lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-6439/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 23.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-6439/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3176
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-6439

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-6439 (13230114137)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

Siiri Kutteri süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses

Prokurör

Silvia Kruusmaa

Süüdistatav

Siiri Kutter Ik: 48705265224, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: AS XXX, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld - aegunud. Kahtlustatavana kinni peetud 04.11.2013 kuni 05.11.2013 Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: Tartu Maakohtu 10.04.2013 otsusega KarS § 178 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 8 kuud, mida KarS § 74 alusel ei pööratud täitmisele 2-aastase katseajaga. Katseaja algus oli 10.04.2013 ja lõpp 10.04.2015.

Kaitsja

Advokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1.Siiri Kutter süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 3,20 eurot (kuriteo toimepanemise ajal kehtinud päevamäär) päevamäär, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
2.
KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Siiri Kutterile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 3,20 eurot päevamäär, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
3.KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 10.04.2013 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 8 kuud, milline jäeti KarS 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata ning karistuseks kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 2 alusel mõista vangistus 8 (kaheksa) kuud, mis lugeda ära kantuks ja rahaline karistus 480 eurot, mis viiakse täide iseseisvalt.
4.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 04.11.2013 kuni 05.11.2013, s.o 2 päeva, arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale, lugedes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 94 päevamäära, päevamäära arvestusega 3,20 eurot päevamäär, s.o 300 (kolmsada) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

5.KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse 300,80 euro tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena, s.o 30,08 eurot kuus, alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Siiri Kutterilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lgte 1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 168 eurot osa tasust, s.o 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 72 eurot, s.o kokku 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot; - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o kokku menetluskulu 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Siiri Kutter, 1-15-6439, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Siiri Kutterile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtueelsel menetlusel kaitsjale makstud osa tasust, s.o kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) euro ulatuses jätta riigi kanda.
7.Asitõendid: pluus ja 1 etikett (hoiul Põhja prefektuuri asitõendite laos, Rahumäe tee 6/1, Tallinn, akt nr 2014-1328) tagastada asjade seaduslikule valdajale Siiri Kutterile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel, kuivõrd Siiri Kutter on tekitavatud varalise kahju hüvitanud.
8.Asitõendid: musta värvi rinnahoidja ja heleroosat värvi aluspesu (hoiul Põhja prefektuuri asitõendite laos, Rahumäe tee 6/1, Tallinn, akt nr 2015-1273) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale New Yorker Estonia OÜ-le.
9.Asitõendid: pidžaama püksid ja hinnasilt (hoiul Põhja prefektuuri asitõendite laos, Rahumäe tee 6/1, Tallinn, akt nr 2015-1273) hävitada kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
10.Asitõend: CD-plaat turvakaamera videosalvestusega (asub kriminaaltoimikus), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
1.KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Siiri Kutter’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Politsei-ja Piirivalveameti poolt 28.11.2013, 26.08.2013 ja 15.04.2013 süüteo eest väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 alusel, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 04.11.2013 kella 19:53 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuse kaupluses Terranova võttis võõra vallasasja ebaseadlusliku omastamise eesmärgil Profester Invest OÜ-le kuuluvat kaupa, nimelt ühe T-särgi maksumusega 15,99 eurot ning väljus kauplusest jättes kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 04.11.2013 kella 20:48 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuse kaupluses New Yorker võttis võõra vallasasja ebaseadlusliku omastamise eesmärgil New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa, nimelt püksid maksumusega 14,95 eurot, naiste pesu maksumusega 4,95 eurot ja rinnahoidja maksumusega 9,95 eurot, kokku kaupa väärtuses 29,85 eurot ning väljus kauplusest jättes kauba eest tasumata. Seega Siiri Kutter isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistus on põhjendatud, süüteod kvalifitseeritud õigesti, kohtueelsel menetlusel kogutud tõendid on lubatavad, lühimenetluse kohaldamine võimalik.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 04.11.2013 kell 19.53 (kauplus Terranova) Kohus leiab, et 04.11.2013 kella 19:53 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuse kaupluses Terranova T-särgi varguse toimepanemine Siiri Kutteri poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega kohtuistungil, tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Siiri Kutteri 05.11.2013 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta end süüdi ei tunnistanud (tl 13-15). Käis küll 04.11.2013 kella 19:53 ajal Tallinna Kristiine Keskuse kaupluses Terranova riideid selga proovimas, aga midagi ei varastanud. Jättis oma kollaka käekoti riietuskabiini ja kaupluse töötaja leidis selle proovikabiinist ja andis talle tagasi. Siis läks New Yorkeri poodi, proovis erinevaid riideid selga, aga ostusoovi ei olnud. Peale kassadest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni. Võeti ära kotis olnud riideesemed: kunstnahast püksid (Tally Weijl), roosa-musta värvi rinnahoidjad, heledad aluspüksid, ruudulised pidžaamapüksid ja seljas olnud musta värvi rinnahoidja (New Yorker) ja sinine pluus (Terranova). Siis toimetati politseisse. Tunnistaja XXX 04.11.2013 antud ütlustest (tl 8) nähtub, et ta oli Kristiine keskuses turvatöötajana tööl 04.11.2013, kui märkas Terranova kaupluses naisterahvast, kes võttis saalist mitmeid asju proovimiseks ja liikus nendega kabiini, kuid ei ostnud kauplusest midagi. Samuti võttis isik New Yorkeri kaupluse saalist mitmeid tooteid proovikabiini, kuid lahkus samuti kauplusest midagi ostmata. Pidas isiku kaupluse ees kinni, kuna tundus kahtlane ning temalt leiti varastatud esemeid, millelt olid turvaelemendid eemaldatud. Seljas olnud

