Kriminaalasi nr 1-14-2911
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-14-2911
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid J.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne vabastamiseks
Süüdimõistetu
tähtaega
J.E , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 02.05.2013 ja lõpp 02.08.2017
Jätta J.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu otsusega nr 1-14-2911 23.04.2014 tunnistati J.E süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti selle kuriteo eest mõistetud karistusele Viru Maakohtu 06.03.2014 otsusega mõistetud karistus 4 aastat 4 kuud vangistust, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.05.2013. Seoses KarS-i muudatustega vähendati karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja määrusega nr 1-14-2911 19.01.2015 KarS § 5 lg 2 alusel 2 kuu võrra.
J.E on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglakaristust kannab ta teist korda. Praegune karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise, arvutikelmuse, omavolilise sissetungi, röövimise, varguse ning võimuesindaja solvamise eest. Kuriteod on peamiselt toime pandud grupis, kuritegude vägivaldsusaste ei ole muutunud. Õigusrikkuja käitumine on sarnane varasemale käitumisele. Kuritegude raskust suurendab vägivalla olemasolu. Ühtne soodustegur puudub. Väärteokorras on isikut karistatud kokku 12-l korral, millest 5 väärteokaristust on kehtivad. Kinnipeetav ei ole tööga hõivatud, kuna 11.05.2015 alustas ta õpinguid kutseõppes puidupingitöölise erialal, kuid alates 18.05.2015 viibib lukustatud režiimil, mistõttu ei osale ka õpingutes. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud noortele kinnipeetavatele suunatud sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeetav on käesolevaks ajaks karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxxx 2-toalisesse üürikorterisse, mille kohta kirjalik üürileping on sõlmitud kuni novembrini 2015. Korteris elavad kinnipeetava ema, isa ja alaealine vend. Vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku, et kinnipeetav koos elektroonilise valve kohaldamisega sinna elama asub. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele, kuid selle omanik R L ei andnud oma nõusolekut J.E elama asumiseks sinna koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav alustas õpinguid Vaekülas, 12.11.2007 alaealiste komisjoni otsusega saadeti õppima Puiatu Erikooli, mille sulgemisel 31.08.2009 suunati õppima Tapa Erikooli. Vanglas olles alustas kinnipeetav Jõhvi Gümnaasiumi 6. klassis õppimist 2011. aastal, lõpetades 8. klassi 09.06.2014. J.E on põhihariduseta, kuna Jõhvi Gümnaasiumi õppenõukogu otsusega eemaldati ta õppetööst halva käitumise tõttu 2014. aastal. Isik alustas 15.05.2015 õpinguid puidupingitöölise erialal, kuid alates 18.05.2015 õppetöös ei osale, kuna tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Puudulikust haridusest tingitud vähene arusaamisvõime võib olla kuriteo toimepanemise eeldus. Kinnipeetav on enne vangistust teinud juhutöid taluniku juures. Isiku sissetulekud olid korrapäratud, tal puudub eriala ning tööoskus ja harjumus, samuti oskus tulude-kulude tasakaalus hoidmiseks. Isa sõnul saab poeg peale vabanemist tööle xxxx, sest isa oli sellest rääkinud OÜ juhatajaga, kes telefonitsi seda infot ei kinnitanud. Seega puudub kinnipeetaval vabaduses kindel töökoht ja eriala, puudub ka korrapärane sissetulek ja sellest asjaolust tulenevalt on risk uue kuriteo sooritamiseks suur. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema ema M S-K, isa E K, 3 täiskasvanud õde ja 1 alaealine vend. Isiku isa on kriminaalkorras karistatud. Vanemate sõnul oli neil väiksemaid probleeme, kuid need on möödunud ning nad on nõus isikut vabaduses vastavalt võimalustele toetama. Vangla andmetel on isik kaaslaste poolt mõjutatav, kuriteod on toime pandud grupiviisiliselt. Varasema sõpruskonnaga suhtlemine võib kaasa tuua uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetav ei ole hoolinud oma tegude tagajärgedest, on seiklushimuline, otsides teravaid elamusi. Alkoholi hakkas isik vangla andmetel tarvitama juba alaealisena, olles selle eest ka väärteokorras karistatud. Kinnipeetav ise väidab, et tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole, kuna tarvitas alkoholi harva. Isik mõistab, et alkoholi tarvitamine tuleb kontrolli all hoida. Kinnipeetav väljendab tugevat antipaatiat õigussüsteemi ja selle asutuste vastu. Isik ei näe ametnikega koostöös mingit kasu ning võib olla ebaviisakas, tõrjuv ja üldse koostööst loobuda. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, olles seisukohal, et muutuma peaksid teised, mitte tema. Kinnipeetav on enesekeskse käitumisega, vastuolulisus ja rahulolematus tekitavad
sisemisi konflikte, mis võivad viia uute õigusrikkumisteni. Isik on käitunud impulsiivselt, agressiivselt, tagajärgedele mõtlemata, korrates samu vigu. Kinnipeetav on kergesti mõjutatav, enamus kuritegurid on toime pandud grupis. J.E on kasutanud probleemide lahendamiseks vägivalda, seda ka vangistuses nii kaaskinnipeetavate kui vanglaametnike suhtes. Ohustatud on kõik ühiskonna liikmed, vanglas kaaskinnipeetavad ja vanglaametnikud. Oht seisneb kallaletungis, röövis, kehavigastuste ja materiaalse kahju tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem grupi mõjul, tähelepanu saavutamiseks, ohtu suurendavad tegurid on konfliktsituatsioonist tingitud vägivaldne käitumine ning madal enesehinnang. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 71%. Ülaltoodust lähtudes ja arvestades kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohustused, käitumiskontrolli aeg ja katseaeg jäävad vangla poolt määramata, kuna vastavalt Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord § 51 lg 2 p-le 1 ei ole täidetud vajalikud tingimused eluaseme osas (puudub omaniku nõusolek, et kinnipeetav saaks elama asuda tema poolt soovitud elukohta aadressile xxxx). Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et vanemate sõnul on neil peres suhted normaalsed, laste omavaheline läbisaamine on hea. Keegi teine lastest peres kriminaalkorras karistatud ei ole. Ema sõnul ei täheldanud ta kinnipeetaval probleeme alkoholiga, ka ei tea ta midagi poja suhtlusringkonnast, kuna poeg koju kedagi ei toonud. Ka ei ole esinenud ema sõnul kodus olles kinnipeetaval agressiivset käitumist. Isa sõnul oli neil peres vahepeal probleeme seoses sellega, et kinnipeetav hulkus ringi, kuid see möödus ja praegusi suhteid nimetab isa pigem heaks. Kinnipeetava ema on xxxx ja kodune, isa töötab ametlikult xxxx. Telefonivestlusel xxxx juhataja E Õ selgus, et kinnipeetav nende juurde tööle asuda ei saa, sest nad ei ole sellest huvitatud. Varasemalt kriminaalhooldusel olles on isik rikkunud katseaja nõudeid. Kohustused, käitumiskontrolli aeg ja katseaeg jäävad määramata, kuna vastavalt Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord § 51 lg 2 p-le 1 ei ole täidetud vajalikud tingimused eluaseme osas (puudub omaniku nõusolek, et kinnipeetav saaks elama asuda tema poolt soovitud elukohta aadressile xxxx). J.E ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema väitel ei vasta iseloomustuses tõele see, et ta koolis ei käi ja eriala ei õpi. Ta õpib puidupingitöölise eriala, kuid 9. klassis ei käi. Vigane on iseloomustuses kõik see, mis puudutab tema õppimist erinevates koolides. Ta ei tea, kust on võetud tema suhtumine millessegi, sest temaga ei ole vesteldud. Ta on kursis sellega, et vabanemise korral ei ole tal garanteeritud töökohta, samuti teab, et vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega peab olema kindel elukoht. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa J.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.07.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla J.E ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 5-l korral kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab ta teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole J.E-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist
õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vangistatul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Teda on ka vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 23.04.2014 kohtuotsusega KarS § 121 alusel isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste, seda enam kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Distsiplinaarkaristuse olemasolu ja uue kuriteo toimepanemine vangistuses viitab sellele, et J.E ei ole valmis ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidama ning seetõttu ei ole põhjust arvata, et isik suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on J.E ohtlik avalikkusele. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 68% ja 71%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Käesolevas asjas kriminaalhooldusametniku poolt 22.06.2015 tehtud ettekandest tuleneb, et korteri omanik polnud nõus, et kinnipeetav sinna koos elektroonilise valve kohaldamisega elama asub. Seega ei ole käesolevas asjas täidetud justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korras nimetatud tingimused ning eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega võimalik ja seadusekohane. Kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha omaniku vastava nõusoleku puudumine välistab iseenesest J.E vabastamise elektroonilise valve alla. Lähtudes ülaltoodust nimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise tähtaeg (KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes) ei ole veel saabunud. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur J.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.E ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuna vabastamise formaalsed eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht, mis on elektroonilise valve kohaldamise eelduseks. Korteri (kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava vanemad ja alaealine vend) omanik R L, ei andnud oma kirjalikku nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks temale kuuluvas korteris aadressil xxxx. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 p 1 kohaselt peab elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks olema süüdimõistetul seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Kuna käesoleval juhul elukoha omaniku kirjalik nõusolek puudub, ei ole see tingimus
täidetud, mistõttu ei saa elektroonilist järelevalvet kohaldada. Kinnipeetavat on 5-l korral kriminaalkorras karistatud, s.h 2-l korral on teda karistatud reaalse vanglakaristusega. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemale käitumisele. Kuriteod on valdavalt toime pandud grupis, mis viitab sellele, et isik on teiste poolt mõjutatav. J.E kannab käesoleval ajal muuhulgas karistust KarS § 121 järgi kuriteo eest, mis on toime pandud 15.02.2014 Viru Vanglas kaaskinnipeetava suhtes. J.E lõi süüdistuse kohaselt korduvalt kaaskinnipeetavat keha ja pea piirkonda, tekitades füüsilist valu ja mitmeid kehavigastusi. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud ka vanglas range järelevalve tingimustes uute vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J.E puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 71%, mis on mõlemad kõrged riskid. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isik pole suutnud vanglas range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt, siis ei suuda ta seda vabaduses ammugi teha. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades eelnevat, samuti seda, et isikul puudub garanteeritud töökoht, seega kindel igakuine sissetulek, eksisteerib kohtu arvates reaalne oht, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J.E suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.