Kohtulahend

Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja mõistetud vangistuse alguseks lugeda 27.04.2015.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Raul Pahla omandas ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 27.04.2015 kella 12.10 suures koguses narkootilist ainet marihuaana kokku massiga vähemalt 573,79 grammi, s.o rohkem kui 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses. R. Pahla hoidis ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest 573,79 grammi enda valduses, kuni 27.04.2015 kellani 12.10, mil Tallinnas Puhangu 61-53 asuvas korteris teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti köögist kraanikausi alt üks kilepakend rohelise kuivatatud taimeosadega (ekspertiisiaktiga 15E-AN0520 tuvastatud kui marihuaana massiga 23,51 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 12%), tualettruumist seinakapi alusest peidikust kilekott, milles erinevad pakendid roheliste kuivatatud taimeosadega (ekspertiisiaktiga 15E-AN0520 tuvastatud kui marihuaana massiga 493 grammi, THC sisaldus 12%) ning esikust peegliplaatide ja seina vahelt peidikust kilekott, milles samuti erinevad pakendid roheliste kuivatatud taimeosadega (ekspertiisiaktiga 15E-AN0520 tuvastatud kui marihuaana massiga 57,28 grammi, THC sisaldus 12%).

Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatava käideldud 573,79 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks kokku umbes 765 inimesele.

Suures koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani R. Pahla toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava Raul Pahla, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R. Pahla süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 12.12.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 kuu 28 päeva vangistuse) võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistuse kandmise aja hulka ja karistuse kandmise alguseks on tema kahtlustatavana kinnipidamine 27.04.2015. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid võimalust menetluskulusid vabatahtlikult tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, kuna kohene menetluskulude tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R. Pahla tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 975 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ning R. Pahla ja tema kaitsja taotlusi kohtuistungil, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib R. Pahlale ilmselt üle jõu. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise riigi kanda. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse ning narkootilise aine pakendamise ja kaalumise vahendid tuleb hävitada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.