Kohtulahend

Kohustada Vladimir Klotškovi katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud (v.a lähisugulased) või narkootikume tarvitavate isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata ning mitte viibima narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega seotud paikades; - osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Vladimir Klotškov kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Vladimir Klotškov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 22.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Klotškovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 29.11.2013 otsusega nr 1-13-4771 tunnistati Vladimir Klotškov süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o 31.08.2011.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus 6 (kuus) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust. Vladimir Klotškov tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 31.08.2011 otsuse järgi mõistetud ärakandmata osa 6 (kuus) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat 16 (kuusteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.11.2012 ja 06.03.2013, s.o 2 (kaks) päeva, seega kandmisele kuulub 4 (neli) aastat 14

(neliteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise päev 16.07.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Vladimir Klotškovi kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevalt kannab kinnipeetav karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud. Isiku varasemad kuriteod on arhiveeritud. Uuesti hakkas isik kuritegusid toime panema pärast 10 aastast vaheaega. Kuriteod on valdavalt vargused, vägivald ei ole isikule iseloomulik. 1985. aastal on isikut karistatud alaealisena grupi survel toime pandud sugulise kire rahuldamise eest ebaloomulikul viisil. 2001. aastal on isikut karistatud narkokuriteo eest. Soodusteguriks on narkosõltuvus. Ajavahemikul 16.09.2014–16.06.2015 oli kinnipeetav paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda. Osakonna kontaktisiku hinnangul läbis isik rehabilitatsiooni positiivselt – on valmis muutusteks ning loobuma sõltuvusainete tarvitamisest, motivatsiooni säilimiseks vajab toetust. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, olles väga motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest. Veel osales isik MTÜ Teekond sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud programmis. Kinnipeetav osales ka riigikeele A1 taseme õppel, kuid ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele. Alates 19.01.2015 töötab kinnipeetav vangla majandustöödel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxxx, kus elutingimused on head. Korter kuulub isiku emale G P, kes käesoleval ajal korteris elab. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille ta omandas Sindi Erikoolis koos treiali kutsega. Erikoolist sattus isik vanglasse, kus omandas elektriku eriala. Kinnipeetav on xxxx, xxxx. Kinnipeetav on töötanud ametlikult raudteel lukksepana ja elektrimontöörina, samuti firmas, kus valmistati vihikuid ja xxxx majapidamistöötajana. Peale seda on isik tegelenud juhutöödega (peamiselt ehitusel), füüsiliselt ei jaksa täistööajaga töötada. Kinnipeetav on teinud püüdlusi tööle asumiseks, kuid seoses halva tervisega ei saanud töötada. Rahalisi kohustusi tasub isik regulaarselt ema toetuse kaasabil. Olenemata sissetulekutest on siiski võlgnevused. Isikul on tasumata võlgasid 10 674 eurot. Kinnipeetav saab aru, et tal on vaja töötada, kuid seoses narkosõltuvuse ja kroonilise haigusega ei jaksa ta seda täiskoormusega teha. Töö suhtes ei ole isik valiv. Vabanemisel puudub isikul kindel töökoht. Kinnipeetava ema väitel tulevad nad esialgu majanduslikult toime. Kinnipeetava peamiseks lähedaseks on ema G P, kes on nõus poega toetama peale vabanemist. Lähivõrgustikku kuulub ka tütar J K, kes kinnitas telefonivestluses, et on valmis isa igakülgselt toetama tingimusel, et viimane loobub narkootikumide tarvitamisest. Ema ja tütre väitel on nende omavahelised suhted kinnipeetavaga head ja toetavad. Arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, võib eeldada, et tema suhtlusringkonda on kuulunud ka kriminaalse taustaga isikud, kes võivad teda mõjutada. Vangistuses on isik vestluse käigus väitnud, et on katkestanud suhted kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Kinnipeetav väidab, et alkoholiga oli probleeme siis kui narkootikume ei tarvitanud. Karistusregistri andmetel on isikut väärteokorras ühel korral karistatud alkoholi tarvitamise eest (2005). Meditsiiniosakonna andmetel on isik narkosõltlane. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume üle 10 aasta, sealjuures alustas heroiiniga, kuid enne vangistust vähemalt kord kuus tarvitas fentanüüli, kuigi oli metadooni asendusravil. Ühel korral on isik proovinud amfetamiini. Üle

