallinna Ülikoolis. Grupitegevuses kulus ohtrasti kunstitarbeid ja igale grupile tuli osta uued. Eraldi olid kulutused sõidukuludele, bürootarvetele, vähesele toitlustamisele ja rendile. XXX projekti 2010 alustades said mais toetuse, et luua eraldi ruumid, mida nimetasid Avatud Loovuse Salongiks Tallinnas ja Pärnus. Sihtgrupiks olid töötud, vanglast vabanenud ja kriminaalhooldusalused. Lisaks visuaalkunsti teraapiale olid veel juriidiline, psühholoogiline nõustamine, arvutialane koolitus, tervisealane nõustamine. Palkasid tööle erinevaid spetsialiste. Nii Tallinnas kui Pärnus sisustati kolm ruumi, kasutati ka muusikat ja tantsu. Ostsid hulgaliselt muusikariistu. Vesipiipu selleks ette nähtud ei olnud ja see oli XXX omalooming. Olid kaasatud ka mitmed vabatahtlikud, kes tegelesid administreeriva poolega, aitasid koristada, ette valmistada. Sarnaselt nendega hakkas ka Töötukassa samalaadseid taotlusi esitama ja see vähendas nende klientide arvu ja mõjus takistavalt. 2011 septembriks olid olukorras, kus XXX ei olnud 3 kuud teinud väljamakseid, kuid tegevused toimusid ja kulutusi tehti. Seega tegi ettepaneku projekt lõpetada, mida oktoobris ka tehti. Kõigi kolme projekti rahastajad pidid olema teadlikud üheaegselt toimuvatest projektidest. Taotluste esitamisel oli kohustuslik märkida, kas on käimasolevaid projekte ja kust on toetusi taotletud. Seega ei ole varjatud teiste rahastamisallikate olemasolu. Igal projektil oli oma sihtgrupp. XXX projekt algas kõige varem 2009 juuli ja kestis 2009 detsembrini. Aruanne esitati 17.02.2010. Kulutusi tehti vastavalt eelarvele 153 554 krooni, millest XXX maksis 107 488 krooni ja Loovkunsti Ühendus 46 066 krooni. Raamatupidamisega tegeles mõnda aega XXX ja andis kuludokumendid üle XXXle enne kui tuli koostada finantsaruanne. Kuna tegevused olid pooleks, siis tuli ka raha kulutada pooleks ja kumbki pidi vastutama oma kulutuste eest ja esitama aruandlusesse oma kuludokumendid. XXX vormistas ja allkirjastas finantsaruande ja toimetas selle XXX kontorisse. Mõne aja pärast ilmnesid vead ja XXX nõudis, et arvetel ja tšekkidel oleksid kogused lahti kirjutatud kaubaartiklite kaupa (XXX) ja kui palju pirukaid, saiu, võileibu, kohvi jne (XXX). Algas vigade parandamine. Aeg-ajalt kohtusid XXXga Tallinnas või Pärnus, kus andis üle oma tšekid või saatsid kirju meili teel. Kohtusid XXX Tallinna salongis, et aruannet täpsustada. Kõik dokumendid jäid XXX kätte Tallinna salongi. Aruandlus tema teadmata põhjustel venis, XXX koordinaator läks puhkusele ja kinnitust ei tulnud ka 8 kuud pärast aruande esitamist. Ei toimunud ka toetuse teise osa maksmist 46 066 krooni, millises ulatuses oli tehtud kulutusi mittetulundusühistu arvelt. XXXle ei ole esitatud teiste projektide dokumente ega ole nõutud topeltrahastamist. Tema jaoks oli see esimene projekt ja toetus XXXle kui projekti juhi ja taotluslepingu allkirjastaja kogemusele ning juhtnööridele. Usaldas XXX teadmisi ja nõudmisi kuludokumentide esitamise ja vormistamise osas kuna peamiselt suhtles tema projekti koordinaatoriga aja andis temale info edasi. XXX projekt algas november 2009, kuid raha kanti üle 08.09.2009. Juba 11.09.2009 kandis XXX oma kontole 50 000 krooni, tehes seda teda informeerimata ja nõu pidamata. Nägi seda ülekannet 15.09.2009 ja päris aru. Selgus, et XXX oli ostnud endale sõiduauto. Palus raha kontole tagastada, sest projekti taotluses seda ette nähtud ei olnud. Oli väga häiritud ja lubas katkestada koostöö ning teatada XXX-le. XXX lubas raha leida ja tagastada kontole. Läks panka ja palus vähendada raha väljavõtmise limiiti, et takistada XXXl edaspidi nii suurte summade väljavõtmist. XXXs viis projekti tegevusi läbi november 2009 kuni aprill 2010, sest 30.04.2010 tuli esitada vahearuanne. Esitas kuludokumendid XXXle. Projekti kontot ja pangatehingute väljavõtet analüüsides on näha, et XXXi makstud 128 840 kroonist kulutas XXX 82 401, 35 krooni ja tema Pärnus 25 460 krooni. Andis kuludokumendid XXXle eeldusega, et ta paneb need XXX finantsaruandesse esitamiseks. XXXle antud tšekid olid juba antud ja see projekt oli sisuliselt lõppenud. Ei esitanud ühtegi varasemat kulutšekki. XXX aruande koostas ja esitas XXX ainuisikuliselt 19.07.2010 tunduva hilinemisega. Seda kausta ja järgmist aruande kausta mida sinna pandi, tema näinud ei ole. Seejärel hakkasid tulema XXX koordinaatori poolt küsimused. Sai vastata vaid neile, mida ise oli teinud. Ei saa öelda, kuidas küsimus oli esitatud. Lihtsalt kui nägi, et küsimus on esitatud sellise kuludokumendi kohta, mida ei ole

tema teinud, siis tuli vastata sellele XXXl. Teadis mis on tema kulu ja mis XXX kulu. Siis sai ka teadlikuks sellest, et ei tohtinud projektis osaleda hõimlasi, et abikaasa XXX ei oleks ilma eelneva XXX kooskõlastuseta teenust pakkuda. Tagastati raha 7000 krooni ulatuses, osa läks mittetulundusühingu vahenditest, osa maksis XXX. Finantsaruande koostamisel või enne seda oli sõlmitud leping raamatupidamisteenust pakkuva FIE XXXga. Vähemalt oli XXX esitanud arve nr 6 15.05.2010, kus ta on osutanud raamatupidamisteenust ja saanud tasu 3000 krooni. Ilmselt siis XXX koostas XXXle finantsaruande koos XXXega. Pärnut puutuvad tegevused ja ülesanded täitis ja esitas kuludokumendid selle ajavahemiku kohta, mis tõestab tegevusi 6 kuu ulatuses. Miks on XXX aruandesse lisatud XXX kuludokumente väljamaksetaotlustes 2 ja 3 mai, juuni, juuli kuupäevadega, ei oska öelda. Tema tegevusi sel ajal enam ei toimunud. Ei ole pärast projekti esitanud kuludokumente ega täiendavaid tegevusaruandeid. Lõpetas tegevused aprillis ja jäi ootama vahearuandlust. XXX projekt oli kolmas, algas mai 2010. XXX projekti kuludokumendid on esitatud kõik XXX projekti raames aruandluse jaoks. Abikaasa XXX sõitis Tallinna vahet ja viis Pärnu dokumendid XXXle, kes nad üle vaatas. Dokumendid läksid raamatupidajale ja kui kõik oli korras, siis XXX edastab XXXle. Tihti oli probleemiks, et ta ei saanud näha eelnevalt raamatupidamise sissekandeid ja Tallinna salongi dokumente enne XXXsse jõudmist ja kui hakkasid tulema küsimused. Siis sai aru, et XXXsse lähevad ka abikõlbmatud kuludokumendid ja just Tallinna salongi poolt. Palus XXXt korduvalt, et panna väljamaksetaotlused üles ühisesse meilikausta, et näeks ja saaks kuludokumendi abikõlbulikkuse kohta arvamust öelda. Reeglina seda ei juhtunud, aga üldiselt nägi kõiki hiljem kui olid läinud XXXle väljamaksmiseks. Pärnu salongi arvetest tegi ise koopiad ja pani kausta kokku ning läksid Tallinna. Tallinna salongi dokumentidest tegi koopiaid XXX või keegi, kellele ta delegeeris. Ka originaalid saatis Tallinna, oli selline nõue, et peavad olema Tallinnas. Mittetulundusühingu asukoht on küll XXX, kuid mitte projektide ja dokumentatsiooniga seotud aadress. Tutvus kuludokumentidega kriminaalmenetluse raames ja nendel, millel on pitsat kinnitamise kohta, on kõik seotud XXXga. XXX projektil seda nõuet ei olnud. Dokument, kus on tema käega kinnitus, oli määratud minema XXX projekti kausta. XXX projekt oli praktikas esimene. Enne seda olnud XXX projektis olid nõuded teistsugused. Kulupõhist tõendamist ja raamatupidamist sellisel kujul seal ei nõutud. Mittetulundusühing otsustati likvideerida kuna algatati kriminaalmenetlus ja projektid olid sisuliselt lõppenud. Ei soovinud enam XXXga mingisugust koostööd teha. Juhatuse liige on alates loomisest kuni koosoleku toimumiseni kui ennast juhatuse liikmetest tagandasid ja jäi likvideerijaks. Juhatuse liikmeks asumine tundus sel ajal hea mõte, oli XXXga paariaastane kokkupuude. Asusid mõlemad hiljem õppima ka kunstiteraapiat ja suhtlesid. Tundus olevat huvitav väljakutse, oli varem töötanud haridusasutustes, muusikaasutustes töötajana. Pakkus huvi olla juhatuses, kirjutada ise projekte, taotleda raha, viia läbi tegevusi, olla algusest lõpuni protsessi juures, panustada oma ideid ja mõtteid. Loovkunsti Ühendusel olid ainult projektitegevused, muid tegevusi ei olnud. Vähesel määral reklaam, teavitus. Kujutas ette, et tegevus oleks võrdsetel alustel. Tema teeb oma piirkonnas Pärnus ja XXX Tallinnas. Ei olnudki nii palju tegevusi, et seda kuskil fikseerida. Tema juhtis tegevust Pärnus. Kontole oli ligipääs olemas, olid kaardid, mille alusel tehinguid sooritada, raha sisse panna, välja võtta. Alguses olid eraldi meiliaadressid ja post käis eraldi, XXX projekti raames loodi suhtlemise hõlbustamiseks ühine e-mail. Kui kirjad tulid, said lugeda tema, XXX ja XXX. Loogiliselt võttes ligipääs siis ka kui arvutiparki ja IT teenuseid haldas XXX, kes võis ka neid näha. Väljamaksetaotluste kohta oli selline ühiskaust, et tema näeks, XXX näeks ja raamatupidaja. Oligi selleks tehtud, et üles panna väljamaksetaotlused. Paluski, et ta näeks neid varem kui XXXsse lähevad. Vahel olid nad seal enne, mõned sinna aga ei jõudnud. Kuna oli sel ajal arvutis võhik, siis abikaasa vahel aitas. Raamatupidamisteenust osutas raamatupidaja kindlasti XXXle, oli leping ja siis oli talle välja makstud veel ühe teenuse eest Avatud Loovuse raames. Avatud Loovus oli XXX projekt. Kui tahtis raamatupidamisdokumente näha, siis Avatud Loovuse salongis võis neid näha, ka XXXe käest. Võis juhtuda, et küsis, kuid seda dokumenti ei olnud ja nägi hiljem. Konkreetsed küsimused, mis esitas XXXele, olid seotud XXX projektiga. Neid dokumente, mis ta ise saatis, neid ta teadis. Vahel vaja kontrollida kas oluline saadetud dokument jõudis sinna kausta või raamatupidajale. Üldjuhul oli, Pärnu dokumentidega raamatupidajale pretensioone ei olnud. Kuidas XXX aruannet koostas, seda ei

