Kriminaalasi nr 1-13-4615
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-4615
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu D.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
D.T elukoht (vabanemise l): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood:
garanteeritud töökoht (vabanemisel): OÜ Tehnovaht
Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Kohtuistungi toimumise aeg
30.09.2015. a (kaugkohtuistung)
Jätta
Välja mõista
Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-13-4615 , menetluskulu, D.T “. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 07.06.2013. a otsuse ga tunnistati D.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning teda karistati 4-kuulise vangistusega (02.12.2011. a episood). KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati D.T-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.02.2012. a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. Sama maakohtu otsusega tunnistati D.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati D.T-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.02.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. D.T-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.05.2014. a ja lõppeb 27.05.2016. a. a rokurör
Vangl toetab D.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha D.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab D.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
Süüdimõistetu D.T selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul vabastada D.T tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on D.T temale mõistetud karistusajast (2 aastat 23 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. D.T on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused D.T tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
kuid edutult (käis ravil Saksamaal ja on saanud ka metadoonasendusravi), leiab, et lõplik harjumusest loobumine saab D.T jaoks olema äärmiselt keeruline ning nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kuigi kohus peab tunnustamist väärivaks, et D.T on motiveeritud ja soovib tegeleda narkosõltuvuse probleemiga, ei taga ainuüksi D.T soov sotsiaalprogrammide ja läbimine, et vabaduses oleks Roma n D.T suuteline sõltuvuskäitumist muutma. Ka D.T ise selgitas kohtule, et vabanemise korral peab ta hoiduma endiste tuttavatega suhtlemisest ja seeläbi on ta varasemalt uuesti alustanud narkootikumide tarvitamist. Seega nõuab elu muutmine D.T-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus peab oluliseks sedagi, et D.T käitumist ei ole varasemalt mõjutanud ka tema tervislik seisund. See tähendab, et kuigi D.T põeb rasket parandamatut haigust (alates aastast 2011), on ta sellest ajast alates kaheksal korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kohus peab oluliseks, et D.T läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi Õige Hetk, et anda D.T-le seeläbi lisamotivatsiooni sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ja ennetada tagasilangust. 3.3 Kohus on seisukohal, et D.T vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. D.T on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht vanemate juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks D.T tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna D.T on senini kuritegusid toimepannud ka materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkosõltuvusest. Lisaks on D.T tasumata rahalisi nõudeid (ligikaudu 9000 eurot). Seega on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht OÜ-s Tehnovaht.
Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 129,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb D.T-lt välja mõista menetluskulud summas 129,60 eurot.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.