rinnahoidjatel oli etikett veel küljes. Samuti oli seljas pluus, mille turvaelement ja toote etikett leiti Terranova kaupluse proovikabiinist. Ka jope taskust leiti erinevate etikettide kinnitusi. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 10-12) nähtub, et kinnipeetuks osutus Siiri Kutter. Tunnistaja XXX 08.11.2013 antud ütluste (tl 17-19) kohaselt oli ta klienditeenindajana 04.11.2013 tööl kaupluses Terranova, kui tuli turvatöötaja ja küsis, kas ta on näinud roheka kotiga naisterahvast. Ei olnud sellist klienti tähele pannud poes ja turvatöötaja lahkus. Edasi koristas ta proovikabiine ja leidis riiete alt kollakas-roheka käekoti ja andis selle naisterahvale, kes oli seda otsinud. Sai aru, et see ongi see kollakasroheline kott, millest turvamees oli rääkinud. Proovikabiinist leidis Mari Lember, s.o teine klienditeenindaja turvaelemendi ja tumesinise T-särgi etiketi. Ütles ka turvatöötajale, et roheka käekotiga naisterahvas oli nende poest lahkunud. Hiljem tõi turvatöötaja poodi selle tumesinise T-särgi, mille etikett oli leitud proovikabiinist, kus roheka käekotiga naisterahvas oli riideid selga proovinud. Pluusil oli turvaelement välja lõigatud. Tunnistaja XXX 11.11.2013 antud ütluste (tl 20-21) kohaselt oli ta 04.11.2013 klienditeenindajana tööl kaupluses Terranova kui naisterahvas küsis tema käest, kas ta on näinud rohekat käekotti. Samal ajal teine klienditeenindaja Kairit Tiirak leidis koti proovikabiinist ja ulatas naisele koti. Siis leidis ta samast proovikabiinist, kust naisterahvas oli välja tulnud, turvaelemendi ja toote etiketi. Tooteks osutus leitud etiketi järgi tumesinine Tsärk, mille rinnal oli lips. Õhtul tõi turvamees just sellele etiketile vastava tumesinise T-särgi poodi ja turvaelemendi asukohast oli pluus katki. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 24-27) nähtub, et vaadeldud on pluusi ja ühte etiketti ning pluuse tagaküljel kaeluse juures on näha riide rebenemise koht – auk. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist ka süüdistatava süü tunnistamine kohtuistungil. Nagu Profester Invest OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 2) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 04.11.2013 kella 19:53 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuse kaupluses Terranova pani toime õigusvastase teo, kui tema juures avastati Profester Invest OÜ-le kuuluv tumesinine T-särk, mis on rikutud. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud T-särgi poodi tagasi viia, vaid ta oli selle juba selga pannud. See viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 04.11.2013 kell 20.48 New Yorker Kohus leiab, et 04.11.2013 kella 20:48 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuse kaupluses New Yorker kauba väärtusega 29,85 eurot varguse katse toimepanemine Siiri Kutter poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega kohtuistungil, videosalvestusega, tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Siiri Kutteri 05.11.2013 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta end süüdi ei tunnistanud (tl 13-15). Käis küll 04.11.2013 kella 19:53 ajal Tallinna Kristiine Keskuse kaupluses Terranova