tea. Tema saatis oma kulutšekid suuruses 25 460 krooni. Oli tema kohustus need saata ja saatis, eeldades, et XXX paneb need aruandlusesse ja esitab XXXle. Kahjuks ei kontrollinud. XXX on vastutusvõimeline inimene, juhatuse liige, paljude projektide teostaja, tal on kogemused, suhtleb koordinaatoritega. Et ei olnud esitanud sai teada kui oli paikvaatlus ja kolme projekti koordinaatorid tulid kontrollima Tallinna salongi ning esitasid küsimusi kõigi kolme kohta. Siis taipas, et asi on väga halb. Miks XXX nii tegi, ei tea. Ilmselt osad, mis talle andis, pani sinna ja osasid mitte. Tegi kulutusi, esitas kuludokumendid iga finantsaruande juurde, kusjuures XXX aruanne tuli esitada 17 veebruar. Esitas kõik dokumendid sinnamaani. Ta ei tea mida tegi XXX nendega, vähemalt mis puudutab XXX kausta. Ta ei tea, kus dokumendid on, võib-olla neid ei olegi. Küsis XXXlt ja tundub, et see on raha, mis XXX kandis oma isiklikule arvele, 50 000, selle kuludokumendid. Iga projekti raames esitas omad kuludokumendid. Ei oska öelda miks on XXX kuludokumendid XXX kaustas, esitas need XXX jaoks. Miks kuludokumendid väljamaksetaotlustes ja finantsaruannetes kattuvad, seda ta ei tea. Ei ole XXXle esitanud ühtegi aruandlust. Ei tea miks esitati XXX dokumentide koopiad XXXle. XXXle esitas dokumente, mis on seal kaustas, selgub, et seda kausta on veel teine kord koostatud ja vahepeal on mingid dokumendid kas ära visatud, muudetud, tehtud koopiaid. Sellest sai teada alles pärast paikvaatlust. Finantsaruanded läksid XXX allkirjaga kui ta oli need koostanud. XXX oli projektide juht, ta sõlmis lepingud, pidi allkirjastama finantsaruanded. Lõpliku koostamisega tegeles XXX. Pani kokku, vaatas, et oleks õiges järjestuses, tasakaalus transpordikulud, toitlustuskulud, materjalikulud. Viibis koostamise juures kui andis oma kuludokumendid ja nägi, et läksid mappi või kausta, kuhu XXX neid kogus, kuid siis ei olnud lõplikult vormistatud ja allkirjastatud. Kui ei olnud ühtset ruumi, siis XXX ja XXX dokumendid olid XXX elupaigas, hiljem kui sisustasid salongid, siis Tallinna salongis. Kuidas nad edasi liikusid, kas vahepeal ära käisid, seda ei tea. Enne finantsaruande esitamist sihtasutusele dokumente ei saatnud, esitati siis kui hakati koordinaatorite poolt küsimusi esitama. Saadeti meilile konkreetne kuludokument ja paluti täpsustada. Kuna paralleelselt jooksid nii XXX, XXX kui ka XXX aruandlus, siis vahetati meile ja võis juhtuda, et eksitusega läks info teisele fondile. Kas saatis ekslikult XXXle mõeldud kirja koos arvetega, mis olid seotud XXXga ekslikult XXXle, siis tunnistajate ütluste kohaselt selline meilivahetus võis toimuda. See võis olla eksitus. Kes tahab tegeleda pettustega, ei saada selliseid kuludokumente ühest fondist teise, eriti kui seal on topelt rahastamise kahtlus. Meili teel saatis ainult sellel juhul, kui kuskilt fondist oli saadetud küsimus kuludokumendi kohta. Loogiline selgitus saab olla et XXX poolt saadeti küsimus koos dokumendiga, kus oli osaliselt kinni kaetud XXX kuludokument ja paistab XXX tempel. Esitati küsimus ja sattus tema meilipostkasti ning andes vastuseid saatis selle tagasi. Ei tea kuidas see võis juhtuda. Ei ole XXXle saatnud osaliselt kinni kaetud dokumenti. Sai saata ainult XXXle, kes küsis dokumentide kohta, mida nad kahtlustasid, et on saadetud eelnevalt ka XXXle. On allkirjastanud XXXle läinud aruande. Oli selle projektiga väga rahul ja tegid head tööd ja tundis, et võib oma tehtud töö eest allkirja anda. Tegelikult ei olnud kohustatud, aga XXXl projektijuhina oli kohustus. Tahtis näidata oma allkirjaga, et on omapoolselt väga rahul. Teistele aruannetele allkirja ei andnud, XXX aruandlust ei näinudki. XXX projektidele andis oma allkirjad, kõik Pärnu kuludokumendid kinnitas templiga ja andis allkirja. Ei aktsepteerinud teisi, sest projekti käivitamise alguses kandis XXX paari päeva jooksul raha oma arvele. Kohe alguses oli tõsine jutuajamine ja ütles, et XXX peab raha tagastama. Küsis XXXlt kas on asjad korda teinud, kas tegeleb aruandlusega, XXX vastas, et kõik saab korda. Usaldas teda ja siis oli pingeline periood, tuli mais XXX projekt. Prioriteediks oli XXX projekt. teise projekti tegevused oli lõpetanud aprilliks. Teoreetiliselt on väljamaksetaotlustes näha kuludokumendi nimetus ja kuupäev. Väljamaksetaotluste 2 ja 3 osas ei olnud ükskõik, Pärnu salongi kuludokumendid esitas korrektselt, raamatupidajalt ei tulnud mingeid küsimusi, ka XXXlt ei tulnud pärast väljamaksetaotluste esitamist. XXX aruandlus oli hiljaks jäänud, XXX kiirustas, temal endal ei olnud võimalik neid üle vaadata, mis XXX teinud on. On vaja sõita Tallinna, et originaale näha. Kuludokumentidele on märgitud kuhu kulureale lähevad. Sel ajal meilivahetus ei toiminud, kõik oli paberkandjal. Sel ajal ei olnud tal isiklikku arvutit, ei olnud väga kompetentne. Juulikuuks oli salong olemas, kuid see oli XXX projekti jaoks, arvuti oli ka ja vähesel määral kasutas seda. Ei olnudki seda, et oleks talle saadetud, need pidi

esitama XXXi. 2010 maist suhtles meilitsi XXXga. Pärast paikvaatlust loomulikul tunnistasid, et on olnud segadus, nii sai ka vastatud. Anti ka aega raamatupidamisse korrektuure teha. XXX leppis kokku XXXega või kellegagi. On üks kord viibinud XXX, tegeleti koos XXX kuludokumentidega, kuid kas see kaust oli seal eelnevalt või oli see XXXl kaasas, seda ei tea. Temal isiklikult dokumente kaasas ei olnud, milliseid oleks üle andnud nii, et XXX ei näe. Eraldi seal kordagi ei käinud. Mäletamist mööda ei ole käinud koos XXXga finantsaruannet XXXsse viimas. XXX võis kohtuistungil valetada. Kui oleks käinud finantsaruannet viimas, siis poleks vaja olnud aruannet digitaalselt allkirjastada. Kuludokumendid lähevad koos finantsaruandega. XXX ja XXX puhul käis asi paberkandjal, valdavalt käsipostiga XXXs oli elektronpost. Ise määras ennast mittetulundusühingu likvideerijaks, sest kogemus näitas, et XXX likvideerimisel oleva MTÜ nimel tegi XXX pidevalt väljamaksetaotlusi XXXle. Kontrollimiseks andis korraldusi raamatupidajale, et edastada talle väljamaksetaotlusi, XXX puhul palus esitada kontrollimiseks. Kui oli näha, et projekt ei toimi, palus XXX koordinaatoril projekt lõpetada, kuid see kestis 3 kuud. Siis oli esitatud 14 väljamaksetaotlust. Aktsepteeris väljamaksetaotlusi vaid XXX kaustas, mitte XXX kaustas. XXXle esitatud dokumente ei näinud. Teadis vaid, et XXX aruandlus esitati 17 juuli, teadis seda XXX kaudu. Sisu ei teadnud, XXX ütles, et vastutab ja teeb kõik korrektselt. Mingitel perioodidel oli kõik korras, tundus, et asjad laabuvad. Ei osanud arvata, et XXX jätkab selliste ebaõigete kuludokumentide esitamist. XXX perioodil ilmselt huvi tundis, aga konkreetseid dokumente näha ei saanud, XXX väitis, et kõik on korras. Pitsati nõuet XXXl ei olnud, oli vaid XXXl. Enamalt jaolt oli nõuetega kursis. XXX ja XXX projektil oli kahekuuline kattuvus, november, detsember 2009. XXX projekt lõppes aprill 2010 ja XXX projekt algas 17 mai 2010, need projektid omavahel ei kattunud. Mäletamist mööda tahtis XXX aruannet teha XXX. Tehniliselt võis asi välja nii, et kui XXXl oli tema poolt esitatud kuludokumente paarikümne tuhande ulatuses, mis ei kattunud XXX ega XXXga, aga aruanne oli vaja esitada üle saja tuhande suuruses summas, siis kuskilt tuli võtta kaheksakümne kahe tuhande väärtuses kuludokumente. XXX võttis XXX kaustast dokumente ja XXX kaustast dokumente ning pani kokku. Ei olnud vajadust esitada dubleerivaid dokumente, sest iga projekti jaoks olid omad ruumid, kindel sihtgrupp, kellaajad. Projektijuht oli XXX, tema aga viis läbi tegevusi Pärnus ja oli Pärnu osa juhiks. Topelt kuludokumentide eest vastutab XXX. Seda täpselt ei tea, aga arvab, et sellist paberit ei olnud, et aruandluse eest vastutab XXX. Kui olid üldkoosolekud, siis oli koosoleku juhatajaks XXX ja tema protokollija. Kirjalikult ülesandeid jagatud ei olnud. Tegelesid ainult projektidega, pidid lähtuma taotlusesse kirjutatust, aga ühiselt arutasid läbi, mida teha. Kulu sai kontrollida eelarvest, kui tundus, et mingi ost ei ole põhjendatud, siis ütles XXXle, et võib probleeme tulla. XXX ei kuulanud ja arvas, et kuidagi põhjendab ikka ära. Pärnu salongi ostmise otsustas tema. XXX nõustas raamatupidamise alaselt, viis sisse raamatupidamise dokumendid, kuidas üldse raamatupidamine toimib. Aruandlusest see raamatupidaja midagi ei teadnud. XXX käes olid vaid kuludokumendid, mida dokumenteeris, tegi kausta, aga see oli lühikest aega. Andis lõpuks tema kätte, et need XXXle toimetada. XXXga vaatasid dokumendid üle ja täpsustasid, kuidas neid aruandesse esitada. Dokumendid jäid Tallinna ja kui tuli tähtaeg, siis ilmselt XXX viis ära ja allkirjastas. Ei mäleta mis hetkel juures oli ja mis hetkel mitte. Arvab, et kuludokumentide kontrollimine on koostamise juures olemine. XXX aruande koostamisel ei osalenud, XXX aruannete koostamisel osales. Dokumendid läksid raamatupidajale, kes kandis kuluread väljamaksetaotlusesse, hiljem oli võimalik neid näha. Osales XXX aruandluses, väljamaksetaotlused olidki aruanded. Kindlasti oli nõue, et kuludokumente tuleb hoida eraldi, kuis siis oli ainult XXX projekt. Kui tulid XXX rahastused ja kuludokumendid, siis nägi XXXl kiletaskut, kus olid kahe projekti dokumendid ja eraldatud mingi A4 paberiga, kuid siis ei olnud finantsaruandeid veel koostatud. Iseseisvalt ilma XXX teadmata või loata ligipääsu kõikidele dokumentidele ei olnud. Juhatuse liikme vastutus ei tähenda seda, et saab salaja või ette teatamata minna XXX eluruumidesse või tööruumidesse. Aktsepteeris seda, mida talle esitati. Põhimõtteliselt oli võimalus küsida, näha. Alates 2010 maist olid dokumendid kontori ruumides või raamatupidaja XXXe käes. Arvab, et vastuse XXX paikvaatluse aktile koostasid koos XXXga. Lauseehitusest tunneb ära oma stiili. See väide, et tegid aruandlust ise, on avaldus mittetulundusühingu poolt, seal ei ole öeldud, et V.Z või XXX. Oleks võinud

