Kriminaalasi nr 1-15-8190
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number
1-15-8190
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses M.E kriminaalasi Kars § 424 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
M.E
Kaitsja
elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood XXX, kodakondsuseta, kesk-eri, emakeel: vene keel, töövõimetuspensionär 70 %, varem kriminaalkorras karistatud 27.01.2011. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 424 järgi 5 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, väärteokorras 3 kehtivat karistust, tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada M.E KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui M.E 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1(3)
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada M.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M.E Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.E-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on M.E kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda M.E-lt riigituludesse menetluskuludena 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades M.E tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2015.a novembrist 30 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700070313. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule.
M.E-le on esitatud süüdistus selles, et tema 30.04.2015. a kella 21.46 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Pae tänaval juhtis mootorsõidukit Audi 80 Avant registreerimisnumbriga 059TFM, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,83 mg/l kohta. Sellega pani M.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täitmisele mitte pöörata, kui M.E 2-aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult 2(3)
eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada M.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel M.E-lt võtta ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja menetluskulude tasumise palus kaitsja määrata osade kaupa aastaks. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et M.E on 70 % ulatuses töövõimetu, millest tulenevalt on sissetulekud oluliselt piiratud, lisaks on tema ülalpidamisel alaealine, kes õpib, ei oleks kogu menetluskulu tasumine süüdimõistetule ilmselt jõukohane ja võiks seada nii tema enda kui ka temaga koos elava alaealise põhjendamatult raskesse olukorda. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema võimalikku sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada olulisel määral ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.