1-15-6598
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.septembril 2015.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-6598
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.septembri 2015.a. kohtuotsus kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
U.V (isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon menetluskulude osas
1.Harju Maakohtu 01.septembri 2015 otsusega mõisteti U.V kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud. Samuti mõisteti U.V süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.04.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1673 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 kuud 18 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 9 kuud 18 päeva. KarS § 68 lg 1 arvatati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.-05.06.2015, kanda jääb vangistus 9 kuud 16 päeva. Karistusaja alguseks loeti U.V kinnipidamise aeg 17.06.2015.a. Sama otsusega mõisteti U.V-lt välja menetluskulud, s.o sundraha summas 585 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot, kokku summas 705 eurot.
Kriminaalmenetluse kulud määrati tasumisele 12 kuu jooksul igakuiselt kohtuotsuse jõustumisest arvates.
süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja. Juhul kui prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, on piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi. Kohtuistungil on prokurör avaldanud kokkuleppe, milles viide ka kriminaalmenetluse kuludele. Samuti on prokurör istungil eraldi peatunud ka menetluskuludel. Süüdistatav on selgitanud kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub kokkuleppega. Jääb kokkuleppe juurde ning palub kokkulepe kinnitada (lk 160). Maakohus on teinud süüdimõistva kohtuotsuse vastavalt kokkuleppes märgitule, mõistes U.V-lt välja ka kokkuleppes märgitud menetluskulud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu regulaarse sissetuleku puudumist ning võimalikke makseraskusid ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul U.V-le vastu tulles ka võimaldanud. Maakohus on toiminud kooskõlas kehtiva seaduse, täpsemalt KrMS § 245 lg-ga 1 ja § 248 lg 1 p-ga 5 ning U.V kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 4.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 01.septembri 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ning kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Orvi Tali
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.