Kohtulahend

Advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Maario Michelson KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Maario Michelsonile mõistetud liitkaristust Pärnu Maakohtu 08.06.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4426 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta vangistust, võrra ning mõista Maario Michelsonile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Maario Michelsoni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Maario Michelsoni karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.08.2015. a. Maario Michelsoni suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel Maario Michelsonilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Jätta menetluskulud summas 112,32 eurot Maario Michelsonilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Maario Michelsonil on õigus menetluskulud kogusummas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Maario Michelson on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700070588. Selgitusse tuleb märkida „1-15-8214, menetluskulud, Maario Michelson“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asuv CD-plaat foto- ja videofailidega.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Maario Michelsonile on esitatud süüdistus KarS § 424 et tema 26.08.2015. a, ajavahemikul kella 22.15 kuni 23.23 vahelisel ajal sõitis Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maantee 116 kilomeetril talle peatumismärguande andnud politsei operatiivsõiduki eest ära Järvamaale Koeru valda ja tagasi mööda Tartu-Jõgeva-Aravete maanteed kuni tema peatumiseni Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Vaimastvere külas, Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 55 kilomeetril, juhtis mootorsõidukit Audi A6, millisel puudus registreerimisnumber, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema veres, vereproovi andmise ajal (27.08.2015 kell 00.05) oli 2,33 mg/g, k=2 kohta; KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel 08.06.2015. a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud liitkaristusega 1 aasta vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates 27.08.2015. a. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Maario Michelsoni süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse ning liitkaristuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Maario Michelson olnud kriminaalasjas kinni peetud 26.08.2015. a kell 23.23 (tl 57-58). Kuigi kokkuleppes on märgitud karistuse kandmise aja alguseks 27.08.2015. a, peab kohus vajalikuks ja võimalikuks kohtuotsuse tegemisel võtta aluseks õige Maario Michelsoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja arvestada see karistusaja hulka. See ei raskenda ka süüdistatava olukorda. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 208,32 eurot (61,44+61,44+85,44) ja kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 232,32 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu summas 255 eurot (tl 48). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1072,32 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist – jätta ekspertiisitasu riigi kanda, vähendada sundraha poole võrra, riigi kanda jätta kaitsja sõidukulud. Prokurör leidis, et riigi kanda tuleks jätta ekspertiisitasu. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Maario Michelson taotles samuti menetluskulude tasumise määramist 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud osaliselt, s.o osas, mis puudutab kaitsjale hüvitatud sõidukulusid. Kohus põhjendab seisukohta järgmiselt. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav Maario Michelsonile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Heiki Kuningas, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Riia 4, Tartu linn. Kaitsjale on hüvitatud sõidukulud summas 112,32 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud

sõidukulud (Tartu-Jõgeva-Tartu) ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 112,32 eurot. Ülejäänud osas kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks ei pea. Kuigi pooled taotlesid ekspertiisikulu riigi kanda jätmist, ei pea kohus seda põhjendatuks. KrMS § 105 lg-st 1 lähtudes korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tekkis Maario Michelsoni käitumisest ja tema varasemast ravil viibimise faktist lähtuvalt kahtlusi, kas Maario Michelson on süüvõimeline ja kas ta on võimeline kandma karistust. Isiku süü kuulub KrMS § 62 p 3 kohaselt tõendamiseseme asjaolude hulka. Ekspertiisiga on tuvastatud, et Maario Michelson oli teo toimepanemise ajal võimeline aru saama tegude tähendusest ja seda vastavalt juhtima, on võimeline osalema istungil, andma ütlusi ja kandma karistust. Samuti on tuvastatud, et tema suhtes ei ole vajalik kasutada meditsiinilisi mõjutusvahendeid. Eeltoodust tulenevalt on ekspertiisiakt kriminaalmenetluses oluliseks tõendiks ja selle tegemise vajadus on olnud tingitud Maario Michelsonist endast. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud jätta ekspertiisitasu riigi kanda. Kohus leiab, et taotlus määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa on põhjendatud. Maario Michelsoni selgituste kohaselt on enamjaolt tasutud kõik varasematelt väljamõistetud menetluskulud. Tal on olemas piisavad rahalised vahendid selleks, et tasuda käesoleva kriminaalmenetlusega tekkinud menetluskulud. Kohus leiab, et Maario Michelsonile tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult 1 aasta jooksul. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb kohtul määrata kindlaks ka ositi tasumise tähtajad. IV Tõkend Kriminaalmenetluses on Maario Michelson kinni peetud 26.08.2015. a kell 23.23 (tl 57-58). Tartu Maakohtu 28.08.2015. a määrusega on Maario Michelsoni suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine (tl 68-70). Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb tõkend tühistada. V Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks CD-plaat foto- ja videofailidega (tl 19). Kohus leiab, et asitõend tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.