kirjutada, et topelt kuludokumente tegi teine juhatuse liige, see oli viga, et üldse nõustus projekti jätkama. Oleks tulnud lasta vastata XXXl, teda paikvaatlusel juures ei olnud. Mingil moel võttis vastutuse, kuid ainult selles osas, et on tekkinud segadus. Tõendas selle vastusega, et need kuludokumendid seal on, mitte et oleks neid esitanud. See oli nagu meie vormis sel hetkel. Puutuvalt finantsaruandesse XXXle võis olla nii, et oli elektrooniliselt olemas, paberkujul ei ole näinud. Kuna on digiallkiri, siis peab olema saadetud e-maili teel. Oma arust saatis selle aruande siis XXXsse. Kui näidatud dokument on XXX eelarve, mis täidetakse taotluse esitamisel, siis eelarve koostamise juures viibis. XXX aruannet ei ole aktsepteerinud, allkirjastanud. Esitamise ajal ei teadnud, mis andmeid sinna esitatakse. XXX puhul oli sama nagu XXXga, kui XXX hakkab andmeid sisestama väljamaksetaotlustesse, siis tegi ta seda oma tööruumides Kristiine LOVs või oma kodus, ei tulnud selle peale, et peaks juures viibimist nõudma. Väljamaksetaotlustes olid niigi tema kuludokumentidel tema allkirjad, eraldi salongide pitsatid. XXX poolt 50 000 krooni kulutamine toimud 2009 septembris. XXX projekti raames tegi nii Tallinnas kui Pärnus arvutikoolitust XXX, rohkem vist ei olnud. Siis olid seal kirjas osalejate nimed. Kuidas arved esitati, kuid oluline oli, et salongide arved oleksid eraldi. Arvab, et see oli nii. Kahtlusi topeltrahastamise kohta ei tekkinud enne kui hakkasid tulema XXX poolt küsimused finantsaruande kuludokumentide kohta, siis sai nagu märke, et XXXle on esitatud ka XXX dokumente. Kuni paikvaatluseni tulid tavalised normaalsed küsimused kuludokumentide kohta. Kui oli XXX kuludokument, pidi vastama küsimustele XXX. Finantsaruannetest on näinud XXX aruannet elektroonilisel kujul, XXX aruannet ei ole näinud, XXX aruandeid on kõiki näinud, osasid enne esitamist, osasid pärast esitamist. Nägi neid, mida raamatupidaja sisestas ühisesse kausta ja saatis vaatamiseks või siis XXX. Arvu ei mäleta, väljamaksetaotlusi oli 14 tükki. Kuludokumentide originaalid läksid Tallinnasse, koopiad pidi tegema XXXle ning need võisid olla Pärnu salongis kuni nendega tegeles või toimus küsitlus, hiljem saatis kõik Tallinnasse, arvab, et enda jaoks koopiaid ei jätnud. Ei loonud endale võimalust kontrollida, piisas kui nad on raamatupidamises ja esitatud koordinaatoritele. On sihtasutustega sõlmitud lepinguid lugenud, mõnesid põhjalikumalt, mõnesid vähem põhjalikult. lepingu punktidega mitte nõustumine ei tulnud kõne alla, vastasel juhul ei oleks saanud taotlust esitada. Kas need punktid olid õiglased, siis see on iseasi, aga kui tahtis raha taotleda mittetulundusühingu nimel, pidid nende punktidega leppima. XXX firmast XXX sai teada ühise postkasti kaudu tulnud küsimusest, kus XXX tundis huvi, mis teenust see osutab. Sai XXX käest teada, et see on XXX varasem ja likvideerimisel olev MTÜ. Küsis ka raamatupidajalt, et kas see on aktsepteeritav ja see ütles, et seda võib teha, keelatud ei ole. XXX võis osa neist arvetest isegi maksta, kuid pärast tema arust enam ei maksnud, need olid väga suured arved. Ei mäleta millal ühine postkast tuli, kuid väljamaksetaotlustes 2 ja 3 neid arveid ei olnud. Psühholoogilist nõustamist ja loovtegevusi viisid ise läbi, õppisid seda Tallinna Ülikoolis. Juriidilist nõustamist, arvutialast koolitust, psühholoogilist nõustamist, mingid tantsuteraapiad, meditsiinialast ja tervisealast nõustamist ostsid sisse. Loovtegevusi teostas Pärnus V.Z ja Tallinnas XXX. Kui salongis kedagi ei olnud, siis küsitles klienti vabatahtlik, registreeriti vastuvõtule, olid kindlad kuupäevad ja kellaajad. Nõustamised olid enamasti individuaalsed. Reeglina räägiti XXXga läbi kui tehti muudatusi. Oli ka tervisealaseid loenguid, samuti füüsilised harjutused. Erinevad teraapiad olid taotlustes sees, neid aktsepteeriti. Selleks olid eraldi ruumid ja sisustus, vahendid, muusikariistad, kostüümid, riided. Ühekordset kulu aktsepteeriti.

pidanuks olema tagastatud juba 27.05.2011 ja järgmise tagasimakse tähtaeg on 28.06.2011. Seejuures viidatakse sellele, et MTÜ-l Loovkunsti Ühendus oli perioodil 07.2009 kuni 07.2010 SA-ga XXX programmi Euroopa Noored raames projekt „Teekond kriminaalsusest loovusesse“ ja sihtasutus on kindel, et MTÜ Loovkunsti Ühendus on kogu projekti kulude osas taotlenud nende kulude hüvitamist ka teistest programmidest. Nimetatud avalduse ümbrikust nähtuvalt on avaldus tähitud kirjana saadetud MTÜ Loovkunsti Ühendus juhatuse liikmetele XXX, kuid ümbrik on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 4). Kaustas on projekti eelarve, millest nähtuvad kulud tegevuste kaupa ning sellest nähtuvalt on mõlemale juhatuse liikmele ette nähtud põhipalk ja juhendamistasu võrdes summas (tl 5). Lisaks sellele nähtuvad muud kulud, sh raamatupidajale makstav tasu ja infotehnoloogia spetsialistile makstav tasu. Sisuaruandest nähtuvalt on kirjeldatud tehtut ja märgitakse, et gruppides osales 67 inimest (tl 6-9). Sellele järgnevalt on finantsaruanne (tl 10-15), millele on käsitsi alla kirjutanud XXX ja digiallkirja andnud V.Z (tl 16). Aruandele on lisatud fotod, kuid nendest ei ole võimalik isikuid tuvastada ning piltidest tehtud tööde kohta ei ole võimalik tuvastada kus ja millal need tehtud on. Maksekorraldustest (tl 27-28) nähtuvalt on Integratsiooni SA 18.06.20109 kandnud MTÜ Loovkunsti Ühendus arvele 26 872 krooni ja 19.06.2009 veel 80 616 krooni. Nimetatud dokumentidele järgnevad töövõtulepingud ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid, millede kohaselt juhatuse liikmed, vahetades omavahel rolle, olles siis vastavalt MTÜ esindajana tellija ja teine juhatuse liige töötajana sõlmivad lepinguid töö tegemiseks. Seejuures on töövõtja V.Z-i ülesandeks projektis „Kodanikuks läbi loovuse“ kunstiteraapiate ja loovtegevuste läbiviimine Tallinna Vangla kriminaalhooldusalustega (tl 29, 30) ja XXX ülesandeks vastavalt töövõtulepingule samuti projekti „Kodanikuks läbi loovuse“ kunstiteraapiate ja loovtegevuste läbiviimine Tallinna Vangla kriminaalhooldusalustega ning projekti juhtimine (tl 41, 42). Seejuures on töövõtulepingud sisult erinevad tasu maksmise osas. Kui XXXle tuleb lepingu alguses maksta töötasu pangakontole ja maksud projekti lõppedes sularahas, siis V.Z-ile makstakse tasu alles projekti lõppedes ja sularahas. Seejuures nähtub sisuaruandest, et projekti tegevused lõppesid alles 12.01.2010, kuid tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktide kohaselt on tööd vastu võetud juba 31.12.2009. Töövõtulepingutes on mittetulundusühingu kontaktaadressina märgitud XXX. Palgalehtede nr 1 ja 2 järgi on töötajatele töötasud välja makstud 23.07.2009 ja 31.12.2009, kusjuures XXXle kahes osas, V.Z-ile ühes osas (tl 53, 56) Nimetatud dokumentidele järgnevad üldised kuludokumendid, mis puudutavad eelarves planeeritud kulud: IT teenust ja raamatupidamisteenust ning nendest nähtuvalt on FIE XXX osutanud IT teenust ning esitanud 30.12.2009 arve nr 98 summas 4531 krooni, mis on samal päeval kassa väljamineku orderi kohaselt välja makstud (tl 60, 61). Lisaks sellele on XXX esitanud 30.12.2009 kaherealise aruande selle kohta, et ta on osutanud raamatupidamisteenust ja on kätte saanud tasu summas 4531 krooni, mida kinnitab ka kassa väljamineku order (tl 61, 62). Nimetatud dokumentidele järgnevad 31.12.2009 kuupäeva kandvad kassa väljamineku orderid V.Z-ile ja XXXle transpordi kulu ja majanduskulude välja maksmise kohta ning nimetatud väljamaksete summad ületavad makstud töötasu kordades (tl 65-66). Eelmärgitud kuludokumentidele järgnevad muud kulud, mis puudutavad materjalikulu ja sellele järgnevalt kütusekulu puudutavad kassa väljatrükid. Seejuures nähtub toitlustamise kuludest, et valdavalt on pirukaid, kringleid jm maiustusi ostetud Pärnus asuvast OÜst XXX ja Tallinna puudutavad dokumendid näitavad, et XXX on ostnud toidukaupu Selverist, Prisma Peremarketist, Säästumarketist ja Maximast ning on piirdutud kohvikoore, kompvekkide, küpsiste, salati ja mädarõikaga. Kantseleitarvete ja kunstitarvete kuludokumentidest nähtuvalt on valdavalt ostetud kaupa Pärnus asuvast OÜst XXX ning korduvalt on kasutatud ka FIE XXXi teenuseid, ostes temalt nii printimise kui ka koopiate tegemise teenust kui ka ostes käsitöö nahka ja nahatange. Kui võrrelda V.Z-i tööajatabelitest nähtuvaid kuupäevi tegevuste läbiviimise kohta (tl 31-37) ja võrrelda neid kuupäevi V.Z-i kantseleitarvete ostmise ja toiduainete ostmise kuupäevadega (tl 71-131), siis võib järeldada, et kunstitarvete ostmise kuupäevad, arvestades kunstitarvete kasutamise suhtelist pikaajalisust ja korduvkasutust, võib asuda seisukohale, et need andmed võivad omavahel kattuda tööaja graafikuga. Kui aga võrrelda toiduainete ostmise kviitungeid ja OÜ XXX arvete kuupäevi tööaja graafikuga, siis on üheselt tuvastatav, et toiduainete ostmist alustati juba kaks nädalat enne esimest tööaja

