Kohtulahend

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurost osa, so 104 (ükssada neli) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku menetluskulu 200 (kakssada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „F.F , 1-15-7129, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel F.F-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa menetluskulust, so osa sundrahast summas 481 (nelisada kaheksakümmend üks) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata. XXX esitatud tsiviilhagi 1310, 01 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista F.F-ilt XXX kasuks 1310 (üks tuhat kolmsada kümme) eurot ja 01 (üks) sent, mis tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS, märkides selgitusena: F.F , 1-15-7129, tsiviilhagi“. Asitõend: Kohtueelsel menetlusel XXX tagastatud ja hoiule antud dokumendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX. Asitõend: sündmuskohalt kaasa võetud ja pakenditesse nr 1 ja 2 pakendatud joogipokaalid (akt 2015-670), mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: F.F’t süüdistatakse selles, et tema, 13.03.2015 öösel, viibides Tallinnas, XXX XXX korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas elutoast kannatanule kuuluva metallist šeifi BH1, nr XXX - väärtusega 44,90 eurot, milles olid rahakott 440 euro sularahaga, SWEDBANK deebetkaart, Mastercard, American Express, Rahvusvaheline tervisekindlustuse kaart, EV isikutunnistus, Soome isikutunnistus, Soome pass, Soome S-Pankki deebetkaart, Nordea krediitkaart, MITMEX deebetkaart SWEDBANK, INIZIA OÜ SWEDBANK deebetkaart, Soome lenduriluba, Soome lenduri

tervisetõend, Soome sõjaväepass, isiku lennupäevikud (4tk), Soome juhiluba, Chrysler 300C XXX registreerimistunnistus, Neste kütusekaart, kliendikaardid koos pin-koodiga, Estravel kuldkaart, kliendikaardid ning laual olnud fotoaparaadi CANON väärtusega 350.00 eurot, tekitades vargusega XXX varalist kahju 834,90 eurot. Seega F.F pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.09.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Marina Kalistratova, süüdistatava F.F ja tema kaitsja Merike Allikmäe vahel järgnev kokkulepe: Prokurör taotleb kohtus F.F süüditunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 70 päevamäära (päevamäär 10 eurot) ulatuses, so 700 eurot. Kohaldades KarS § 73 lg 1 sätteid ei pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui F.F 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2; § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 199 lg 1, § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et F.F kuulub temale KarS §-s 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt süüdistatav töötab ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul on küll süüdistatav kinnitanud endal sissetuleku olemasolu, kuid sissetuleku suurus on lähedane alampalgaga. Lisaks sellele kasvatab süüdistatav üksinda alaealist last, mis muudab süüdistatava majandusliku olukorra muude rahaliste kohustuste olemasolu tõttu raskemaks. Seega arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, tema sissetulek on väike ning ülalpidamisel on alaealine laps, peab kohus võimalikuks jätta suurema osa menetluskulust riigi kanda.

Samas leiab kohus, et süüdistataval lasub ka tsiviilhagi hüvitamise kohustus ning hüvitamisele kuuluva tsiviilhagi summa ületab ka vähendatud ning välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude suurust kordades, siis on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.