1-15-8708/4 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata N.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata N.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. N.N poolt temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis osalemiseks - täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid kolmekümne (30) tunni ulatuses sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks ning N.N tuleb kahe (2) aasta pikkuse tähtaja jooksul ära teha nelisada kaheksateist (418) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata N.N Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) aastaks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on N.N kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist (14) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99915700074827. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Süüdistus N.N süüdistatakse selles, et tema, 10.septembril 2015.a kella 20:25 paiku, juhtis Tartumaal Vara vallas Vara külas maja 2 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus veres oli 2,52 mg/g kohta). Sellega pani N.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat 9 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.septembri 2013.a otsusega N.N-ile mõistetud karistuse ära kandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ja mõista N.N-ile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada N.N-ile mõistetav 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust 448-tunnise üldkasuliku tööga, mille N.N on kohustatud ära tegema 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et N.N on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et N.N on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Kuna N.N-ile on pandud kohustus osaleda KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Seetõttu on N.N kohustatud 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul ära tegema 418 tundi üldkasulikku tööd. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena N.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 aastaks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub N.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist XXX ulatuses töövõimetu inimesega, kelle ainsa kindla sissetuleku moodustab pension, millest peale kinnipidamise saab ta kätte vaid XX eurot. Aegajalt teenib ta lisa ka pillimänguga, kuid see on väga juhuslikku laadi. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine paneks N.N raskesse majanduslikku olukorda ja on alust tema puhul jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samuti süüdistatava enda taotlusel on põhjendatud anda menetluskulude tasumiseks talle pikem tähtaeg kuna on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning vähendades menetluskulusid määrata nende tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg võimalusega tasuda väljamõistetavad menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.