tabelis märgitud kuupäeva ning sellele järgnevalt on seitsmel korral ostetud OÜst XXX kringleid ja muid pagaritooteid kuupäevadel, mis ei kattu ühegi tööaja tabelis oleva tegevuse kuupäevaga, millest saab järeldada, et OÜ XXX arved on seotud V.Z-i eraeluga ega ole seostatavad mittetulundusühingu tegevusega. Kaustas leiduvatest sõidupäevikutest nähtuvalt on mõlema töövõtja sõidupäevikud kinnitanud V.Z ning sõidupäevikutest nähtuvalt on mõlemad juhatuse liikmest töövõtjad suutnud iganädalaselt maha sõita 310 kilomeetrit ametisõitu. Seejuures on V.Z-iga nädal sõitnud marsruudil Tori-Tallinn-Tori ja XXX marsruudil Seliste-Tallinn-Seliste. Sõidupäevikute juurde võetud kütusekulu dokumentidest nähtuvad sõidukite tankimised, mis ei saa vastata tegelikkusele. Tšekkidest nähtuvalt on korduvalt tangitud mitmel päeval järjest, tankides 6 kuni 12 liitrit bensiini korraga. V.Z-i kütusekulu dokumentidest nähtuvalt on R.Üpras ostnud näiteks 2009 juulis bensiini Elva XXX tanklast XXX sooduskaarti kasutades ja eelmisel päeval Tallinnas asuvast XXX tanklast. Augustis on V.Z ühel päeval ostnud bensiini Pärnus asuvast tanklast õhtul ja järgmisel hommikul vara juba Tallinnast ja sedakorda taas XXX sooduskaarti kasutades nagu ka septembris. Oktoobris on aga V.Z ostnud bensiini XXX sooduskaarti kasutades Pärnust nagu seda on tehtud ka novembris. Seejuures on V.Z novembris 2009 ostnud bensiini 07.11.2009 kell 23.41 6,2 liitrit, 08.11.2009 kell 03.14 6,1 liitrit ja kell 16.49 6,27 liitrit. Seevastu detsembris 2009 on V.Z ühel päeval, so 05.12.2009 ostnud bensiini kell 17.25 Jõelähtme tanklast ning kell 19.25 Tallinnas Laagna tanklast, tehes seda mõlemal korral XXX sooduskaarti kasutades. Kuludokumendina esitatud tšekkidest nähtub ka seda, et deebetkaardiga makstes on kasutatud erinevaid pangakaarte, st maksja ei ole olnud sama isik. XXX kütusekulu tšekkidest nähtuvalt on XXX, vaatamata sooduskaardi olemasolule unustanud seda kaarti kasutada ning on järsku üle läinud bensiinilt 95 bensiinile 98, ostes seejuures bensiini ka Viljandist, kuigi sõidupäeviku kohaselt ta ametisõitusid Viljandisse ei teinud. Septembrikuu kohta esitatud kütusekulu tšekkidest saab järeldada, et bensiini on ostetud kokku 23 liitrit, millega ei ole võimalik sõidupäevikus näidatud vahemaad läbida. Seevastu oktoobris on esitatud bensiinitšekke 115 liitri kohta ning sellist kogust on raske 310 kilomeetri peale nädalas kulutada ja paaki mahutada. Novembris on aga XXX maksnud bensiini eest sularahas, samuti kahe erineva pangakaardiga, mis kattuvad V.Z-i tšekkidelt nähtuvate pangakaartidega ning kasutades XXX sooduskaarti. Seejuures on mõlema isiku puhul tuvastatav ka see, et kasutatakse samu XXX kaarte, mis on erinevad. Viidatud asjaolud on kohtu arvates tõestuseks selle kohta, et kulude tõendamiseks ja finantsaruande koostamiseks kasutati palju kuludokumente, millist kulu tegelikkuses ei ole kantud ja need kuludokumendid on esitatud selleks, et põhjendada aruandesse märgitud kulutusi. Samas on mõlemad töövõtjast ja tööandjast mittetulundusühingu juhatuse liikmed kinnitanud finantsaruande õigsust ja V.Z-i süüdistatava ülekuulamisel antud selgituste kohaselt oli ta projektiga rahul. V.Z-i süüdistatavana ülekuulamise kohaselt kasutas ta dokumentide korrastamiseks raamatupidaja XXXi teenust, kuid väidetavalt ei olnud XXX raamatupidamist sisuliselt teinud ning XXX hoidis ainult dokumente enda käes ja korrastas neid. Samas on kuludokumentidest näha, et esitatud aruande kohaselt on XXX, kes on V.Z-i ema, osutanud raamatupidamisteenust kogu projekti ajal ja saanud selle eest ka tasu, mis ei olnud väike. Seega suhtub kohus süüdistatava väidetesse, et XXX projekti raames tegelikkuses raamatupidajat ei olnud, kriitiliselt, kuivõrd dokumentaalsed tõendid raamatupidajale tasu maksmise kohta viitavad vastupidisele ning makstud tasu ületab raamatupidajale XXX SB.E projekti raames makstud tasu oluliselt. XXXile tema poolt osutamata raamatupidamisteenuse eest tasu maksmine viitab üheselt sellele, et taas oli vaja esitada kuludokument, põhjendamaks kulu olemasolu ja saada kätte eelarves olevad rahalised vahendid, vältimaks kasutamata rahaliste vahendite tagasimaksmise kohustuse tekkimist. Seejuures, puutuvalt raamatupidamisteenuse osutamisse peab kohus vajalikuks märkida, et Integratsiooni Sihtasutusele projektikonkursi XXXXXXX Teeme koos projektitaotluses on MTÜ Loovkunsti Ühendus kui taotleja allkirjaõiguslikeks isikuteks märgitud XXX ja raamatupidajana XXX (kd I 175-191). Selline taotluses raamatupidaja märkimine viitab sellele, et juba taotluse esitamisel taheti näidata mittetulundusühingul raamatupidaja olemasolu, mis viitab ühesele teadmisele raamatupidamisekohustusest. Edasistest

dokumentidest aga raamatupidaja olemasolu kohta dokumente ei leidu, kui mitte arvestada XXXi arvet ja raamatupidamiskohustuse täitmata jätmist. Taoline käitumine viitab üheselt sellele, et nii XXX kui ka V.Z teadlikult ja eesmärgipäraselt rikkusid nii mittetulundusühingute seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi kui ka projektitoetuslepingus nr XXXXXXX projekti Kodanikuks läbi loovuse p-s 2.1 sätestatud kohustust kasutada toetust vastavuses projekti ja eelarvega sihtasutuse poolt heaks kiidetud kujul ja mahus. Kuivõrd süüdistatavat ei süüdistata selle projekti raames soodustuskelmuse toimepanemises, siis on eelpool analüüsitud kirjalikud tõendid tõenditeks, mis viitavad süü olemasolule süüdistuses etteheidetud süüteo toimepanemises ning on kaudseks tõendiks süüteo samalaadsel viisil toimepanemiste kohta esitatud süüdistuse episoodides. Kohus kontrollis ka kohtule esitatud kriminaaltoimikut (kd 1) ning tuvastas järgnevat. SB.E esindajate 16.11.2010 koostatud paikvaatluse aktist nr 134/2010 nähtuvalt kontrolliti MTÜ Loovkunsti Ühendus dokumentatsiooni ja tuvastati kolme erineva projekti kuludokumentide kattuvus (tl 1-13). Paikvaatluse aktile on vastatud 25.11.2010 ning mittetulundusühingu vastuse on digitaalselt allkirjastanud V.Z. Nimetatud vastuses on märgitud, et samade kuludokumentide esitamine tulenes sellest, et neil ei olnud raamatupidajat ja nad tegid aruandlust ise ning dokumentide edasi-tagasi saatmisest tingitult jäid õiged dokumendid välja, mistõttu tunnistatakse valede dokumentide esitamist. Vastuse kohaselt on XXX dokumentatsiooni tegema hakanud raamatupidaja XXX ning kinnitatud aruanne Integratsiooni SAle esitatakse 26.11.2010 ning XXXle 03.12.2010. Lisaks sellele põhjendatakse segadust suutmatusega dokumente lahus hoida ja vähese vastutustundega dokumentide esitamisse. Integratsiooni aruande venimisel andis tunda raamatupidaja vähene kompetentsus. Kuna pidid katma selle osa summast, mis hõlmas Intergatsiooni projekti töötasusid ja välja maksma palgad XXXle ja V.Z-ile ning lepingulistele töötajatele, siis sattusid rahalistesse raskustesse ja kasutasid XXX raha, et täita tühimikku. Lootsid, et Integratsioonilt puudu oleva raha laekudes saavad seda maksta tagasi XXX arvele. Kuna aga aruandlus hakkas venima, ei olnud ka XXX vahearuandeks esitada vastavaid kuludokumente selle summa ulatuses (tl 14-17). 07.12.2010 koostatud rikkumise tuvastamise protokollist nr 3 nähtuvalt on asutud seisukohale, et MTÜ Loovkunsti Ühendus peab tagasi maksma kogu saadud toetuse summas 107 488 krooni, kuivõrd on tuvastatud, et aruannetes on arved võltsitud, arvest on tehtud uus koopia ja antud sellele uus sisu, antud erinevaid sisuseletusi (tl 18-21). 02.11.2010 koostatud ristkontrolli koosoleku memost nähtuvalt on kontrollitud erinevaid toetust saavaid asutusi ning MTÜ Loovkunsti Ühendus osas tuvastati VTM 2 osas kuludokumentide kattuvused XXX rahastatud projekti kuludokumentidega nii arvete, sõidupäevikute kui ka sõidukulu tšekkide osas ning VTM 3 puhul sõidupäevikute, arve, sõidukulu tšekkide ning palgalehe osas (tl 22-24). SB.E 08.12.2010 otsuse kohaselt esitati MTÜle Loovkunsti Ühendus nõue väljamakstud stipendiumi tagasimaksmiseks summas 121 980.54 krooni 90 päeva jooksul (tl 25-27). Kriminaaltoimikus leidub leping XXX stipendiumi XXXXXXX kasutamiseks ning leping on 03.09.2009 sõlmitud SB.E ja MTÜ Loovkunsti Ühendus vahel ning viimast lepingu poolt esindab XXX. Lepingus on ette nähtud tingimused, mis käesolevat kriminaalmenetlust puudutavas osas on olulised. Nimelt on p 3 kohaselt Stipendiumi saaja kohustatud tehtavad väljamaksed dokumenteerima vastavalt raamatupidamise seadusele ja tagama, et arved ja lepingud oleks otseses vastavuses tegelikult tehtud töö, osutatud teenusega või ostetud kaubaga. Lepingu p 6 sätestab Stipendiumi tagastamise tingimused ning erinevate alapunktide kohaselt peab Stipendiumi saaja Stipendiumi tagastama, kui saaja on esitanud valeandmeid (p 6.1), kui Stipendiumi ei ole kasutatud lepingus sätestatud korras ja tingimustel või ei ole kasutatud abikõlbulike kulude katteks (p 6.2). Lepingu p 7 kohaselt peab Stipendiumi saaja esitama projekti finantsaruande koos kõigi kuludokumentide koopiatega ning nõudmisel esitama ka kuludokumentide originaalid. Lepingu p 8 kohaselt tuleb Stipendiumi hoida eraldi teistest Stipendiumi Saaja vahenditest. Lepingu p 9 kohaselt on Stipendiumi saaja kohustatud tegema Stipendiumi väljamakseid üksnes pangakonto ülekandega ning sularahaarveldusteks kasutamine on võimalik vaid erakorralistel juhtudel XXX kirjalikul nõusolekul. Punktis 10 on üheselt

