Kohtulahend

Seega pani E.B toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Eve Soostar, süüdistatav E.B ja tema kaitsja Margus Viira käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et E.B-le taotleb prokurör kohtus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust; KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks vangistust 10 kuud. KarS § 73 alusel määrata, et karistus jäetakse tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata, kui ta 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub E.B temale KarS § 199 lg 2 p 7, § 424, § 202 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 12.02.2014.a. toime pandud vargusega tekitati moraalne ja varaline kahju XXX. Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 399 euros suuruses summas. Nimetatud hagi on Harju Maakohtu 16.02.2015.a. otsusega Viljar Grupmann ́ilt solidaarselt koos E.B-ga välja mõistetud. Antud tsiviilhagi tuleb kanda XXX a/a EE

XXXXXXXXXXXXXX.

Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, seega kuulub E.B-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb E.B-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 120 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb E.B tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. E.B-lt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 132 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1, VÕS § 1043 kohus: otsustas Süüdi tunnistada E.B KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust; KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks vangistus 10 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui E.B ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada E.B-le määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.10.2015.a. Tsiviilhagi Välja mõista solidaarselt E.B-lt ja Viljar Grupmann ́ilt tsiviilhagi summas 399 eurot XXXkasuks. Raha kanda XXXa/a EE XXXXXXXXXXXXX. Menetluskulud Välja mõista E.B-lt 585 eurot sundraha, ekspertiisitasu 132 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse E.B-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.