Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. septembri 2015 määrus süüdimõistetu Dmitri Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
süüdimõistetu Dmitri Ivanov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 11. septembri 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Dmitri Ivanovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 09.03.2012 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Dmitri Ivanov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 29.11.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta 13 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks D. Ivanovile 5 aastat 13 päeva vangistust. Karistusaja algus 09.03.2012 ja karistusaja lõpp 22.03.2017. Maakohtu määrus
2.
Tartu Maakohtu 11.09.2015 määrusega jäeti D. Ivanov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Käesolevaks ajaks on D. Ivanov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui 4 kuud. Samuti on D. Ivanovil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.
2.2.D. Ivanovi on varem korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. D. Ivanov on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude ja narkootikumidega seotud süüteo
toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab D. Ivanov liitkaristust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, s.o amfetamiini omandamise ja valdamise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 29.11.2010 otsusega (kriminaalasi nr 1-10-15193), millega D. Ivanov tunnistati süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga. D. Ivanovile mõistetud karistus pöörati Harju Maakohtu 19.10.2011 määrusega täitmisele põhjusel, et D. Ivanov rikkus talle kohtulahendiga määratud kohustusi ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. D. Ivanovi varasemast elukäigust nähtuvalt on D. Ivanov jätnud kasutamata võimaluse kanda karistust vabaduses, kuna D. Ivanov on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. D. Ivanov on narkootikumidega seotud kuriteo, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, toime pannud katseajal. Süüdimõistetu jätkas vaatamata varasemale kriminaalmenetlusele ja kohtuotsusele kuritegelikku käitumist. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused ei ole mõjutanud süüdimõistetut õiguskuulekusele ja seeläbi ei ole olnud tõhusad. Lisaks kriminaalkorras karistatusele, on D. Ivanovi korduvalt karistatud ka väärteokorras, muuhulgas NPALS rikkumiste eest.
2.3.Maakohus leidis, et D. Ivanovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud on rasked. D. Ivanov on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, mille läbi on ohustatud rahva tervis, käideldes ebaseaduslikult amfetamiini ja parametoksüamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 30,23 g (puhtal kujul 2,2 g). D. Ivanovi poolt maakohtule antud selgituste kohaselt oleks narkootilise aine kogusest, mis temalt ära võeti, temale, kui igapäevasele tarvitajale piisanud 24ks päevaks.
2.4.Maakohus pidas D. Ivanovi käitumist karistuse kandmise ajal valdavalt positiivseks. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: on läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B2 tasemel, alustas osalemist sotsiaalprogrammis sõltlastele, osales sõltuvusteemaliste loengute tsüklis ja MTÜ Convictus tervisegrupis, läbis programmi 12 Sammu ja rehabilitatsiooniprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on D. Ivanov vangistuses läbinud kutseõppes puidupingitöölise 1-aastase kursuse. Alates 07.04.2015 osaleb majandusabitöödes. D. Ivanovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuigi süüdimõistetu on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega, ei taga ainuüksi vangistuses läbitud tegevused, et D. Ivanov oleks vabaduses suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma. Samas on D. Ivanovi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus narkootilistest ainetest. Maakohus pidas positiivseks, et D. Ivanov on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada, kuid samas ei saa maakohus olla veendunud, et D. Ivanovi sellesisuline tahe ja motivatsioon on siiras ja suur. D. Ivanov on väljendanud soovi vabanemise korral ühineda anonüümsete narkomaanidega, et sõltuvusest vabaneda ja usub, et suudab narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kuigi maakohus pidas tunnustamist väärivaks, et D. Ivanov soovib käesoleval ajal sõltuvusest vabanemiseks ühineda anonüümsete narkomaanidega, ei ole maakohtu arvates ainuüksi seeläbi välistatud tagasilangused.
