Kohtulahend

lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „V.R , 1-15-8650, menetluskulud“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel V.R-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: V.R süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.07.2015 kella 03.24 ajal Tallinnas Sõle 25 asuva maja juures suunaga Ädala tn poole mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,23 +/- 0,12 mg/l, lõplik lugem 1,11 mg/l). Sellise käitumisega rikkus V.R liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani V.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles 20.04.2015 (tegu 26.03.2015) ja 03.07.2015 (tegu 12.06.2015) karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 11.07.2015 kella 03.24 ajal Tallinnas Sõle 25 asuva maja juures suunaga Ädala tn poole mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega pani V.R toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 19.10.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Alice Simmi, süüdistatava V.R ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe: Prokurör taotleb kohtus V.R süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 ja KarS § 4231 sätestatud kuriteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel 1 (üks) aasta pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.07.2015, s.o 1 päev, seega kandmata karistuse pikkus on 11 kuud 29 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; §-st 4231; §-st 68, §-st 73; §-st 78 asub kohus seisukohale, et V.R kuulub temale KarS §-s 424 ja §-s 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. V.R ankeetandmete kohaselt on ta tööga hõivatud, seega omab sissetulekut. Ka ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Lisaks on

inkrimineeritud süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik, seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Arvestades aga hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust, mis küündib keskmise palga lähedale ning süüdistatava taotlust, leiab kohus, et süüdistatavale käib 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest kogu menetluskulu tasumine ilmselgelt üle jõu, mistõttu peab kohus vajalikuks võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulu pikema aja jooksul, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.