Kohtulahend

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 04.09.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava S.B kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 18.10.2015.a kohtuotsusega tunnistati S.B süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse algus oli 16.10.2013 ja karistuse lõpp on 16.08.2016. S.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Vangistuse ajal on töötanud, läbis sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“, 1 distsiplinaarkaristus. Vabanedes kindel töökoht puudub, isik on 70 % töövõimetu. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. S.B kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda Sotsiaalhoole Ühingu rehabilitatsioonikeskusesse XXX. Ühing on valmis teda sinna vastu võtma. Isikul puudub töökoht, kuhu vabanemisjärgselt kohe saaks tööle asuda. Arvestades, et ta varem on töötanud, vangistuse ajal on samuti töötanud, on ta tööharjumuse säilitanud, mis suurendab töö leidmise võimalusi. Püsivaks sissetulekuks saab olla ka invaliidsuspension S.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab S.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi), p 4 (otsima endale töökoha või võtma

end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vabanemisest ), p 8 (osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis), p 2 ' (mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid) alusel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud S.B arvamuse, leiab, et S.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui 2 aastat vangistust ning tema käitumist vanglas saab üldjoontes pidada korrektseks. Kinnipeetaval on küll 1 distsiplinaarkaristus, kuid see on kergemaliigiline – noomitus. Lähtudes kinnipeetava käitumisest vanglas võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, aga ka tema tahtega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uute kuritegude toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et praegune vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Pärast vabanemist on S.B olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.