1-15-8748/3 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata J.K-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata J.K-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakata J.K katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata J.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista J.K-lt sundraha kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti, joobeseisundi tuvastamise tasu kaheksakümmend viis (85) eurot ja kaitsjatasu üheksakümmend kuus (96) eurot. J.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99915700075046 . Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus J.K süüdistatakse selles, et tema, 04.juulil 2015.a kella 04:00 paiku juhtis Tartumaal Peipsiääre vallas Kasepää külas XXXX maja juures mootorsõidukit Opel reg nr XXXX olles alkoholijoobes (etanoolisisaldus veres oli 1,48 mg/g kohta) ning narkojoobes (tema organismis tuvastati ainete metüleendioksümetamfetamiin ja tetrahüdrokannabinool sisaldus). J.K oli seega alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, mis on korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund. J.K rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellega pani J.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse J.K selles, et tema, isikuna, keda on eelnevalt karistatud 27.veebruari 2015.a Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 231615001863 LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning 19.mai 2015.a Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse otsusega väärteoasjas nr 260315000119 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 04.juulil 2015.a kella 04:00 paiku Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kasepää külas XXXX maja juures mootorsõidukit Opel reg nr XXXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. J.K rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani J.K toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ja 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (st ajavahemik 22.-23.oktoober 2015.a), mille vältel J.K oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui J.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires