Kohtulahend

(kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse

teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus: A.E süüdistatakse selles, et tema 08.09.2014 kella 18:30 paiku, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, lõi oma elukaaslast XXXkorduvalt rusikate ja põlvega õlavarte piirkonda ning jalgade piirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu ja tervisekahjustused – verevalumid õlavartel ja jalgade piirkonnas. Seejärel vedas ta kannatanu XXX tualettruumi ja tualettruumis lõi oma elukaaslast XXX korduvalt kätega, s.h tabades ka pea piirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu. Samuti tema, 08.09.2014 kella 19:00 paiku, olles vahepeal lahkunud korterist ja tulnud tagasi Tallinnas XXX asuvasse korterisse, peksis käega oma elukaaslast XXX pea piirkonda, põhjustades kannatanule XXX füüsilist valu. Seega A.E, pani toime teise inimese löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.t pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi (Vastab al 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2, 3 ehk teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt). Samuti tema, 08.09.2014 kella 18:35 paiku, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris ähvardas oma elukaaslast XXXtapmisega, asetades köögist toodud kahvli XXX kaela piirkonda ning seejärel vedas kannatanu korteris asuvasse tualettruumi ja tõi köögist noa ning pani noa XXX kõrile, lubades kõri läbi lõigata, kannatanu XXXtajus ähvardust reaalselt, kuivõrd enne ähvardamist oli ta olnud agressiivne XXX suhtes ja peksnud XXX , s.t kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, siis XXXvõttis antud ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tema, 11.09.2014 kella 19:15 paiku, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, ähvardas oma elukaaslast XXX tapmisega, lubades XXX ära tappa, kui ta pöördub politsei poole, kannatanu XXXtajus ähvardust reaalselt, kuivõrd enne ähvardamist oli ta olnud agressiivne XXX suhtes ja 08.09.2014 peksnud XXX , s.t kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, siis XXXvõttis antud ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega A.E, pani toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, s.o. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS §-le 120 lg 1. s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.) Samuti tema, 11.09.2014 täpselt tuvastamata kellaajal, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris võttis ilma kannatanu XXX nõusolekuta ja teadmata XXX kuuluva rahakoti vahelt XXX SEB pangakaardi ning 11.09.2014 kella 20:00 paiku, viibides Tallinnas Mustamäe tee 116 asuva SEB pangaautomaadi juures, kannatanu XXX tahte vastaselt XXX kuuluva pangakaardiga, kasutades võõrast PIN-koodi hõivas pangaautomaadist võõrast sularaha, võttis varalise kasu saamise eesmärgil XXX arveldusarvelt välja 300 eurot, põhjustades kannatanule XXX varalist kahju summas 300 eurot.

Seega A.E, pani toime võõra pangakaardiga ja võõrast PIN-koodi kasutades andmete ebaseadusliku sisestamise, hõivates pangaautomaadist sularaha, mis oli toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, tekitades kannatanule varalist kahju, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava A.E , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus: KarS § 121 (al. 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2, 3) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest A.E-le karistuseks 9 (üheksa) kuu pikkust vangistust. KarS § 120 (al. 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest A.E-le karistuseks 3 (kolme) kuu pikkust vangistust. KarS § 213 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest A.E-le karistuseks 4 (nelja) kuu pikkust vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 1 kohustub heastama kuriteoga tekitatud kahju ja hüvitama kannatanule XXX tekitatud varalise kahju ja moraalse kahju kokku summas 800 eurot kohtu poolt määratud ajaks ehk ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 7) Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 kohustub osalema sotsiaalprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav A.E tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.E poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooniga, karistuste liigi ja määraga. Seega tuleb A.E-le mõista kokkuleppekohane karistus.

Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi A.E vastu kannatanu XXXkogusummas 800,00 EUR. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav nõustunud tekitatud kahju liigi – ja määraga, süüdistatav kohtuistungil hagile vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb A.E-lt XXX kasuks välja mõista 800,00 EUR. Tekitatud kahju tuleb A.E hüvitada kannatanule ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. A.E pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. A.E oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 48,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks A.E-lt välja mõista kaitsjatasu 48.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et A.E võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.