märgitud ka seda, et Stipendiumi saajal ei ole õigust katta Stipendiumi arvelt kulutusi, mis ei ole otseselt seotud projekti teostamisega ning projekti eesmärkidega ega kasutada Stipendiumi või selle osa projektiga mitteseotud isiklikuks otstarbeks. Puutuvalt XXXi teenuste kasutamisse peab kohus vajalikuks viidata ka p-le 13, millises on selgelt märgitud, et Stipendiumi saaja ei tohi sattuda Stipendiumi kasutamisel ja Projekti raames tehingute tegemisel huvide konflikti ning huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui Stipendiumisaaja kasutab Stipendiumit maksete tegemiseks või osaleb projekti raames tehingus, mis võib mõjutada füüsilisest isikust Stipendiumi Saaja või juriidilisest isikust Stipendiumi Saaja juhtorgani liikme enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve. Stipendiumit võib kasutada väljamaksete tegemiseks tehingu, mis toob kaasa huvide konflikti üksnes XXX eelneval kirjalikul nõusolekul, kui see on asjaoludest tulenevalt vajalik või otstarbekas (tl 43-46). MTÜ Loovkunsti Ühenduse arvelduskonto XXXXXXX väljavõttest nähtuvalt on 08.09.2009 laekunud SB.E kontolt 128840 krooni ning samal päeval on sularahas kaardiga välja võetud 6000 krooni ning 11.09.2009 pangas 50 000 krooni. Sellele järgnevalt on sama kuu jooksul korduvalt sularaha välja võetud ning 30.09.2009 on V.Z kandnud oma kontole 7000 krooni, märkides selgitusena majapidamise kulud, sama on toimunud ka 01.10.2009, 13.10.2009, 20.10.2009, 26.10.2009, 02.11.2009, kuid summad on väiksemad. Lisaks sellele on tehtud ülekanne V.Z-i tütre XXX kontole, märkega „Kauba ostmiseks“ ning 29.10.2009 on V.Z teinud FIE XXXi arve alusel taas ülekande oma tütre XXX kontole. Seejuures on sularahas välja võetud rahalisi vahendeid mõlema deebetkaardiga ja seda nii Tallinnas kui Pärnus ning igakuiselt, kuigi leping sellise võimaluse üheselt välistas ning V.Z-i sõnade kohaselt oli ta lepingu sisust teadlik. Seejuures on samale kontole laekunud ka kindlustusmakse osaline tagasikanne sõiduki eest, milline kandis registreerimismärki XXX, mida kasutas XXX. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on pangakonto tühjaks tehtud 2009 novembri keskpaigaks. Selline raha liikumine kontol viitab üheselt sellele, et rahasid ei saanud kulutada sihtotstarbeliselt ja kontole kantud raha kasutati lepingu nõuete vastaselt erahuvides mõlema mittetulundusühingu juhatuse liikme poolt (tl 49-58) ja teadlikult rikuti stipendiumi XXXXXXX kohustuslikke tingimusi, sh ka p 8 ja 10 nõudeid. Tööjõukulu tabelist (tl 59, 60) nähtub üheselt, et FIE XXXele on makstud palka 3000 krooni, kuigi vastuses SAle XXX on märgitud, et raamatupidajat ei olnud ning XXX on ülekuulamisel märkinud, et ta tegeles vaid SB.E puudutava dokumentatsiooniga ning keeldus XXX raamatupidamise korrastamisest. Samas on V.Z järelepärimisele tehtud vastuses märkinud, et XXX raamatupidamisega tegeleb XXX ja vead kõrvaldatakse, mis viitab sellele, et V.Z esitas teadlikult valeandmeid, et rahastajaid eksimuses hoida. Lisaks FIE XXX töötasule (tl 60) on tuvastatud, et kuluaruandesse olid esitatud ka FIE XXX arved nr 56 (käsitsi kirjutatud muudetud sisuga), 57 (tl 61, 62), administreerimiskuludena XXX ja XXX arve 143 (tl 65), Reklaamifirma XXX arved 3049, 3103, 2949 kinnikaetud templitega koopiatena (tl 66, 70, 71), XXX OÜ arved nr 30, 32, 34 (tl 67, 91, 101), XXX OÜ arved nr 36, 35 (tl 68, 69), tegevusaruannetes OÜ XXX arved 578, 570, 612, 599, 582, 584, 587, 532, 594, 599, 597 (tl 74-77, 82, 83), XXX OÜ arve 101497 kinnikaetud templiga koopiana (tl 80), OÜ XXX arved nr 21, 17 (tl 81, 88), XXX arve nr 1 kinnikaetud templiga koopiana (tl 85), XXX OÜ arve 37k (tl 89) XXX OÜ arved nr A-5933-O-27-05-2010, A-6125-O-28-05-2010 (tl 84, 90), XXX arve nr 1 (tl 92). Puutuvalt FIE XXXi arvesse nr 54 (tl 95) on samuti näha, et tegemist on kinni kaetud templiga dokumendist tehtud koopiaga. Lisaks sellele on tuvastatud dokumentide kattuvus ka kütuse arvetes AS XXX nr 2317, 1081, 4721, 5679, 3754, XXX AS nr 01/8556, 01/5928, 01/5927, 01/0625 XXX AS nr 02/0733, 01/0393, milliste koopiad on kinnikaetud templitega, mille kuju viitab SB.E projekti templile (tl 96, 97, 98, 99, 100). Lisaks sellele nähtub näiteks XXX arvetest 01/5928 ja 01/5927 (tl 98), et kütust on võetud Sõpruse pst 155a asuvast automaattanklast 03.06.2010 kell 18.56 üheaegselt tankurist nr 01 11,46 liitrit ja tankurist 02 8,59 liitrit, mis puhttehniliselt ei ole võimalik, kuivõrd sõiduki tankimisavasse mahub vaid üks tankuri püstol korraga. Seega on tegemist arvetega, mis on saadud kolmandatelt isikutelt, ega saa olla arvestatud abikõlbulike kuludena. Samal lehel oleva XXX kviitungist nähtuvalt on 06.06.2010 taas tangitud automaattanklast Rakveres, millist kohta sõidupäevikutest ei

nähtu. Seega on seegi kulu kas erakulu või kellegi kolmanda isiku kantud, kuid esitatud kuluna projekti raames. Sihtasutusele XXX on 22.06.2010 esitatud Väljamakse taotlus nr 2 perioodiga 26.05.2010 kuni 10.06.2010, millele on alla kirjutanud XXX ja raamatupidajana on märgitud XXX (tl 113-114). Väljamakse taotlusele on lisatud tekkinud kulu tõendavad dokumendid, milledest nähtub, et suurem osa nendest on kinnitatud projektile viitava templiga. Nendeks dokumentideks on juba XXXle esitatud aruande lisana esitatud kuludokumendid: XXX arve nr 1 (tl 115), arve nr 6, mille kohaselt on makstud tasu FIE XXXle (tl 116), FIE XXXi arved nr 56 ja 57, millede sisu teenuse osas XXXle on muudetud, kuid muu sisu on sama (tl 117,118), FIE XXXi arve nr 54 (tl 119), XXX arved A-5933-O-27-05-2010, A-6152-O-2805-2010 (tl 120, 121), XXX ja XXX arve 143 (tl 122), Reklaamifirma XXX arved 2949, 3049, 3103 (tl 123-125), XXX OÜ arved nr 35, 36 (tl 126-127). 2010 maikuu sõidupäeviku kohaselt on XXX MTÜ Loovkunsti Ühendusele kuuluvat sõidukit Hyundai Atos registreerimismärgiga XXX kasutades Ümera tänavalt Pärnu mnt-le sõites läbinud 600 kilomeetrit, kulutades selleks 750 krooni (tl 128-129). Kütusekulu tekkimise kohta on esitatud ka AS XXX arve nr 3754 ning XXX AS arve nr 01/0393, milliste arvete alusel on tangitud kütust ka XXX Stipendiumi raames. Teise sõidupäeviku kohaselt on V.Z samamoodi 2010 mais läbi sõitnud 600 kilomeetrit ning kulutanud kütusele sama summa, kasutades sõitmiseks samuti MTÜ Loovkunsti Ühendus kuuluvat sõidukit Toyota Carina registreerimismärgiga 157AXN (tl 131-132). Kütusekulu tõendavad aga muuhulgas ka AS XXX arved nr 4721, 5679, 2317, 1081 (tl 133, 134), millised on esitatud ka XXX Stipendiumi kulude raames. Kuludena on esitatud ka XXX OÜ arved nr 30, 32 (tl 135, 136), XXX arve nr 1 (tl 137), Timusk ja XXX OÜ arve nr 37k (tl 138), millised on samuti esitatud ka XXXle kuludokumentidena. 28.07.2010 esitatud ja ajaperioodi 11.06.2010 kuni 10.07.2010 puudutava väljamakse taotluse nr 3 on allkirjastanud XXX ning koostaja ja raamatupidajana on märgitud XXX (tl 139). Kuludokumendina esitatud sõidupäeviku kohaselt on XXX juunis ametisõitudeks kasutanud sõidukit Hyundai Atos registreerimismärgiga XXX ja läbinud 660 kilomeetrit, kulutades kütusele sama palju kui eelmise kuu 600 kilomeetri läbimisel. Sõidupäevikule on aga sõiduki kasutajana alla kirjutanud hoopis V.Z (tl 140-141). Kütusekulu on aga teiste arvete hulgas tõendatud XXX AS arvetega nr 01/8556, 01/5928, 01/5927, XXX AS arvega nr 02/0625 (tl 142), millised olid esitatud ka XXX aruandes. V.Z-i sõidupäeviku kohaselt on V.Z 2010 juunis läbi sõitnud 680 kilomeetrit ning ka teise sõiduki kasutajana on alla kirjutanud V.Z (tl 144), mis tähendab seda, et V.Z on juunis kasutanud üheaegselt kahte sõidukit. Kütusekulu on muu hulgas tõendatud XXX AS arvega nr 01/0625 (tl 145), milline oli esitatud juba XXX aruandes. Lisaks sellele on väljamakse taotluses nr 3 esitatud kuludokumendina XXX OÜ arve nr 34 (tl 146), milline oli esitatud ka XXX aruandele kuludokumendina nagu ka XXX arve nr 101497 (tl 147). SB.E 11.03.2010 otsusega nr 4-3/644 rahuldati meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ toetuse taotlus ning selle otsusega rahuldati Mittetulundusühingu Loovkunsti Ühendus 30.11.2009 esitatud toetuse taotlus projekti „Tuleme tagasi“ elluviimiseks projekti maksumusega 4 686 988 krooni projekti kestusega 01.05.2010 kuni 30.04.2013 ning selleks sätestati otsuses tingimused. Seejuures on selles otsuses ka p 14.3, mille kohaselt peab toetuse saaja eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et partner eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest (tl 151-153). Kriminaaltoimiku materjalidest saab aga üheselt järeldada, et seda eelviidatud nõuet on teadlikult eiratud ning märgitud nõude vastaselt on võetud teise projekti raames kantud kulu tõendavad dokumendid ristkasutusse, kasutades neid kuludokumente SB.E projekti raames kuludokumentidena. Seejärel on SB.E 19.01.2011 teinud projekti „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ raames otsuse, millega nõutakse MTÜlt Loovkunsti Ühendus tagasi toetus 3796,54 eurot (59 402,92 krooni), kuivõrd kontrolli käigus ilmnes, et väljamakse taotluste 2 ja

