Kohtulahend

4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata. 5) alluma ettenähtud ravile- ambulatoorsele sõltuvusravile OÜ Elulootus raviarsti määratud ajal- kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud 5) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 6) alluma elektroonilisele valvele 4 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Rasmus Lember vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov ́i taotlus Rasmus Lember ́ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 96 eurot. Välja mõista Rasmus Lember ́ilt menetlusekulud 96 eurot kaitsjatasu. Rasmus Lember ́il tasuda kaitsjatasu 30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700016199 ja selgitus „Rasmus Lember 1-15-1765 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rasmus Lemberi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rasmus Lember tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.03.2015 kohtuotsusega KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.01.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.03.2015 ja lõpp 10.10.2016. Kinnipidamisasutuses Rasmus Lemberi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama aadressile xxxKinnipeetaval on põhiharidus. Plaanib tulevikus omandada esmalt keskhariduse, eriala valikut ei oska veel välja tuua. R. Randma on töötanud lühikest aega xxx Samuti on teinud koolivaheajal juhutöid ehitusel. Kuritegude üheks toimepanemise eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine. Suuri raskusi on tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, mida mõjutab uimastite tarvitamine. Vabanemisel töökoht puudub. Vanavanemad on nõus R. Randmat nii majanduslikult kui ka materiaalselt vabanemise järgselt toetama. Vangistuses töötab alates xxx

R. Randma on varasemalt tarvitanud alkoholi. Viimane trahv on tal selle eest saadud 26.07.2013.a. Esimese kuriteo pani toime alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamisel võib käituda ettearvamatult ja kasutada teiste isikute suhtes vägivalda. R. Randma on olnud kanepi juhutarvitaja alates 15-eluaastast. Vahetult enne vangistust hakkas lisaks amfetamiini tarvitama. Amfetamiinijoobes olles kohtles loomi julmalt ja tegelikkuses mõtles, et vaid näeb und sellest, mis osutus hiljem reaalseks. On diagnoositud sõltuvus amfetamiini kuritarvitamisest. R. Randma on andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusravile asumiseks maksimaalselt 4 kuuks, kuna leiab, et sügavad sõltuvusprobleemid puuduvad. Psühhiaatri ettepanekul oleks sobivaks sõltuvusravi vormiks ambulatoorne sõltuvusravi. Rando Randa osaleb edukalt noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, mille raames on lubatud ühel korral eeskujuliku käitumise eest kojusõidule 5 tunniks. Rasmus Lember on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esimesel korral varguse, kehalise väärkohtlemise, asjade tahtliku rikkumise ning raske avaliku korra rikkumise eest. Viimane toimepandud kuritegu on looma julm kohtlemine. Kannab esimest reaalset vangistust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%. Viru vangla teeb ettepaneku R. Randma vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla sõltuvusravi lisakohustusega. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on Rasmus Lember elukohaks xxx. Korter kuulub tema vanaema ExxxKxxx. Samas elab ka vanaisa Axxx Kxxx. Korter on 4-toaline ja heas korras. R. Randma käsutuses on omaette tuba. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohandamise tingimustele. Iseseisvalt ta enne vangistust majanduslikult toime ei tulnud. Materiaalselt aitasid teda vanaisa, vanaema ja ema. Rasmus Lemberd on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Katseajal tarvitas ta illegaalseid uimasteid ja seoses sellega sooritas uusi õigusrikkumisi. R. Randmal on 4 kehtivat ja 9 arhiveeritud väärteokaristust, nende hulgas korduvad LS 2011 §201 lg 1, 2 rikkumised. Rikkumiste eest on ta saanud aresti, trahve ja ÜKT töötunde. R. Randma andis nõusoleku ETEV vabanemise järgselt sõltuvusravile minemiseks. Ta lisas nõusolekulehele, et on nõus sõltuvusraviga 3-4 kuu kestusega, kuna ei ole diagnoositud suurt sõltuvust narkootikumide osas. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei ole vastu Rasmus Lember tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele elektroonilise valve kohaldamisega süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Rasmus Lember taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et Rasmus Lemberi (Rando Randma) vabastamine vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla käesoleval ajal on küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega kinnipidamiskohas karistuse kandmisest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rasmus Lemberi isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Rasmus Lemberi karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on ära kandnud suure osa karistusest ja aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel.

Vanglas olles on isik hõivatud tööga, osalenud sotsiaalprogrammides. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu peale võimalikku vabanemist elada aadressil xxx. Elamu vastab elektroonilise valve nõuetele. Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Rasmus Lemberi võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kohus leiab, et Rasmus Lemberi tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Rasmus Lemberi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Rasmus Lemberi (Rando Randma) vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.