Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-15-2509
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Valentina Michelson Ipbüker
Asja läbivaatamise kuupäev
8.10.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
M.S isikukood XXX xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
Jätta M.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.S on Harju Maakohtu 28.03.2015 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 10.03.2015 Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.03.2015 ja lõpp 24.03.2016. Kinnipidamisasutuses M.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on vangistuse kestel 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. xxxkuid see jäi töötamise tõttu pooleli. Isik ei oska ennast riigikeeles väljendada, keeletase on A1. Vabanemise korral soovib jätkata õpinguid xxx
Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning M.S-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem M.S on olnud kriminaalhooldaja järelevalve all, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning senine tema käitumine näitab, et käitumiskontroll meetmena ei hoia ära M.S-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ja üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda samalaadse käitumismustri kordamist ja süütegude jätkuvat toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist üldkasuliku tööga kaasneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu M.S-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.