3 raames esitati kuludokumentidena dokumente, mis osaliselt kattusid XXXi projekti „Avatud loovus“ projekti raames esitatud kuludokumentidega ning toetuse saaja on saanud topeltrahastust (tl 148-150). SB.E struktuuriteotuste konto väljavõttest nähtub, et MTÜle Loovkunsti Ühendus on VTM 2 kohaselt välja makstud 111 392,85 krooni ja VTM 3 kohaselt 113 990,93 krooni (tl 164). Vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi mustade kaantega kausta kirjaga Integratsioon „Kodanikuks läbi loovuse“ 01.07.2009 kuni 31.12.2009 MTÜ Loovkunsti Ühendus ning tuvastati kuludokumendid, milliste koopiad olid MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt esitatud nii XXX projekti „Avatud Loovus“ kui ka Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed projekti „Kodanikuks läbi loovuse“ raames: OÜ XXX arve nr 17, 21, OÜ XXX arved 584, 588, 599, 597, 570, 582, 587, 594, 612, 532 (tl 167-168). Projektitoetuslepingust nr XXXXXXX (tl 169-173) nähtuvalt on 08.06.2009 lepingu sõlminud MTÜ Loovkunsti Ühendus esindaja XXX ja Integratsiooni Sihtasutuse esindaja XXX. Lepingu kohaselt toetab sihtasutus toetuse saaja esitatud projekti 153 554 krooniga ning abikõlbulikeks loetakse kulutused, mis on tehtud ajavahemikul 01.07.2009 kuni 31.12.2009. Lepingus on sätestatud toetuse kandmise graafik, poolte õigused ja kohustused, aruannete esitamine ja aktsepteerimine, lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused (tl 169-173). Lepingu juurde on lisatud projektitaotlus (tl 174-191), finantsaruanne Integratsiooni Sihtasutus kultuuri ja noorsoo üksusele, milles on loetletud väljamakstud tasud, kuludokumentide loetelud ning käsitsi on finantsaruandele alla kirjutanud XXX ja digiallkirja on andnud V.Z 08.11.2010 (tl 192-198). Selle finantsaruande kohaselt on otsesteks kuludeks kokku 140 491, 85 krooni, millest tegevuskuludeks on 59 522 krooni, õppepäevade läbiviimise kulu 80 969,85 krooni, kaudsed kulud 9062 krooni, projekti kulud kokku 149 533,85 krooni. Siseriiklike laekumiste teatiste kohaselt nähtub teatistest, et 18.06.2009 on Integratsiooni SA Loovkunsti Ühenduse MTÜle üle kandnud 26 872 krooni ja 19.06.20109 uuesti 80 616 krooni (tl 199, 200). Sama projekti raames koostatud teise finantsaruande kohaselt on otsesteks kuludeks juba 144 492,33 krooni, tegevuskuludeks projektijuhtimise näol 60 132 krooni, transpordikuludeks 18 793,78 krooni, toitlustuskuludeks 15 622,60 krooni , materjalikuludeks 39 923,30 krooni ja kantseleikuludeks 10 020,65 krooni ning kaudsed kulu 9062,00 krooni, millest tulenevalt on projekti kuludeks kokku 153 554,33 krooni. Sellele aruandele on alla kirjutanud 17.02.2010 XXX (tl 201-207). Eelmärgitud esimesest aruandest nähtuvalt on kuludokumentidesse märgitud kattuvaid arveid XXX aruandes kuludokumentidena esitatutega ning viimases aruandes on eraldi välja toodud kuludokumendid üksikasjalikumalt ning nendes on taas kattuvad arved XXX projekti „Avatud loovus” raames esitatud kuludokumentidega: OÜ XXX arved nr 17, 21, OÜ XXX arved nr 584, 588, 599, 597, 570, 582, 587, 612, 594, 532, 578 (tl 208-220). Vaatlusprotokollis on vaadeldud MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt XXXile projekti Avatud Loovus ja Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele XXX projekti Tuleme tagasi raames esitatud kuludokumente, mis omavahel kattusid ja on juba eelpool nimetatud (tl 221223). Teises vaatlusprotokollis on vaadeldud MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt XXXile projekti Avatud Loovus ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed projekti Kodanikuks läbi loovuse raames esitatud kuludokumente, mis omavahel kattusid ja on samuti juba eespool nimetatud (tl 224-225). 31.10.2013 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt viidi läbi läbiotsimine XXX elukohas XXX ning läbiotsimise käigus andis XXX välja 26 kausta MTÜ Loovkunsti Ühendus raamatupidamisdokumentidega (tl 228-232). Vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi raamatupidamisdokumente 16 kaustas, millised olid plommitud. Dokumentide kaustast, mis plommiti klambriga 00553393 tuvastati vaatlusprotokollis loetletud 23 raamatupidamisdokumenti, milliste koopiad olid esitatud MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt XXXile projekti Avatud Loovus ja Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele XXX projekti Tuleme tagasi raames. Klambriga nr 00553391 plommitud kaustas tuvastati 7 raamatupidamise dokumenti, milliste koopiad olid esitatud MTÜ Loovkunsti Ühendus poolt XXXile projekti Avatud Loovus ja Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele XXX projekti Tuleme tagasi raames (tl 233-235). Projektijärgse aruandluse ankeedist, mille on allkirjastanud XXX, nähtub, et mittetulundusühing on XXXle esitatud vahearuandes andnud teada tehtud tegevustest, eesmärkide saavutamisest ning lõpuks on märgitud, et Tallinnas ja

Pärnus on avatud salongid, mis kannavad projektiga sama nime. Seejuures märgitakse, et mittetulundusühingu omafinantseeringuks on ruumid ja teisi finantsallikaid ei ole (tl 236237). Kohtule on esitatud ka Projektikonkurss XXXXXXX Teeme koos sisuaruanne, kus on antud lühiülevaade projekti tegevusest ja eesmärkidest (tl 238-239), samuti Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursi XXXXXXX Teeme koos konkursi juhend, kus on sätestatud projekti tingimused, taotluste esitamine ja menetlemine, esitatavad ja täidetavad vormid (tl 240-248). Eelmärgitud isikulistest tõendiallikatest, so tunnistajate ütlustest ning kohtule esitatud kriminaaltoimiku materjalidest ning dokumendikaustadest nähtub üheselt, et XXXile ja SAle XXX on esitatud omavahel kattuvaid kuludokumente kui ka kuludokumente, mis olid eelnevalt esitatud Integratsiooni ja Migratsiooni SA-le. Sisuliselt ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud ka süüdistatav V.Z, kes aga on väitnud, et tema ei ole kattuvaid kuludokumente koostanud ega nendest koopiaid teinud, samuti aruandlusele esitanud, vaid on XXXle esitanud endapoolsed kuludokumendid, millised kajastasid tegelikke kantud kulutusi. Kohtueelsel menetlusel läbi viidud läbiotsimisel leiti läbiotsimisprotokolli kohaselt XXX elukoha läbiotsimisel 26 kausta raamatupidamisdokumente (tl 233-235), kuid nendes oli vaid kahes dokumente, mis puudutasid alustatud kriminaalmenetlust. Seega ei ole kogu menetluse käigus avastatud teisi raamatupidamisdokumente, mis puudutanuks vaidlusaluste projektide rahastusi. V.Z-i ütluste kohaselt ei säilitanud ta koopiaid raamatupidamisdokumentidest, vaid esitas nii koopiad kui ka originaalid XXXle. Kohtu arvates ei ole taolised ütlused eluliselt usutavad. Ka tavapärase hoolsuse puhul säilitaks iga keskmise elukogemuse isik kuludokumente, vältimaks hilisemaid vaidlusi ja saamaks küsimuste tekkimisel anda adekvaatseid ja dokumentaalselt tõestatavaid vastuseid. Kohus ei loe seetõttu V.Z-i ütlusi usaldusväärseks selle kohta, et ta esitas XXXle õigeid dokumente ja ei tea kuidas on kuludokumentidena esitatud dokumente, mis ei ole asjassepuutuvad. Seda ütluste usaldusväärsuse defitsiiti kinnitab asjaolu, et XXX juures läbiotsimisel mingeid muid dokumente ei leitud ja selliste dokumentide puudumist kinnitavad kohtu arvates ka mittetulundusühingu pangakonto väljavõttest ilmnevad asjaolud XXX projekti raames raha kasutamisel. Pangakonto väljavõttest nähtub, et V.Z on kaardimakseid teinud vaid üksikutel juhtudel, tasudes mõne kauba või kütuse eest (kokku 9 korda), kuid sularaha on V.Z-i kaarti kasutades välja võetud nii Pärnus kui Tallinnas ja kogusummas 9600 krooni (kokku 10 korda), kuigi lepingus oli üheselt arusaadavalt kirjas, et sularaha saab välja võtta vaid erandkorras ja eelneva loa alusel. Arvestades seda, et kaardiga oli makstud vaid 9 korda, ei olegi võimalik kuludokumente esitada, kuivõrd ülejäänud raha on V.Z kas sularahas välja võtnud või kandnud enda või oma tütre arvele. Sellised asjaolud näitavad üheselt, et V.Z ei olnudki esitada piisavalt kuludokumente kulutuste tõestamiseks ja aruande koostamiseks. Kui selliseid asjaolusid võrrelda XXXle esitatud kuludokumentidega, kus samuti on esitatud hulgaliselt asjassepuutumatuid ja isiklikuks otstarbeks tehtud kulutuste dokumente, samuti kütusekulu dokumente, mis ei saanud tegelikkusele vastata, siis teeb kohus sellest järelduse, et V.Z oli üheselt teadlik sellest, et esitatavasse aruandesse ei ole võimalik tegelikke kulutusi kajastavaid dokumente esitada, sest pangakonto tehti lihtsalt tühjaks. Asjaolu, et konto limiiti oli V.Z-i initsiatiivil 15.09.2009 vähendatud, ei takistanud see asjaolu jätkuvat sularaha väljavõtmist ei XXX ega V.Z-i poolt. Taoline käitumine viitab taas sellele, et mõlemad juhatuse liikmed püüdsid projekti raames arvele kantud raha täies ulatuses ära kasutada. Puutuvalt SB.E väljamaksetaotlustesse saab dokumentidest teha järelduse, et ka selle projekti raames jätkus asjassepuutumatute kuludokumentide esitamine, kuivõrd tegelike projektipõhiste kulutustega ei olnud võimalik kulu tõendada ja kulutamata jäänud raha tulnuks tagasi maksta. Arvestades aga rahaliste vahendite liikumist juhatuse liikmetele palkadeks ja väidetavalt projekti kulutuste katteks, ei olnud juhatuse liikmed sellest raha tagasimaksmisest huvitatud. SB.E puhul oli tegemist mitme aasta pikkuse projektiga, mis oleks mõlemale juhatuse liikmele taganud sissetuleku mitme aasta jooksul ja nende kasutada oleks võrreldes eelmiste projektidega olnud kordades suuremad rahavood, kuivõrd projekti eelarve ületas nelja miljonit krooni. Lisaks sellele nähtub tunnistajate ütlustest ja XXX rahaliste vahendite kasutamisest pangakontol, et XXX

võttis kolme päeva möödumisel rahaliste vahendite laekumisest mittetulundusühingu kontole välja 50 000 krooni ja väidetavalt ostis auto. Selline asjaolu näitab üheselt seda, et XXXl muid sissetulekuid ei olnud ning ainus võimalus parandada oma majanduslikku olukorda oli kasutada selleks projektide rahastusi. Puutuvalt V.Z-i saab teha samasuguseid järeldusi, kuivõrd projektides kasutati FIE XXXi arveid, raha kanti XXX vahenditest otse kas V.Z-i enda kontole või V.Z-i tütre XXX kontole ja XXX projektis võeti kasutusele V.Z-i ema XXXi andmed, et näidata teda raamatupidajana, kelle teenuseid kasutati, kuid XXX projekti dokumentide kaustast on üheselt näha, et dokumentide kogumisel raamatupidamisteenust tegelikkuses kasutatud ei ole. Lisaks sellele peab kohus võimalikuks arvestada kaudse tõendina üldteada olevat asjaolu, e üldsusele ligipääsetavatest allikatest raskusteta kättesaadavat teavet, so V.Z-i poolt on kirjutavasse ajakirjandusse ja avalikult kättesaadavatesse meediaväljaannetesse, sh televisiooni tehtud pöördumisi kodu kaotamise kohta, milliste pöördumiste kohaselt ei olnud ta suuteline tema ja tema abikaasa talu hüpoteeki tasuma ning tal tekkisid panga ees makseraskused, mis viis täitemenetluseni ja talu sundmüügini. Seejuures on nendest V.Z-i avalikkuse poole tehtud avaldustest ajalehtedes (02.12.2014, 02.02.2015) ja televisioonis avaldatud, et V.Z tekkisid makseraskused 2011 aastal, milline ajaperiood kattub projektide rahastajate poolt lepingute lõpetamise ja taotluste raames väljamakstud rahaliste vahendite tagasinõudmise esitamistega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt makstigi osa taotluste rahadest tagasi, kuid seda väga väikeses summas. Peale eelmärgitud loeb kohus tõendiks ka erinevate projektide puhul omavahel sarnast teo toimepanemise viisi. Kõigil juhtudel on tegemist rahastamistaotluste esitamisega, mille puhul esitatakse eeldatava kulu suurus (eelarve) ja märgitakse millest kulu koosneb. Seejärel esitatakse kuludokumente ja aruandeid ning kõigil juhtudel kasutatakse kulude tõendamiseks asjassepuutumatuid kuludokumente, et kogu kulu vajalikkust tõendada. Üheselt on dokumentidest näha, et kasutatakse erinevate projektide kuludokumente teiste projektide kulude tõendamiseks, st toimub kuludokumentide ristkasutus eeldusel, et kas juba lõppenud projekti kuludokumendid või samaaegselt toimunud projekti kuludokumendid ei satu erinevate rahastajate vaatevälja. Kuludokumentidena kasutatakse aga nii isiklikuks otstarbeks tehtud kulutuste kuludokumente kui ka kolmandatelt isikutelt saadud kuludokumente, et kulutused tõendada ja vältida vähema kulutuse puhul raha tagastamist rahastajale. Seejuures eiratakse sõlmitud lepingutes või projektides sätestatud rahaliste vahendite, kuludokumentide koostamise ja esitamise ning raamatupidamiskohustuse tingimusi, millest on toetuse või stipendiumi saaja teadlik. Vastasel juhul neid toetuse taotlusi ei rahuldataks kui toetuse saaja ei ole esitatud tingimustega nõus. Seda väitis ka V.Z kohtuistungil, et lepingutes esitatud nõuetega pidi nõustuma, sest muidu ei oleks toetust saanud. Kohus leiab, et taoline skeem olekski ilmselgelt jätkunud, kui V.Z ei oleks kogemata saatnud SB.E öötajale vale kuludokumenti, ning SB.E töötaja avastas abikõlbmatu kuludokumendi esitamise juhuslikult ja hakati kõigi kolme projekti toimimist kontrollima. Kõik see näitab tegude toimepanemist sarnase mustri järgi. Seega, eeskätt just tegude toimepanemise viisile tuginevalt saab väita, et kõigi kolme projekti puhul on tuvastatud episoodide toimepanemise sarnasus, mis tõendab süüdistuses märgitud süütegude modus operandi usaldusväärsust.

