Kohtulahend

1, 4, 7, ja 8

1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. J.N vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kümme (10) kuud. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, J.N-ile ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. J.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.03.2014 otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati Viru Maakohtu 08.10.2012 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 8 kuud vangistust täitmisele suurendades Viru Maakohtu 05.03.2014 kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.10.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 8 kuud vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti J.N-ile 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.01.2015. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung J.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on oma süüst aru saanud ning rohkem ei kavatse vanglasse sattuda. Lubab vabanedes tööle minna, naist ja lapsi toetada. Kinnitab, et saab kontrollnõuete täitmisega hakkama. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla koos isiku allutamisega käitumiskontrollile. Prokurör nõustub vangla poolt kinnipeetava kohta esitatud üldiselt positiivse iseloomustusega ning märgib, et kinnipeetav on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et J.N-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Isik on kriminaalkorras karistatud teist korda ning vanglas viibib esmakordselt.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg-le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav J.N-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht abikaasa ja laste juures – 2-toalises üürikorteris. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastusel välja selgitanud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ja kinnipeetava abikaasa on valveseadmete paigaldamisega nõus. Abikaasa töötab ja on nõus vajadusel J.N materiaalselt toetama. Suhted abikaasaga on head ja toetavad. Positiivseks peab kohus ka asjaolu, et kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx ning isikul on olemas vajalikud tööoskused. Vangla hinnangul saab isik aru, et kuritegeliku käitumisega ei lahenda ta ühtegi probleemi, vaid tekitab neid ainult juurde, samuti saab aru, et tema käitumisel on tagajärjed, mis mõjutavad otseselt pere heaolu ja toimetulekut. Peale vabanemist on isik seadnud peamiseks eesmärgiks asuda tööle, et tagada perele majanduslik stabiilsus. Alkoholi ja narkootikumide sõltuvust ei ole isikul diagnoositud, kuid käesolevat karistust kannab narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel koristajana ning käesolevalt suunatud pesumajja abitööliseks. Samuti on oluline, et kinnipeetaval tuleb läbida veel pikk katseaeg ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses paremini tegeleda oma majandusliku olukorra parandamisega ja seda olukorras, kus kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid üle 16 500 euro. Samuti saab kinnipeetav vabaduses võimaluse käituda vastutustundliku lapsevanemana ning kasvatada oma alaealisi lapsi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.N kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.