riideid selga proovimas, aga midagi ei varastanud. Jättis oma kollaka käekoti riietuskabiini ja kaupluse töötaja leidis selle proovikabiinist ja andis talle tagasi. Siis läks New Yorkeri poodi, proovis erinevaid riideid selga, aga ostusoovi ei olnud. Peale kassadest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni. Võeti ära kotis olnud riideesemed: kunstnahast püksid (Tally Weijl), roosa-musta värvi rinnahoidjad, heledad aluspüksid, ruudulised pidžaamapüksid ja seljas olnud musta värvi rinnahoidja (New Yorker) ja sinine pluus (Terranova). Siis toimetati politseisse. Tunnistaja XXX04.11.2013 antud ütlustest (tl 8) nähtub, et ta oli Kristiine keskuses turvatöötajana tööl 04.11.2013, kui märkas Terranova kaupluses naisterahvast, kes võttis saalist mitmeid asju proovimiseks ja liikus nendega kabiini, kuid ei ostnud kauplusest midagi. Samuti võttis isik New Yorkeri kaupluse saalist mitmeid tooteid proovikabiini, kuid lahkus samuti kauplusest midagi ostmata. Pidas isiku kaupluse ees kinni, kuna tundus kahtlane ning temalt leiti varastatud esemeid, millelt olid turvaelemendid eemaldatud. Seljas olnud rinnahoidjatel oli etikett veel küljes. Samuti oli seljas pluus, mille turvaelement ja toote etikett leiti Terranova kapluse proovikabiinist. Ka jope taskust leiti erinevate etikettide kinnitusi. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 10-12) nähtub, et kinnipeetuks osutus Siiri Kutter. Tunnistaja XXX ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 38-43), kus on vaadeldud fotosid videosalvestustelt New Yorkeri kauplusest. Salvestuselt on näha, et süüdistatav väljub 04.11.2013 kella 20:48 ajal kaupluse proovikabiinist, üle õla on pungil hele õlakott. Tunnistaja XXX15.11.2013 antud ütluste (tl 22-23) kohaselt oli ta tööl kaupluses New Yorker, kui tuli turvatöötaja ja näitas proovikabiini, kus roheka käekotiga kahtlane naisterahvas oli riideid selga proovinud. Leidis kaupluse riietuskabiinis olevast dressipluusi taskust plastikust turvaelemendi, mida kasutatakse pesuosakonna kaupadel. Hiljem tõi turvatöötaja kauplusesse kaubad, mis olid kauplusest arvatavasti varastatud: roosa ja must rinnahoidja, aluspüksd, ruudulised pidžaamapüksid. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 28-36) nähtub, et on vaadeldud 2 rinnahoidjat (musta värvi rinnahoidjal on tagaküljel tekstiili rebenemise koht – auk), ühed aluspüksid koos etiketiga ning pikad püksid (pükste tagakülje värvliosas on näha tekstiili rebenemise koht – auk). New Yorker Estonia OÜ esindaja vastusest (tl 48) politsei päringule, nähtub poe inventuur varguse järgselt ning puudu on ruudulisi pükse 2 paari, musti rinnahoidjaid 3 paari, aluspüksid 2 paari, roosasid rinnahoidjaid puudu ei ole. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav võttis poest 1 paari ruudulisi pidžaamapükse, 1 paar musti rinnahoidjaid ja 1 paar aluspükse. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist ka süüdistatava süü tunnistamine kohtuistungil. Nagu New Yorker Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 5) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 04.11.2013 kella 20:48 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuse kaupluses New Yorker pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa, mis on osaliselt rikutud. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale poest väljumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemed poodi tagasi viia, vaid ta oli ühe riideeseme juba poes selga pannud. See viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on Siiri Kutteri süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Siiri Kutter pani toime 1 lõpule viidud varguse ja 1 varguse katse. Karistusregistri väljavõttest (tl 59-61) ja väärteootsustest (tl 62-65) nähtub, et Siiri Kutteril on kaks kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 alusel ja üks arhiveeritud karistus ning eelmärgitud samalaadsed varavastased süüteod on toime pandud 17.03.2013, 25.07.2013 ja 04.11.2014. Lisaks sellele on teda karistatud Tartu Maakohtu 10.04.2013 otsusega (tl 66-67) KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 alusel, seega leiab kohus, et süüdistusaktis on õigesti kvalifitseeritud Siiri Kutteri tegu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise vargusena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Siiri Kutteri poolt toimepandud süütegude episoodides ei tuvastanud. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et Siiri Kutter pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