10 korra on isikut karistatud NPALS alusel, kuriteod on seotud narkootikumide hankimisega. Narkootikumide müügiga hakkas kinnipeetav tegelema lisaks materiaalsele kasule veel selleks, et olla ise varustatud. Töövõimetus on põhjustatud narkootikumide süstimisest. Isik on väga motiveeritud sõltuvusest vabanema, kuid iseseisvalt ta seda ei suuda, sest vajab selleks psühholoogilist tuge. Impulsiivset käitumist iseloomustab vigade kordamine ja suutmatus näha tagajärgi. Hetkel isik mõistab ja kahetseb oma vigu. Kuritegelikku käitumist isik ei õigusta, kuid ühiskonnas kehtivaid norme ja kohustusi täidab valikuliselt. Kuriteod on toime pandud oma heaolu nimel. Isik on pannud toime uue kuriteo kriminaalhoolduse ajal. Arvestades varasemat kuritegelikku käitumist ja selle asjaolusid on säilinud risk edaspidiseks seaduse rikkumiseks kui isik ei vabane narkosõltuvusest. Oht seisneb narkootiliste ainete levitamisele kaasaaitamises. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 20%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 5 aasta jooksul on 23-40%. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla kinnipeetava Vladimir Klotškovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vladimir Klotškovile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 6 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et isiku lähivõrgustikku kuulub ka vend A K. Ema sõnul kinnipeetav vennaga ei suhtle. Korter aadressil xxxx on kahetoaline. Ema G P on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Kinnipeetav on olnud ka kriminaalhoolduse järelevalve all, mille käigus olid probleemid kontrollnõuete täitmisega, samuti pani isik toime väärtegusid. Ema G P kinnitusel tarvitas kinnipeetav vabaduses narkootikume, kuna sattus kriminaalse käitumisega isikute mõju alla. Uue kuriteo riski vähendavad kindel elukoht, kinnipeetava ema toetus ja isiku oma motivatsioon loobuda narkosõltuvusest. Kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vladimir Klotškovile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. Vladimir Klotškov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on nõus tingimustega, mis talle pannakse. Kinnipeetav tahab narkosõltuvusest vabaneda ja usub, et suudab seda. Täiskoormusega ta ehitusel töötada ei saa, vaid ainult seal, kus ei ole suurt füüsilist koormust. Ta arvab, et vabaduses leiab töö, sest oskab teha paljusid asju ja tal on töökogemus. Kinnipeetav palub kohtul anda talle võimalus. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Klotškovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 15.07.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. V. Klotškovi käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel töötamine, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemine, riigikeele õpe jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist

teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks V. Klotškovil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 30.07.2017. Üksnes kuriteo tehiolud ei välista antud juhul süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ning elektroonilise valve pikkuse kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu Vladimir Klotškovi tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Klotškovi võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on 7-l korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma teist reaalset vanglakaristust muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa käesoleval ajal midagi ette heita. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seoses narkosõltuvusega oli kinnipeetav paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud MTÜ Teekond sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud programmis. Alates 19.01.2015 töötab kinnipeetav vangla majandustöödel. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht oma ema juures. Vladimir Klotškovil puudub küll vabanemisel garanteeritud töökoht, kuid talle oli enne vangistust määratud xxxx, mida on võimalik taastada. Seega on kuni töökoha leidmiseni tagatud kindel igakuine sissetulek, samuti on ema lubanud nii materiaalselt kui ka moraalselt poega toetada. Ema sõnul tulevad nad esialgu majanduslikult toime. Tütar on lubanud isa toetada tingimusel, kui viimane loobub narkootikumide tarvitamisest. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu 20%, uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 5 aasta jooksul on 23-40%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Peamine risk seondub kinnipeetava puhul narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus), kuid kinnipeetav ise on motiveeritud narkosõltuvusest vabanema. Nimetatud riski võivad suurendada suhtlemine kriminaalkorras karistatud sõprade/tuttavatega, arvestades mõjutatavust. Viru Vangla ja prokurör toetavad Vladimir Klotškovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Vladimir Klotškov viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Vladimir Klotškovile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava

Vladimir Klotškovi elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kontrollnõuete ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmist jälgib kriminaalhooldusametnik, kes aitab isikut ühiskonda sotsialiseerida. Kohtu hinnangul tuleks Vladimir Klotškovile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 30.07.2017. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.