majandustegevuse soodustamine, mis peab olema antud riigieelarvest või kohalike omavalitsuse vahenditest või muudest avalikest vahenditest. SB.E poolt rahastatava projekti „Tuleme tagasi“ (toimumise aeg 01.05.2010.a.30.04.2013.a.) ja XXXi poolt rahastatava projekti „Avatud Loovus“ (toimumise aeg november 2009.a. - november 2010.a.) ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed poolt rahastatava projekti „Kodanikuks läbi loovuse“ (toimumise aeg 01.07.2009.a.31.12.2009.a.) MTÜ Loovkunsti Ühendusele väljamakstud toetused vastavad täpselt KarS § 210 lg 1 sätestatud soodustusele. Selleks on tasuta väljamakse majandustegevuses osalevale isikule muudest avalikest vahenditest eesmärgiga soodustada majandustegevust. Tasuta väljamakseteks on MTÜ Loovkunsti Ühenduse kontole laekunud toetused: 1) Integratsiooni SA-lt 18.06.2009 summas 26 872 EEKi (kd I tl 199) ja 19.06.2009 80 616 EEKi (kd I tl 200), 2) SB.E-lt 15.07.2010 summas 111 392,85 EEKi ja 03.08.2010 summas 113 990,93 EEKi (kd I tl 164), 3) XXXilt tunnistaja XXX ütluste ja lepingu nr XXXXXXX kohaselt 228 840 EEKi (kd I tl 43-46). Samuti on V.Z-i puhul tegemist majandustegevuses osaleva isikuga KarS § 210 lg 1 mõttes, kuna V.Z oli koos teise juhatuse liikme XXX’ga alates 07.10.2008 kuni 18. september 2012.a MTÜ Loovkunsti Ühenduse (reg kood XXXXXXX, asukoht XXX) juhatuse liige (kd I tl 31-35f), kes mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1, § 27 lg 1, § 32 lg 1 ja § 35 kohaselt juhib ja korraldab MTÜ tegevust ja on kohustatud täitma oma kohustusi MTÜ-s juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Sihtasutuste põhikirjade kohaselt sihtasutuste poolt antavate toetuste puhul ei ole tegemist kohalike omavalitsuse vahenditest antavate toetuste või pelgalt riigieelarve vahenditest antavate toetustega ehk tegemist on muudest avalikest vahenditest antavate toetustega, mille eesmärgiks on toetada majandustegevust. Õiguslikku vaidlust ega eriarvamusi vaatlusaluses küsimuses ei ole. Seega on käesolevas kriminaalasjas eeltoodud põhjendustel tegemist KarS § 210 lg 1 nimetatud soodustusega, s.o tasuta väljamaksega majandustegevuses osalevale isikule muudest avalikest vahenditest soodustamaks majandustegevust.

tõendamiseks suures osas kattuvad kuludokumendid sihtasutustele, kasutades seejuures ka kolmandale rahastajale esitatud kuludokumente, millised on loetletud nii süüdistusaktis kui ka kohtuotsuses eespool ja mida kohus ei pea vajalikuks uuesti üle korrata, kuivõrd nimetatud asjaolu on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega üheselt tuvastatud. Nii tekitati ebaõige ettekujutus selle kohta, et tehtud kulutuste rahastamist ei ole ühegi varasema projekti raames taotletud ja kaetud, kuid tegelikkuses oli rahastamist juba taotletud ja need kulutused olid ka teise projekti raames kaetud. MTÜ Loovkunsti Ühenduse kontole on laekunud toetused Integratsiooni SA-lt 18.06.2009 summas 26 872 EEKi (kd I tl 199) ja 19.06.2009 summas 80 616 EEKi (kd I tl 200), SB.E-lt 15.07.2010 summas 111 392,85 EEKi ja 03.08.2010 summas 113 990,93 EEKi (kd I tl 164) ning XXXi projekti maksumuseks oli tunnistaja XXX ütluste kohaselt 228 840 EEKi, pangakonto väljavõtte kohaselt kanti mittetulundusühingu kontole 128 840 krooni (kd 1 tl 49-57) . Seega on antud juhul tuvastatud kuriteo objektiivne koosseis, s.o pettuse teel soodustuse saamine, millist soodustust kasutati osaliselt mitteeesmärgipäraselt.

nähtu kohtule esitatud ühingut puudutavatest dokumentidest, et ühingu juhatus oleks valinud juhatuse esimeest ega selle asetäitjat ja registriosakonnale esitatud avalduse kohaselt oli ühingul kaks juhatuse liiget. Ühestki esitatud tõendist, sh registriandmetest ei nähtu seda, et allkirjaõigus või esindusõigus oleks vaid ühel juhatuse liikmel või et see õigus oleks ainult ühine, st nõuaks mõlema juhatuse liikme allkirja. Seega olid MTÜ Loovkunsti Ühendus juhatuse mõlemal liikmel ühesugused õigused teineteisest sõltumata. Seejuures ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest sedagi, et mittetulundusühingul oleks olnud enam liikmeid kui seda oli juhatus, mistõttu said ainsad üldkoosolekul osalevad isikud olla samad kaks juhatuse liiget, kes juhatusena täitsid nende endi poolt üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid. Seda, et mittetulundusühingul oli vaid kaks liiget, kelle isikud kattuvad juhatuse liikmetega ja kes osalesid üldkoosolekutel, kinnitavad ka üldkoosoleku protokollid (tl 35, 38). Seega otsustasid kõiki mittetulundusühingu tegevust puudutavaid küsimusi XXX ja V.Z ühiselt. Ka V.Z-i kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt võeti üldkoosoleku otsused vastu ühiselt ning tavaliselt oli koosoleku juhatajaks XXX ning V.Z ise protokollijaks. Seega võtsid mittetulundusühingut puudutavad otsused vastu vaid kaks isikut, so V.Z ja XXX. Kuivõrd ei põhikirjast, registriosakonnale esitatud avaldusest ega üldkoosolekute protokollidest ei nähtu, et peale tööpiirkonna osas (Harjumaa, Pärnumaa) tööjaotuse oleks juhatuse liikmete vahel kohustusi jagatud, siis laienesid mõlemale juhatuse liikmele võrdselt ka Mittetulundusühingute seaduse sätted, sh § 26, 27, 29, 32, 35, 36 sätestatud ühingu juhatust puudutavad sätted ning ka kõik mittetulundusühingu õigused ja kohustused, mis tulenesid sõlmitud lepingutest. Süüdistatavale on ette heidetud raamatupidamiskohustuse täitmata jätmist ning V.Z on algselt väitnud, et XXX projekti puhul oli raamatupidajaks XXX, kes tegelikkuses aga raamatupidamist suurt ei teinud. Samas on järelepärimisele antud vastuses, mille allkirjastas V.Z ise, et XXX raamatupidamisega hakkab tegelema XXX ja SB.E projektis tegeleski raamatupidamisega XXX. XXXle on aga toetuse taotluse esitanud mittetulundusühingu juhatuse liige XXX ja raamatupidaja XXX, kes on taotluse kohaselt allkirjaõiguslikud isikud. Seega juba taotluses XXXi raamatupidajana näitamine ja XXXile raamatupidamisteenuse eest maksmine näitab, et V.Z oli raamatupidamiskohustuse nõudest teadlik ja seda raamatupidamiskohutuse nõude täitmist püüti ka raamatupidajale tasu maksmisega tõendada, olgugi, et tegelikkuses XXX mingit raamatupidamist ei teinud ja arve esitamine oli vajalik rahaliste kulude katmiseks ja kuludokumendina esitamiseks. Puutuvalt aga vastuses esitatud väitesse, et raamatupidamise ja dokumentide korrastamisega XXX projekti raames hakkab tegelema XXX, siis oli juba paikvaatlusel teada, et XXX XXX raamatupidamisega ei tegelenud ega kavatsegi tegelema hakata, kuivõrd ta oli palgatud vaid SB.E projekti raames. Selline väide aga viitab sellele, et XXX projekti raames ei ole kunagi raamatupidamist tehtud, kuigi V.Z oli teadlik sellest, et vastavalt mittetulundusühingute seadusele ja tema enda kinnitatud põhikirjale on mittetulundusühingu juhatuse kohustuseks raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamisseadusele. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et mittetulundusühingu juhatuse liikmete vahel oleks olnud kehtestatud tööjaotust, millest nähtuks, et üks juhatuse liikmetest vastutab raamatupidamise, finantsdokumentatsiooni korrasoleku, aruannete esitamise ja taotluse esitamise eest, siis laienes raamatupidamiskohustus kõigile juhatuse liikmete. Kohus leiab, tuginedes omaks võetud kohtupraktikale, et juhul, kui isik soovib tegutseda teatud tegevusalal, peab ta endale selgeks tegema tegevusvaldkonda puudutava seadusandluse ning tegutsedes ka sellest seadusandlusest juhinduma. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on mittetulundusühingu Loovkunsti Ühendus juhatuse liikmed, olles samal ajal ka üldkoosolekul osalejateks, kinnitanud mittetulundusühingu põhikirja 07.10.2008. Põhikirja sai vastu võtta vaid Mittetulundusühingute seaduse sätteid järgides, millest saab järeldada, et mittetulundusühingu juhatuse liikmed on hiljemalt 07.10.2008 teadlikud tegevusvaldkonda puudutavast seadusandlusest ning juhinduvad sellest. V.Z on küll väitnud nii kohtuistungil kui ka järelepärimisele saadetud vastuses, et olid kunsti- ja loomeinimesed, mistõttu jäi vajaka raamatupidamise nõudmiste täitmisest, siis kohus leiab, et taoline väide ei