3.KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Hinnates Siiri Kutteri süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 lõpuleviidud varguse ja 1 varguse katse toimepanemist, millega tekitati kannatanule väike varaline kahju. Arvestades varavastaste kuritegude arvu, millest üks jäi katse staadiumisse ja varalise kahju väikest väärtust, leiab kohus, et Siiri Kutteri süü on hinnatav väikesena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtuistungil väljendatud kahetsust, siis leiab kohus, et süüdistatava kahetsust võib pidada siiraks, kuivõrd vaatamata pikale ajavahemikule kuritegude toimepanemise ja asja kohtuliku arutamise vahel, ei ole süüdistatav uusi süütegusid toime pannud. Seetõttu on kahetsus kergendava asjaoluna arvestatav. Samuti saab kergendava asjaoluna arvestada KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt kahju vabatahtlikku hüvitamist, kuna süüdistatav on tasunud Profester Investile tekitatud kahju vabatahtlikult (tl 74).

Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Kuigi süüdistatava süü on hinnatav väikesena, tuleb karistuse määramisel arvesse võtta seda, et süüdistatav on antud kuriteod toime pannud Tartu Maakohtu 10.04.2013 otsusega määratud katseajal (10.04.2013 kuni 10.04.2015). Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kuritegude toimepanemisest on möödunud juba ligi 2 aastat ja kohtuotsusega määratud katseaeg on asja kohtuliku arutamise ajaks edukalt möödunud. Seega on kohtu arvates avalik menetlushuvi oluliselt vähenenud. Samuti arvestab kohus seda, et süüdistatav on asunud tööle ning seega võimeline tasuma rahalist karistust. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatava puhul on võimalik mõista kergemaliigiline karistus rahalise karistuse näol ja seda alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

4.MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Süüdistatav on kohtuistungil kinnitanud alalise sissetuleku olemasolu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetute resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav pani korduvalt toime varavastaseid kuritegusid. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga, vaid harjumuslikuks muutunud käitumisega. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatavate vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb sundraha välja mõista täies mahus. Määratud kaitsja tasu puhul leiab kohus, et kuna kohtuotsust kokkuleppemenetluses ei tehtud süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel, siis kokkuleppe sõlmimise osas kaitsja tasud tuleb süüdistatavalt jätta välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, samuti konkureerivat kohustust rahalise karistuse näol, siis esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.