1-15-8382
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 27. oktoobril 2015.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number
1-15-8382 (15230200646)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär
Triin Pilberg
Abiprokurör
Alice Simm
Kriminaalasi
E.S kokkuleppemenetluses;
Süüdistatav
E.S , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 03.07.2015.a kell 23.54 kuni 04.07.2015.a kell 14.40, alates 04.07.2015.a kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 04.07.2016.a;
Varasem karistatus
•
süüdistus KarS § 424 järgi
21.08.2009.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel allutatud käitumiskontrollile, katseaeg
kuud, Lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks;
Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310 lg 1; § 311; § 313; KarS § - dest § 50 lg 1 p 1; § 68 lg 1; § 74 lg 1, 3 § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p 2; LS § 127; kohus otsustas:
vangistust, seega ärakandmata karistuseks E.S on 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu E.S on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 03.07.2015 kella 23.54 ajal Tallinnas Pärnu mnt 107 poolt Vineeri tn 2 juurde mootorsõidukit Ford Transit 100VAN registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,19 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,09 mg/l). Sellise käitumisega rikkus E.S liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani E.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
juhtimise õiguse äravõtmist ja seda 9 kuuks. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et E.S on kinnitanud, et tema on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatisooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning nõutava karistuse liigi ja määraga. Samuti nähtub sõlmitud kokkuleppest, et E.S-ile on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb temalt menetluskulu- kaitsjatasu välja mõistmine ning sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest tasumise kohustus summas 585.- eurot riigi tuludesse. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 27.10.2015.a toimunud kohtuistungil E.S kinnitas, et kohtuistungile ta kaitsjat kutsuda ei soovi ning tunnistas end temale KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, paludes see kohtul kinnitada. Abiprokurör Alice Simm jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et E.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus peab põhjendatuks menetluskulu s.o kaitsjatasu riigituludesse väljamõistmist E.S-ilt ning seda viimasele kohtueelsel uurimisel riigi määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi teenuse osutamise eest summas 120.- eurot. Samuti kuulub süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja menetluskulude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.