Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-11697
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Markko Helandi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
Markko Helandi elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: 38007285716; töökoht (vabanemisel): puudub
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta Markko Helandi temale Tartu Maakohtu 31.03.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 113-11697 mõistetud ning kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse 5 (viie) aasta 10 (kümne) kuu 18 (kaheksateistkümne) päeva vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 31.03.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11697 tunnistati Markko Helandi süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Markko Helandile Tartu Maakohtu 17.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8680 KarS § 424 järgi mõistetud karistus, s.o 2 kuud vangistust ning, lugedes mõistetud karistustest kergema kaetuks raskema karistusega, mõisteti kohtuotsuste kogumis Markko Helandile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Markko Helandile Valga Maakohtu 18.04.2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1-40/2002 mõistetud karistuse 17.09.2012. a seisuga ärakandmata osa, s.o 4 aasta 4 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Markko Helandile 5 aastat 10 kuud 18 päeva vangistust alates 17.09.2012. a. Kohtuotsus jõustus 08.04.2014. a. Markko Helandi karistusaeg algas seega 17.09.2012. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 04.08.2018. a. KarS § 76 lg 2 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 26.08.2015. a. Markko Helandi esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla ei toeta Markko Helandi taotlust, kuna kinnipeetav on vangla hinnangul ühiskonnale kõrgohtlik. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu Markko Helandi seletas kohtus, et oma tegusid ta olematuks teha ei saa, kuid loomulikult ta kahetseb neid. Rohkem seda ei juhtu. Inimene õpib oma vigadest. Ta on vangistuses kõik programmid läbinud. Tal on olemas väga hea töökoht. Linnas on ka elukoht, sest selle omanikul ei ole midagi selle vastu, et ta sinna elama asub. Suhtlusringkond on tal hästi väikseks jäänud: ta suhtleb ainult paari sõbra ja vanematega. Varem kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle ta üldse. Kohtuniku seisukoht Markko Helandi kannab karistust muuhulgas ka tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Markko Helandi temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema
tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Markko Helandi plaanib vabanemisjärgselt asuda elama oma sõbra A.U. juurde aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub L.R. kes elab ja töötab XXXX. A.U.elab selles korteris üürilepingu alusel. Võlaõigusseaduse § 288 lg 1 kohaselt võib üürnik anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutusse) üksnes üürileandja nõusolekul. Kinnipeetav väitis kohtule, et omanikuga on tema korterisse elama asumise suhtes räägitud ning viimane ei olnud sellele vastu. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu saab käesolevalt kinnitada üksnes omaniku kirjaliku nõusolekuga. Sellist nõusolekut toimikumaterjalidest aga ei nähtu. Seega ei ole omaniku (üürileandja) nõusolek usaldusväärselt tõendatud ning sellest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et Markko Helandil puudub õiguslik alus aadressil XXXX elamiseks. Järelikult ei ole käesoleval juhul elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused täidetud. Lisaks puuduvad Markko Helandi puhul tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed alused. Nimelt sätestab KarS § 76 lg 4, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Markko Helandit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Enne praegu kantavat karistust oli kinnipeetav vangistusest vabastatud ennetähtaegselt ning viibis katesajal. Peagi pärast kinnipidamisasutusest vabastamist pani Markko Helandi toime uued kuriteod, mistõttu lisaks uutele karistusele pöörati täitmisele ka vangistuse see osa, millest ta oli tingimuslikult enne tähtaega vabastatud. Markko Helandi sõnul on praeguseks tema väärtushinnangud muutunud. Ta on oma tegusid kahetsenud ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Seda tundub kinnitavat ka tema käitumine vanglas, sest ehkki vangistuse kandmise alguses pani ta toime ridamisi distsiplinaarrikkumisi, ei ole tal pärast 2013. a keskpaika käitumisega enam probleeme olnud. Lisaks on ta vanglas omandanud keevitaja kutse, läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud vangla tööhõives, mis kokku peaksid soodustama tema taasühiskonnastumist ning toetama seaduskuulekat käitumist vabaduses. Samas ilmneb Tartu Maakohtu 04.11.2011. a määrusest kriminaalasjas nr 1-10-12238, millega Markko Helandi vabastati eelmisel korral ennetähtaegselt, et ka sel korral oli Markko Helandi vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning õppis keevitaja erialal. Selgi korral väitis Markko Helandi, et on aru saanud oma tegudest, järele mõelnud ja soovib, et kohus annaks talle võimaluse. Ometi tuli kinnipeetav vanglast välja ja pani peagi toime uued kuriteod. Kohus leiab sellest tulenevalt, et vaatamata oma plaanidele ja headele kavatsustele ei suuda kinnipeetav neid realiseerida. Lastekodus ja vanglas kujunenud väärushinnangud ja hoiakud ei allu kergelt muutustele. Lisaks puuduvad tal ka kogemus ja oskused, et vabaduses iseseisvalt toime tulla. Seega peaks ta vanglast vabanema keskkonda, mis toetaks tema püüdlusi. Käesoleval ajal aga seda tingimust täidetud ei ole. Markko Helandi soovib vabanedes asuda elama korterisse aadressil XXXX. Samas ei kuulu kõnealune korter temale. Kuni kohtul puudub kirjalik kinnitus, et omanik on nõus Markko Helandi elama asumiseks sinna, siis ei saa kohus seda korterit kinnipeetava tulevase elukohana aktsepteerida. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et Markko Helandil puudub
vabaduses kindel elukoht. Kindla elukoha puudus takistab käitumiskontrolli teostamist, samuti muudab kinnipeetava elu kaootiliseks ning teistest isikutest ülemäära mõjutatavaks. Kinnipeetaval sõnul on tal olemas vabaduses väga hea töökoht. Samas ta ei täpsusta, millise töökohaga tegu on. Kohtule esitatud materjalidest tööandja kinnitust selle kohta, et Markko Helandile on vabaduses tagatud võimalus tööle asuda, ei nähtu. Järelikult jäävad kinnipeetava ütlused paljasõnaliseks ning kohus nendele tugineda ei saa. Seega tuleb asuda seisukohale, et kinnipeetaval pole vabanedes ka kindlat töökohta. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, eelkõige aga vähest töötegemise kogemust ja harjumust, on tema väljavaated asuda vabanemise järgselt tööle ning saada stabiilset legaalset sissetulekut, mis võimaldab tal äraelamise, halvad. Samas on majanduslik toimetulematus Markko Helandi puhul, keda on varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, uute kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Lisaks selgub kohtule esitatud materjalidest, et Markko Helandil puuduvad vabaduses lähedased isikud, kes saaks teda moraalselt ning vajadusel ka materiaalselt toetada. Nimelt on tema vanemad alkohoolikud ega tule enda elugagi hästi toime. Endise elukaaslasega on Markko Helandil aga suhted katkenud. Seetõttu hindab kohtunik Markko Helandi poolt uute kuritegude toime panemise riski väga kõrgeks, mistõttu ei näe käesoleval ajal võimalust teda vangistusest enne tähtaega vabastada.
Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.