Kohtulahend

19.08.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Peeter Kallase ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Peeter Kallase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Peeter Kallase suhtes on neutraalne. Kõiki asjaolusid arvestades asub prokurör seisukohale, et järjepidev kuritegelik aktiivsus ja toimepandud kuritegude iseloom ning Peeter Kallase enda isikuomadused ja –hoiakud ning valitsev piisavalt kõrge risk uue vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust Peeter Kallase ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör palub jätta Peeter Kallas ennetähtaegselt vabastamata. Peeter Kallas avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, ta on oma järeldused teinud ja pere ootab teda väga. Kinnipeetav leiab, et on muutunud ja uusi rikkumisi toime ei pane. Peeter Kallas tunnistab, et tal oli kaasvangiga varasemalt küll üks intsident, kuid tänaseks on määratud distsiplinaarkaristus kustunud. Peeter Kallas toob välja positiivsed asjaolud- tal ei ole ühtegi kehtivat karistust vanglas, ta on majapidamistöödel osalenud, tal on vabanemisfondis 1170 eurot, mis läheb hagide katteks, tal ei ole väljas ühtegi kehtivat väärtegu, tal on kindel töökoht ja pere toetus.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Peeter Kallas temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Peeter Kallasel on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Peeter Kallase tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Peeter Kallase vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada positiivseteks. Kinnipeetav saab asuda elama varasemasse elukohta koos tütrega. Samuti on talle garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ Kummimatid. Töökoht garanteerib majandusliku toimetuleku ning võimaluse võlgnevuste tasumiseks. Suhted endise elukaaslasega on taastunud, lastega säilinud samuti lähedased suhted. Oluline on aga see, et Peeter Kaasiku elutingimused oli samad ka enne kinnipidamist. Seega ei ole pere ning töö- ja elukoha olemasolu varasemalt takistanud Peeter Kaasikut kuritegusid toime panemast ning vaid head vabanemisjärgsed elutingimused ei ole vabastamise eelduseks. Istungil viitas Peeter Kallas oma positiivsele käitumisele ning tegevusele karistuse kandmise ajal. Vaadates kinnipeetava isiklikku toimikut, ei saa kohus sellega nõustuda. Peeter Kallas ei ole vanglas suutnud kehtiva korra kohaselt käituda. Peeter Kallase suhtes on fikseeritud rikkumisi ja teda on distsiplinaarkorras karistatud kaasvangi ründamise, sõneluse ja ähvardamise eest. Käesolevaks ajaks on karistus küll kustunud, kuid see siiski iseloomustab kinnipeetava käitumist ka karistuse kandmise ajal. Lisaks on fikseeritud palju intsidente keelatud esemete omamise osas. Vangla iseloomustuse kohaselt väljendab Peeter Kallas jätkuvalt negatiivset suhtumist kinnipeetavate osas, kes ei väärtusta temaga sarnaseid tõekspidamisi. Viimati fikseeriti Peeter Kallase allumatus korraldusele 03.07.2015.a, kuid piirduti vestlusega. Kõik see on Peeter Kallast negatiivselt iseloomustav materjal. Eelnevast tulenevalt on lõpetatud Peeter Kallase kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise menetlus (t.l 93). Vangla hinnangul puudub piisav alus oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist. Kohus leiab, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

2 (3)

Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Peeter Kallas kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo on ta toime pannud juba teistkordselt, mis näitab, et Peeter Kallas ei ole varasema karistuse järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Peeter Kallas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.