ole tõsiseltvõetav, kuivõrd objektiivsest käitumisest nähtub vastupidine, millele kohus eelnevalt viitas. Nii kriminaaltoimikust kui ka V.Z-i ütlustest nähtuvalt oli mittetulundusühing juba eelnevalt, so enne XXX projekti osalenud sihtasutuse XXXXXXX projektis, mistõttu pidid juhatuse liikmed juba siis juhinduma tegevusvaldkonda puudutavast seadusandlusest, sh täitma raamatupidamiskohustust ning seetõttu ei saanud ka järgnevates projektides raamatupidamiskohustuse täitmise nõue olla üllatuslik. Kuigi V.Z väitis, et eelnenud projekt oli lihtsam ja sellega ei kaasnenud mingeid etteheiteid, siis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed lepingu XXXXXXX ülesütlemine ja toetuse tagasinõude avaldusest MTÜ-le Loovkunsti Ühendus (tl 1-3) nähtub vastupidine ja tehakse etteheide, et ka XXXXXXXe projekti dokumentidega ei olnud kõik korras ja kahtlustati topeltrahastamist samaaegselt olnud XXX projektiga. Sellest tulenevalt leiab kohus, et V.Z oli vähemalt alates 07.10.2008 teadlik tegevusvaldkonda puudutavast seadusandlusest nagu oli ka teadlik kohustusest sellest tegevusvaldkonda reguleerivast seadusandlusest lähtuda. Seadusest tulenevaid kohustusi rikkudes tegutses seega V.Z teadlikult ja püstitatud eesmärgi nimel, olles teadlik sellest, et üheaegselt on sõlmitud sarnase sisuga rahastamise lepingud erinevate sihtasutustega ning et kõigis projektides esitatakse ristasutuses olevaid kuludokumente, et tõendada asjassepuutumatuid kulutusi ja saadud rahalisi vahendeid kasutatakse vähemalt osaliselt vastuolus projekti eesmärkide ja lepingute tingimustega. Kohus on seega seisukohal, et süüdistatav soovis toime panna KarS § 210 lg 2 ettenähtud süütegu ja ta soovis ka selle teo tagajärje saabumist, mistõttu on süüdistatava käitumise subjektiivses küljes tuvastatav kavatsetus. Süüdistuse kohaselt on süüdistatavale ette heidetud, et inkrimineeritud teod on toime pandud kooskõlastatult teise juhatuse liikme XXXga. Kuigi KarS § 210 koosseis ei näe ette süüteo toimepanemist isikute grupis, mis eeldaks kaastäideviimise tuvastamist, siis võiks kriminaalasja materjalidega tuvastatud tehioludest nähtuvalt tulla järeldusele, et tegemist võib-olla tegelikult juriidilise isiku poolt toime pandud kuriteoga, mis eeldaks süüteo kvalifitseerimist KarS § 210 lg 3 järgi. Kuivõrd aga vaidlusalune mittetulundusühing on 26.11.2011 otsusega lõpetatud, siis ei ole võimalik juriidilist isikut vastutusele võtta. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale eeldab juriidilise isiku vastutus kõigi karistatavuseelduste tuvastamist teo vahetult toime pannud füüsilise isiku käitumises ning füüsilise isiku tegevus on juriidilise isiku vastutuse eelduseks. Seetõttu tuleb esmalt tuvastada süüteo koosseis füüsilise isiku käitumises ning alles seejärel tuvastada kas see käitumine on omistatav ka juriidilisele isikule. Antud juhul juriidilise isiku vastutus langeb ära, kuivõrd juriidilist isikut enam ei eksisteeri ja käesolevas menetluses tuleb tuvastada füüsilise isiku vastutus, mis juriidilise isiku olemasolu puhul olnuks omistatav juriidilisele isikule. Seega tuleb tuvastada süüteokoosseisu olemasolu V.Z-i tegevuses. Ülalpool on kohus juba tuvastanud süüdistatava V.Z-i teos nii objektiivse kui ka subjektiivse külje ning kohus ei pea vajalikuks seda kordama hakata. Lisaks sellele on üheselt tuvastatud ka see, et süüteo on toime pannud nii V.Z kui ka XXX. Minnes tagasi süüteo toimepanemise juurde kooskõlastatult XXXga, kelle osas on kriminaalasja materjalid eraldatud eraldi menetlusse, siis peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Süüdistatav on kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt asunud ennast kaitsma väitega, et usaldas suuremate kogemustega XXXt, keda pidas täiskasvanuks ja vastutusvõimeliseks isikuks. Seejuures esitas ta oma kuludokumendid XXXle või raamatupidajale ja ta ei tea seda, mis neist dokumentidest sai või kuhu need jäid. Kohus on juba ülalpool märkinud, et selline väide on kriminaalasjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Küsimusele kas ta ei muutunud ettevaatlikuks kui XXX XXX projekti rahalistest vahenditest endale kohe auto ostis, vastas V.Z, et ta oli sellest häiritud ja lubas katkestada koostöö ning palus raha kontole tagastada, sest projekti taotluses seda (auto ostu) ette nähtud ei olnud ning XXX lubas raha leida ja kontole tagastada. Pärast seda läks ta aga panka ja palus limiiti vähendada. Kohus suhtub taolistesse väidetesse kriitiliselt. V.Z-i ütlustest saab järeldada, et ta oli kursis pangakontol olevate rahaliste vahenditega ja nende liikumistega ning tõepoolest on konto limiiti mõni päev hiljem vähendatud. Samas aga säilis V.Z kontole

ligipääs ja ta oli ka edaspidi kursis rahaliste vahendite liikumisega ning ta nägi ka seetõttu, et XXX raha tagasi maksnud ei olnud. Sellele vaatamata jätkas ta ise rahaliste vahendite kasutamist ja oma ning tütre kontole kandmist, kuid koostööd ei lõpetanud. Seejuures nähtub V.Z-i ütlustest, et XXX kulutas ära 82 400 krooni ja tema ainult 25 400 krooni. V.Z-i ütlustest nähtub ka seda, et ta eeldas, et nad kulutavad rahalisi vahendeid võrdselt. Kohtule jääb taoline võrdse kulutamise eeldamine arusaamtuks. V.Z ja XXX on tegutsenud erinevates piirkondades väidetavalt iseseisvalt ja tegemist on erinevate linnadega, kus on ka erinevad tingimused ja hinnad, mistõttu ei saa eeldada, et kulud on täpselt ühesugused. Küll nähtub XXXle esitatud aruandest, et seda eeldust on püüdlikult täidetud nii sõidupäevikute kui ka erinevate arvetega, kuigi need arved paljuski ei kajasta projektis kantud kulutusi ja selle kohta on kohus märkinud juba ülevalpool, et tegemist oli kuludokumentidega, mis projekti ei puutunud. Samasugune püüdlus võrdsete kulutuste näitamiseks nähtub ka XXXle esitatud dokumentidest ja ka need andmed ei saanud olla õiged, kuivõrd kuludokumentidena esitati nii ristkasutusse võetud kui ka võltsitud kuludokumente. Sama kordus ka SAle XXX esitatud väljamaksetaotlustest. Kohus leiab, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on üheselt tuvastatud, et mõlemad juhatuse liikmed tegutsesid abikõlbmatute kuludokumentide esitamisel kooskõlastatult ning mõlemad juhatuse liikmed olid huvitatud juba järgmisest projektist, et tagada omale püsiv sissetulek. Selleks tuli aga esitada aruandeid ja SB.E projektis väljamaksetaotlusi, milliseid pidi tõendama kuludokumentidega sellises ulatuses, et see osutus võimatuks. V.Z-i etteheites, et XXX projekti raames XXX poolt raha kulutamine 82 400 krooni ulatuses olukorras, kus V.Z kulutas kolm korda vähem on üheselt tajutav solvumine, et XXXl õnnestus rohkem raha saada kui temal. Selline etteheide näitab otsest materiaalset huvitatust ja ebavõrdse olukorra tunnetamist rahaliste vahendite saamisel, mitte etteheidet selle kohta, et projekti eesmärke ei ole võimalik saavutada. Vaatamata sellele, et XXX käitus V.Z-i suhtes ilmselgelt hoolimatult, asudes koheselt projekti raames saadud rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks kasutama, ei lõpetanud V.Z koostööd XXXga, vaid jätkas ise rahaliste vahendite kulutamist, tehes seda ka siis kui nägi, et XXX ei kavatsegi võetud rahalisi vahendeid tagastada. Seejuures pidi olema ilmselge, et rahaliste vahendite puudumisel ei ole võimalik projekti lõpetada ning selleks, et XXX raames projekti edasi teha, hakati kasutama SB.E rahalisi vahendeid XXX projekti raames puudu olevate rahaliste vahendite katmiseks. Seda ei oleks saanud kumbki mittetulundusühingu liige üksinda teha, sest SAle XXX tuli esitada väljamaksetaotlusi koos kuludokumentidega ulatuses, mis katab samaaegselt ka XXX projektis puuduolevat raha. Selliseid kuludokumente aga ei olnud võimalik esitada, sest kui SB.E projekti raames esitada kuludokumente tegelikult projekti raames tehtud kulutuste osas ja kogu väljamaksetaotluse ulatuses, siis ei jätkuks rahalisi vahendeid XXX projekti raames puudu oleva raha katmiseks. Seega tegutsesid XXX ja V.Z kooskõlastatult ühise eesmärgi saavutamise nimel. Sellisele V.Z-i teadmisele viitavad ka V.Z-i enda väited kohtuistungil, mille kohaselt lubas XXX asjad korda ajada. Arvestades aga kuludokumente ja nende sisu, siis ei saanud XXX tegutseda üksi kuna väljakujunenud kokkuleppe kohaselt pidid nad kulutama võrdselt. Seega oli abikõlbmatuid kulusid vaja esitada nii XXXl kui ka V.Z. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21).

Kohtu arvates riimub XXX ja V.Z-i käitumine eelmärgitud kõrgeima kohtu lahendis märgituga üheselt, kuivõrd kumbki mittetulundusühingu juhatuse liikmetest ei saanud tegutseda üksi või iseseisvalt, sest mõlemal oli vaja esitada kuludokumente, et saavutada aruandluses näilik võrdne kulutamine, katta kuludokumentidega tehtud kulutused, saades ise püsivat sissetulekut ja samal ajal hoida näiliselt korras ka aruandlus. Seda, et eelkõige maksti ära endale tasu ja seejärel vaadati mis edasi saab, näitab üheselt see, et ka vastuses paikvaatluse aktile on märgitud, et tuli välja maksta tasu XXX,e ja V.Z-ile ning töötajatele, kuid lepingupartnerite jaoks raha ei jätkunud ja seda püüti teha teise rahastuse arvelt. Suurt huvi töötasude kohta ka SB.E projekti raames näitab ka vastav kirjavahetus V.Z-i ja projekti koordinaatori vahel (kaust plommiga 00553393). Seega olid nii XXX kui ka V.Z-i roll oluline ning kas XXXt või V.Z-i sellest tegutsemisest kõrvale jättes ei oleks süüteo toimepanemine olnud võimalik. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistus on õigesti asunud seisukohale, et tegemist oli XXX ja V.Z-i ühiselt ja kooskõlastatult süüteo toimepanemisega ning kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et V.Z on toime pannud KarS § 210 lg 2 ettenähtud kuriteo tunnustele vastava süüteo.

Kohus leiab, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades võiks asuda seisukohale, et süüdistatava süü on keskmine. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu süü suurus ja karistust mõjutavate asjaolude puudumine peaksid tingima süüdistatava karistamise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kui arvestada süüdistatava isikuandmeid, siis süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning kohtule esitatud karistusandmete kohaselt ei ole süüdistataval ka kehtivaid väärteokaristusi. Seega eripreventiivseid eesmärke arvestades ei peaks karistus olema range, so ulatuma ka keskmise määrani, kuivõrd süüdistatav on varem karistamata isikuks ning puudub vajadus range karistusega kinnistada süüdlases keelunormi kehtivust. Kohus leiab ka seda, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes ei pea karistus vastama süüle, kuivõrd õiguskorda on antud juhul võimalik tagada ka alla keskmise määra mõistetava karistusega. KarS § 56 lg 1 põhimõtetest hälbivalt loeb kohus karistuse määra mõjutavaks teguriks aga asjaolu, et süüteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, so käesolevaks hetkeks viis aastat, mis on kohtu arvates oluliselt vähendanud avalikku menetlushuvi ja kohus leiab, et see asjaolu peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja ka alla sanktsiooni ühe kolmandiku määra. Puutuvalt karistuse ärakandmisse, so täitmisele pööramisse, leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav on varem karistamata isikuks ja ka pärast inkrimineeritud süütegude toimepanemist ei ole toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta täies ulatuses täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades. Süüdistatava isikuandmed ei viita sellele, et ta ei oleks võimeline õiguskuulekalt käituma kõrvalise isiku järelevalveta, mistõttu puudub ka vajadus KarS § 74 lg 1 ja 3 sätete kohaldamiseks ning süüdistatava kriminaalhooldusele allutamiseks. Katseaja pikkuse määratlemisel peab kohus oluliseks seda, et süüdistatavale inkrimineeritud tegu ei olnud ühekordne ega toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul, vaid süüdistatava käitumine oli pikemaajaline ja sama mustrit kordav, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada mitte miinimummääras katseaega, vaid mõningal määral pikemat lootuses, et pikem katseaeg sunnib süüdistatavat ka edaspidi õiguskuulekusele.

jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.