Kohtulahend

Txxx

elukohajärgse

KrMS § 180 lg 1, 3 ja § 188 alusel mõista välja Txxx-Kxxxxxn Txxxx seaduslikult esindajalt Kxxxxxx Txxxxxxxriigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 473 (nelisada seitsekümmend kolm) eurot 9 senti. Jätta menetluskulud summas 473,09 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Txxx-Kxxxxxx Txxxx seaduslikul esindajal Kxxxxxx Txxxxxxon õigus menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. KxxxxxxxTxxx on kohustatud tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 40 (nelikümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700075088. Selgitusse tuleb märkida „Txxx-Kxxxxxx Txxx menetluskulud, 1-15-7711“.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev CD-R plaat 02.07.2015. a häirekeskuse kõnesalvestisega.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Txxx-Kxxxxxn Txxxx süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema alaealisena 02.07.2015. a kella 21.09 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas helistas telefoniabonendilt +xxxxxxxxxxxxHäirekeskuse lühinumbrile „112“ ja teatas, et "Tapa Erikoolis on pomm ja see pole nali", millise järel katkestas kõne, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise lõhkeainega ähvardades, häirides inimeste üldist turvatunnet. KarS § 263 lg 1 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2015. a kuni 03.07.2015. a, s.o 2 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada Txxx-Kxxxxxx Txxx karistusest ja allutada ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada Txxx-Kxxxxxx Txxxx käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Txxx-Kxxxxxn Txxxx käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi nõustamisele. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Txxx-Kxxxxxn Txxxx käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on sõlmitud kokkulepe ja selle sisu arusaadav, kokkulepe vastab tema tahtele ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuistungil kinnitas alaealise seaduslik esindaja, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine

vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista TxxxKxxxxxx Txxxx süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on Txxx-Kxxxxxx Txxxx menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 232,32 eurot (104,16+104,16+24 - tl 32-34, 35-36,78-79), ja kohtumenetluses makstud tasu 104,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 336,48 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 921,48 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel ka Txxx-Kxxxxxn Txxxx sundtoomise kulu summas 24,70 eurot (tl 73). Kriminaalmenetluse kulud kokku on 946,18 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül on need tekkinud. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist poole võrra ja väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Kxxxxxx Txxx taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise määramist osade kaupa. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamiseks osade kaupa on põhjendatud. Kohus arvestab, et TxxxxKxxxxxn Txxx on alaealine (14-aastane), kes õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx klassis ja ta on vanemate poolt ülalpeetav. Seega puudub alaealisel endal igasugune iseseisev sissetulek. Kuna alaealisel sissetulek puudub, tuleb menetluskulude hüvitamise kohustus panna Txxx-Kxxxxxx Txxxx seaduslikule esindajale KxxxxxxxTxxxxxx (KrMS § 188). Txxx-Kxxxxxx Txxxx ema Kxxxxxx Txxx töötab AS-is Sangla puit. Tema igakuiseks töötasuks on 500 eurot. Lisaks TxxxxKxxxxxxxTxxxxxx on Kxxxxxx Txxxx ülalpidamisel veel kaks alaealist last. Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada menetluskulusid taotletud ulatuses, s.o poole võrra, ja mõista menetluskuludena sundraha katteks välja 473,09 eurot. Kuna Kxxxxx Txxxx sissetulekud ei võimalda väljamõistetavate menetluskulude tasumist ühe korraga, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa.

V Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks CD-R plaat helifailiga 02.07.2015. a toimunud sündmuse kohta (tl 10). KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde kriminaalasjas asitõendiks olev CD-R plaat 02.07.2015. a häirekeskuse kõnesalvestisega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.