Kohtulahend

(kakskümmend kuus) päeva alates 23.05.2015 kuni 18.10.2015 kaasaarvatud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 19.10.2015.

6) 11.03.2015.a XXXkuuluva mobiiltelefoni Samsung SM-G313HN, maksumusega 90 eurot, mille andis 31 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B. Seega O.M võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on kuritegude episoodide ja asjaolude osas põhjendatud. Kuriteoepisoodid on õigesti kvalifitseeritud. Asja võib lahendada lühimenetluses.

Annab televiisori, mida on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (tl 60-64) ja pandilepingu politseile asitõendina üle ning soovib seda hiljem tagasi. Lepingu koopia (tl 56). Lisaks pandimaja töötajate tunnistajana antud ütlustele viitab kohus ka tunnistaja XXX ütlustele (tl 90-94), mille kohaselt oli ta 10.03.2015 hommikul XXX juures külas. Kell 7.20 äratas teda XXXja ütles, et televiisor on kadunud. Läks kohe tänavale ja nägi Vilde tee 68 juures O.M-i televiisoriga. Pildistada teda ei jõudnud. Tahtis kojamees XXX appi kutsuda, et televiisor tagasi saada, aga selleks ajaks oli O.M juba kadunud. Läksid tagasi koju ja XXX tegi politseisse avalduse. Nagu kannatanu XXXpolitseile tehtud avaldusest nähtub (tl 2-3), taotletakse vastutusele võtta O.M, kes 10.03.2015.a võttis XXXkorterist ära televiisori Philips. Samuti juba varem varastas O.M tema arvuti ja mobiiltelefoni. Et varastatud esemed kuulusid kannatanutele XXXja XXXtõendavad lisaks kannatanute ütlustele ka lisatud dokumendid, arved ja kviitungid esemete kohta, samuti teenuste eest tasumise kohta kannatanute poolt (tl 17-27). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav on seda ka ise kinnitanud, et need esemed ei kuulunud talle. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete seniste valdajate valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete seniste valdajate vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt viinud kõik süüdistusaktis nimetatud esemed pandimajja, mida tõendavad ka järgmised pandimaja lepingud: Pandimaja XXXOÜ Grebneva (registrikood 10715355) lepingu nr XXX koopia, mis on 11.03.2015.a välja antud pandimaja XXXOÜ Grebneva poolt O.M-i (isikukood XXX, dokument XXX) nimele. Lepingus on märgitud, et panditud on Samsung XXX(tl 85); Pandimaja XXXOÜ Grebneva (registrikood 10715355) lepingu nr 15030103 koopia, mis on 01.03.2015.a välja antud pandimaja XXXOÜ Grebneva poolt O.M-i (isikukood XXX, dokument XXX) nimele. Lepingus on märgitud, et panditud on Samsung Galaxy S4 imei-koodiga XXX(tl 84); Pandimaja XXXOÜ Grebneva (registrikood 10715355) lepingu nr 15022809 koopia, mis on 28.02.2015.a välja antud pandimaja XXXOÜ Grebneva poolt O.M-i (isikukood XXX, dokument XXX) nimele. Lepingus on märgitud, et panditud on Asus x54c laadijaga (tl 83); Pandimaja A-Pant OÜ (registrikood 12145436) lepingu nr 15C/10890 koopia, mis on 10.03.2015.a välja antud pandimaja A-Pant OÜ poolt O.M-i (isikukood XXX, dokument XXX) nimele. Lepingus on märgitud, et panditud on TELER Philips XXX (tl 44); Pandimaja A-Pant OÜ (registrikood 12145436) lepingu nr 15C/08858 koopia, mis on 08.03.2015.a välja antud pandimaja A-Pant OÜ poolt O.M-i (isikukood XXX, dokument XXX) nimele. Lepingus on märgitud, et panditud on m.t Samsung Galaxy S4, imei-koodiga XXX (tl 47). Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanikud jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Seda asjaolu kinnitab kohtu arvates ka see, et pärast seda, kui kannatanu oli oma asja pandimajast välja ostnud, varastati see ese (mobiiltelefon, sülearvuti) uuesti ja viidi taas pandimajja. Seega puudus süüdistataval endal soov asja pandimajast välja osta, vaid ta varastas asja uuesti, et taas sama asja pandimajja viies taas raha saada. Sellest tulenevalt

puudusid tal igasugused rahalised vahendid panditud asjade väljaostmiseks ning asjade varastamine ja panti andmine oligi tema jaoks ainus raha saamise viis. Riiklik süüdistaja on O.M-i süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et O.M pani toime 6 lõpule viidud vargust väga lühikese perioodi jooksul, s.o 19.02.2015-11.03.2015. Karistusregistri väljavõttest (tl 150-153) nähtub, et O.M on viis kehtivat kriminaalkaristust KarS § 199 alusel ning pärast menetlusesemeks olevate varguste toimepanemist on teda taas karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on õigesti kvalifitseeritud O.M-i tegu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise vargusena. Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult. Süüdistatav viis varastatud asjad pandimajja, et saadud raha eest narkootikume osta. Kohtu hinnangul oli tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega O.M võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

eesmärgil, mis viitab piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Ka see asjaolu peaks välistama rahalise karistuse kohaldamise võimaluse. Hinnates O.M-i süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kuue varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millega tekitati samadele kannatanutele, s.o süüdistatava vanematele rahalist kahju. Kuigi süüdistatava tegevuses on sedastatav ka ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis omakorda tähendab suuremat süüd, leiab kohus et kuriteo asjaoludest lähtuvalt süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis on riiklik süüdistaja märkinud kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 esinemise, s.o puhtsüdamliku kahetsuse, kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Käesoleval hetkel kannab süüdistatav Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsusega (tl 141-143) KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistust 5 kuud ja 10 päeva. Nimetatud kuritegu on toime pandud 23.05.2015, s.o hiljem kui käesolevas kriminaalasjas toime pandud episoodid. Seega oleks tulnud süüteod lahendada kõik ühes menetluses. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kuna eelmise otsusega karistati süüdistatavat ühe kuriteo eest, mis jäi katse staadiumisse, siis käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat kuue varavastase kuriteo toimepanemises. Seega on tegemist suurema süüga ning kohus ei pea võimalikuks mõista liitkaristust süüdistatava jaoks soodsaima liitmise teel, vaid peab vajalikuks käesoleva otsusega mõistetava karistuse täies ulatuses liitmist eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, kuivõrd süüdistatav, olles teadlik tema suhtes menetletavast kriminaalasjast, jätkas samalaadset õigusvastast käitumist ja pani toime uue kuriteo. Lisaks sellele pani ta menetlusesemeks olevatest vargustest esimese toime kuu möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest. Seega jätkas ta vabanemise järgselt varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellise käitumisega näitas süüdistatav kohtu arvates oma allumatust kehtestatud korrale ja seda, et varem mõistetud karistused ei ole tema suhtes oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda tuleb ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul on süüdistatavat varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Olles varem korduvalt karistatud isikuks on süüdistatav teadlik ka sellest, et kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud, mis jäävad süüdistatava kanda. Seega leiab kohus, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud ka kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb määratud kaitsja tasud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et süüdistatav kannab karistust kinnipidamisasutuses ning tema sissetulekuks on pension, esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksetähtaja järgimata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.