2.5.Maakohus pidas positiivseks, et vabanemise korral on D. Ivanovil igakülgselt toetavad lähedased – ema, isa ja õde, kellega ta on jätkanud suhtlemist ka karistuse kandmise ajal. Vabanemise korral on D. Ivanovil olemas kindel elukoht XXX , asuvas korteris, mis kuulub tema õele. On positiivne, et kinnipeetava FIE-na töötav õde on nõus D. Ivanovile tema vabanemise korral tagama töö Lasnamäe turul, kus D. Ivanov on ka varasemalt teinud juhutöid, arvestades esinevate nõuete suurust (2676,89 eurot). Vabanemisfondis on 1170 eurot.
Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Ivanov, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 11.09.2015 määruse, vaadata asi uuesti üle ja vabastada D. Ivanov vangistuses enne tähtaega. Määruskaebuses väljatoodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kuigi maakohus on süüdimõistetu puhul välja toonud rida positiivseid asjaolusid, on maakohus siiski jõudnud järeldusele, et D. Ivanovi tahe ja motivatsioon on ebasiiras. Kaebaja leiab, et kõik rehabilitatsioonitegevused on ka vanglas siiski vabatahtlikud, mis tekitab küsimuse, et kui kinnipeetava tahe ja motivatsioon narkosõltuvuse probleemist vabaneda pole siiras, siis kelle jaoks ta maakohtu hinnangul oma probleemiga tegeleb. Maakohus leiab, et tulenevalt narkootikumide tarvitamise harjumusest esineb endiselt risk. D. Ivanov seda seisukohta ei jaga ja leiab, et harjumusest ei saa rääkida, sest alates märtsist 2012 on tema harjumused tulenevalt vangla igapäevaelu reguleerivatele õigusaktidele ette kirjutatud.
3.2.D. Ivanov leiab, et maakohtu jaoks on tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimalus kui viga või eksitus. Seejuures nii vangla kui ka prokurör toetavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu D. Ivanovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Ivanovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta D. Ivanov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab samuti positiivseks asjaolusid, et D. Ivanovil on vabanedes olemas kindel elukoht, tal on garanteeritud töökoht, ta on omandanud riigikeele erinevad tasemed, ta on omandanud eriala, osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja tal on olemas tahe muutuda. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel veel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval ajal süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema isikust tulenevaid ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.
7.Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa siiski D. Ivanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaalutud on D. Ivanovi puhul esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Samas, tuleb tõdeda, et sarnaselt maakohtuga on ringkonnakohtul kahtlus, kas süüdimõistetu suudab vabaduses hoiduda narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest, sõltumata tema väidetavast motiveeritusest. Tegemist on nn kroonilise sõltlasega. See, et isik viibib vangistuses ja ei ole narkootikume tarvitanud, ei saa olla argumendiks järeldamaks, et isik edaspidi ei taha narkootikume tarvitada. Narkootikumide tarvitamise keeld on olnud sunniviisiline, mitte süüdimõistetu tahtest tulenev vaba otsustus. Ka ei ole ringkonnakohus veendunud, et D. Ivanov on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel asub seaduskuulekale teele.
Süüdimõistetut on karistatud korduvalt kriminaalkorras karistatud, tegemist on tema teise reaalse vangistusega. D. Ivanov kannab käesoleval ajal karistust narkootikumide suures koguses valdamise eest ning teda on varasemalt ka NPALS alusel väärteokorras karistatud. Tema suhtes on varasemalt rakendanud kriminaalhooldust, kuid see ei ole täitnud oma eesmärke, kuna süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Seetõttu puudub ringkonnakohtul veendumus võimaliku kohaldatava meetme edukuses ka praegusel ajahetkel.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D. Ivanovi puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks D. Ivanovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Seejuures ei ole välistatud, et järgmisel korral ennetähtaegselt vangistusest vabastamise materjalide menetlemisel jõuab kohus veendumusele, et süüdimõistetu on õpitu veenvalt omandanud ning oma käitumisega veennud kohut, et suudab loobuda narkootikumidest.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 11. septembri 2015 määrus muutmata, D. Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.