1-15-8515/3 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

7.Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb B.K ’l tasuda menetluskulud kokku summas 388,50 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesed 11 kuud igakuiselt 32,40 eurot viimasel kuul 32,10 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 06.11.2015. a kell 16:00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa 2 (3)

B.K’d süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, aga nimelt füüsilise vägivalla kasutamises isiku suhtes, kellega on tema lähisuhtes , mis seisnes selles, et tema 14.10.2015 kella 17.30 paiku, viibides Tallinnas XXXjuures, lõi ta oma kasuemale kannatanule XXXühel korral rusikaga vastu paremat põske, tekitades XXXtugevat füüsilist valu. Kui majast väljus XXXja üritas ema kaitsta, lõi B.K kannatanule XXXkäega vastu pea vasakut külge, tiris teda juustest, lõi mitmel korral kätega kõhu ja pea piirkonda ning kägistas, tekitades XXXfüüsilist valu. Oma tegevusega B.K pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes , s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 16.10.2015. a on abiprokurör Žanna Morozova, süüdistatav B.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland sõlminud alljärgneva kokkuleppe. Prokurör nõuab kohtus süüdistatava B.K karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 8 kuud. Kars § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg alates kinnipidamisest , so 14.10.2015 - 16.10.2015 , so 3 päeva . Seega jääb kandmata karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.