lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-9448/113

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-9448/113
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
825
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-9448/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.08.20101-10-9448/108Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

2. oktoober 2015, (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-9448 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. septembri 2015 määrus Jaanus Savasoni (Savason) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Jaanus Savason, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 8. septembri 2015 määrus muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 4. augusti 2010 otsusega mõisteti Jaanus Savason süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat 8 kuud.
2.Harju Maakohtu 14. juuni 2012 määrusega J. Savason vabastati tingimisi ennetähtaegselt. Talle pandi kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. J. Savason vabanes 26. juunil 2012.
3.Tartu Maakohtu 29. augusti 2014 määrusega pöörati J. Savasonile Tartu Maakohtu 4. augusti 2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates 17. augustist 2014. Karistusaeg lõpeb 2. detsembril 2016.
4.Tartu Maakohtu 8. septembri 2015 määrusega jäeti J. Savason tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi vabastamist mittetoetavate asjaoludena välja J.

Savasoni korduva kriminaalkorras karistatuse. Kohus peatus ka J. Savasoni varasemal elukäigul (erinevat liiki karistused: vargused, röövimine, kuritahtlik huligaansus, võimuesindaja solvamine ja mootorsõiduki joobes juhtimine) ning käesoleva kuriteo asjaoludel (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine). Positiivseks pidas kohus puidupingitöölise eriala ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist ning distsiplinaarkaristuste puudumist. Kohus märkis, et käesoleval ajal viibib J. Savason avavanglas. Kohus märkis, et J. Savasoni on varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Kontrollnõuete rikkumise pärast pööras kohus 29. augustil 2014 kandmata karistuse täitmisele. J. Savasoni on kriminaalhooldusele allutatud 4 korral - kahel korral kulges J. Savasoni kriminaalhooldus edukalt, kahel korral sai takistuseks alkoholi tarvitamine. J. Savason asub vabanemise korral elama samale elamispinnale, kus enne vangistust. Seal elavad ka tema õde, kes oli kaasosaline viimases kuriteos ning õe elukaaslane. Õde koos elukaaslasega on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning nende katseaeg kestab. Kohus tõi lisaks välja J. Savasoni sõltuvuse alkoholist ja narkootikumidest (viimase osas on J. Savason avaldanud, et ei ole alates 2012. aastast narkootikume kasutanud). Kohus peatus ka J. Savasoni tervislikul seisundil ja võimalikul tööperspektiivil. Negatiivse asjaoluna nimetas kohus toimepanemise tõenäosust (35%).

suhteliselt

kõrget

üldise

vägivaldse

kuriteo

Kokkuvõtlikult leidis kohus, et eeltoodut arvestades ja olukorras, kus J. Savason on juba kord selle karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud, ent karistus tuli täitmisele pöörata, ei ole tema veelkordne tingimisi vabastamine põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J. Savason tingimisi ennetähtaegselt, pannes talle käitumiskontrolli nõuded. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei ole arvestanud kõiki asjaolusid. Ta toob välja, et on end vangistuses väga hästi ülal pidanud, lõpetanud puidupingitöölise eriala, läbinud sotsiaalprogrammid ning elab avavanglaosakonnas. Sealt käib ta tööl SOL Eesti OÜ heakorraja hooldustööliseks. Eeltoodu viitab sellele, et J. Savason on saavutanud teatava usalduse, sest avavanglasse paigutamist otsustab komisjon. Vabaduses olles rikkus J. Savason kohtustust mitte tarvitada alkoholi, kuid sellest on ta õppetunni saanud. Uut kuritegu, mis näitaks, et tegemist on parandamatu kurjategijaga, ta katseajal toime ei pannud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga J. Savasoni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
7.Kuidagi ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtu määrusele osas, milles selle esitaja märgib, et kohus ei ole arvestanud kõiki asjaolusid. Kohus on oma lahendis välja toonud, et J. Savason on end vangistuses hästi ülal pidanud, lõpetanud puidupingitöölise eriala, läbinud sotsiaalprogrammid ning elab avavanglaosakonnas. Viimane on kahtlemata tunnustuseks J. Savasoni käitumisele vangistuses ning kinnituseks sellele, et vanglasisest lisasekkumist täiendavate sotsiaalprogrammide näol J. Savasonile ette nähtud ei ole.
8.Sellele vaatamata ei saa asuda seisukohale, et muud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused oleksid J. Savasoni puhul täidetud. Neil aga on maakohus niivõrd põhjalikult peatunud, et vajadus veelkordseks kordamiseks apellatsioonikohtu lahendis puudub.
9.Maakohus on igakülgselt analüüsinud J. Savasoni varasemat elukäiku, tema isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning elutingimusi ja tagajärgi, mida võib kaasa tuua J. Savasoni ennetähtaegne vabastamine. Ka ringkonnakohus leiab, et ehkki J. Savasoni käitumist vangistuses tuleb pidada igas mõttes eeskujulikuks, on tema resotsialiseerumise eesmärke arvestades parem, kui ta jätkab karistuse kandmist avavanglas, kus tema üle saab teostada järelevalvet leebemas vormis, kui seda on kinnine vangla. Ka J. Savason ise on maakohtu istungil möönnud, et avavanglas olles saab ta käia tööl, pole ranget kontrolli ja antakse vaba päev. Ainus piirang on see, et peab kindlal ajal tagasi olema (lk 12, pöördel). Arvestades, et J. Savasoni kuritegude riskiteguriks on just majanduslikud põhjused ning sõltuvused, saab kinnipeetav avavangla perioodil kinnistada vangistuse jooksul ilmnenud positiivseid muudatusi.
10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 8. septembri 2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.