Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. augusti 2015. a määrus M.S-i
(M.S)
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu M.S-i kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 27. augusti 2015. a määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Marina Valge poolt määruskaebemenetluses M.S-ile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista M.S-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
M.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bankis nr EE403300333416110002 või Nordea Pangas nr EE701700017001577198. Maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus: „M.S, 1-11-8333, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.M.S tunnistati Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2010. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi süüdi 5. oktoobril 2009 aset leidnud T.S. e röövimises ja 14. augustil 2009 toimunud M.K. röövimises ning karistati kolme aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseajal sooritas M.S uued kuriteod: 4. mail 2011 röövis ta K.K. it ja 6. septembril 2011 pani toime T.H. i röövimise katse. Nende tegude eest karistas Tartu Ringkonnakohus M.S-i KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 järgi kolme aasta ja kolme kuu pikkuse karistusega. Sellele karistusele liideti M.S-ile Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2010. a otsusega mõistetud kolmeaastane vangistus, saades süüdimõistetu ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuus aastat ja kolm kuud. Karistusaeg lõpeb 4. detsembril 2017.
2.Tartu Vangla esitas 30. juunil 2015 Viru Maakohtule materjalid M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Vangla M.S-i ennetähtaegset vabastamist ei toetanud, märkides järgmist. M.S-i puhul soodustab kuritegude toime panemist alkohol ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Süüdimõistetul on 8. klass lõpetamata. M.S on mõned vangla pakutavad programmid läbinud, keeldunud aga mõnes osalemast. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi isikul pole. Vabanemisel saaks süüdimõistetu minna elama vanaema juurde. Õppimisest pole M.S huvitatud. Süüdimõistetul on üle 3300 euro võlgu. Vabanedes isikul töökohta ei oleks. M.S on teiste poolt mõjutatav isik. Tal on olnud probleeme alkoholiga.
4.Ka Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali ei toetanud M.S-i ennetähtaegset vabastamist. Prokurör viitas sellele, et M.S on pannud korduvalt toime raskeid kuritegusid, sealhulgas katseajal. Kriminaalhooldusega poleks võimalik süüdimõistetu poolsete uute kuritegude toime panemise riski vältida. Ka alkoholi tarvitamine võib viia M.S-i kuritegelikule teele. Maakohtu määrus
5.Viru Maakohus jättis 27. augusti 2015. a määrusega süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.
6.M.S-i on mitu korda karistatud. Ta on pannud toime raskeid kuritegusid. Muu hulgas on ta seda teinud katseajal. Kui M.S praegu vabastada, oleks tema katseaeg üle kahe aasta pikk – see aga oleks ebamõistlik. M.S võib hakata alkoholi tarvitama ja seetõttu kuritegusid sooritama. Kinnipeetaval on üle 3300 euro võlgu. Tal poleks vabanedes tööd. Ka on tema haridus puudulik, mistõttu oleks tal keeruline tööd leida.
7.On siiski ka mõni M.S-i jaoks positiivne asjaolu. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on teinud vanglas majandustöid ja läbinud sotsiaalprogramme.
8.Ülal kirjeldatud negatiivsed asjaolud kaaluvad positiivsed siiski üle, mistõttu tuleb M.S-i taotlus rahuldamata jätta. Määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitas M.S-i soovil kaebuse kinnipeetava kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada oma kaitsealune vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaebaja märgib järgmist. M.S kahetseb kuriteo toimepanemist. Tal on vanglas raske. Ta ei saanud vanglas õppida, sest kaasvangid kiusasid teda tulenevalt sellest, et ta hoidub omaette. Ta läheb vabanedes Töötukassasse ja proovib tööd leida. Ka soovib ta kooli minna. Ta ei ole enam teiste poolt mõjutatav. Ta ei pane enam kuritegusid toime, sest ta teab nüüd, mis on vangla ega soovi sinna tagasi sattuda. Ligi kolm aastat, mis M.S on vangis viibinud, on kaitsja hinnangul noore inimese jaoks väga pikk aeg. M.S on tulevikuplaanid tehtud. Kriminaalhooldaja abistav käsi aitaks M.S õiguskuulekale teele jääda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10.Olles tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et M.S-i ei saa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu määruses esitatud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Seepärast märgib kohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
11.Esinevad mõned M.S-i kasuks kõnelevad asjaolud, nagu kehtivate distsiplinaarkaristuste puudmine ja see, et süüdimõistetu on teinud vanglas tööd ning võtnud osa sotsiaalprogrammidest. Lisaks märgib ringkonnakohus ära ka selle, et kuritegude toimepanemise ajal oli M.S alaealine ja on veel tänaselgi päeval noor inimene: ta sai äsja kahekümne ühe aastaseks. Noore inimese puhul, kelle isiksus on veel lõplikult välja kujunemata, on vanema inimesega võrreldes suurem lootus, et ta hakkaks vabaduses elama õiguskuulekat elu ega sooritaks enam kuritegusid. Et noorte ennetähtaegne vangistusest vabastamine peaks vanemate inimeste vabastamisest kergem olema, ilmneb vähemalt kaudselt ka KarS §-st 761 (kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine).
12.Siiski on sedavõrd palju M.S-i kahjuks kõnelevaid faktoreid, et tema ennetähtaegne vabastamine tänasel päeval oleks ennatlik.
13.Eeskätt pole M.S-i vabastamine võimalik tulenevalt tema pool toime pandud kuritegude asjaoludest: nimelt on ta pannud korduvalt toime raskeid kuritegusid e rööve. Täpsemalt pani M.S toime neli kvalifitseeritud (KarS § 200 teine lõige) röövi, kusjuures iga teo puhul esines kvalifitseerivaid asjaolusid mitu. Kohus juhib tähelepanu sellele, et ainuüksi ühe kvalifitseeriva asjaoluga ühe röövi eest on teo toimepanijale võimalik mõista kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Seetõttu nõustub ringkonnakohus varasemate menetlejatega, et nii tõsiste õigusrikkumiste puhul ei saa isikut pärast vaid u nelja aasta pikkuse vangistuse kandmist vabastada.
14.Lisaks sellele on maakohus viidanud õigesti ka süüdimõistetu kalduvusele alkoholi tarvitada, tema võlgadele ja tema puudulikule haridusele. Kõik need asjaolud suurendavad riski, et vabanedes võib M.S asuda uuesti kuritegelikule teele.
15.Ringkonnakohus selgitab aga, et järgmisel korral võib M.S-i ennetähtaegse vabastamise taotlust küllaltki tõenäoliselt saata edu. Siis on ta kandnud karistusest ca viis aastat (vt vangistusseaduse § 76 lg 4) e lunastanud oma süü küllaltki suures osas. Sealjuures on aga eriti oluline ka see, kuidas M.S vanglas edaspidi käitub ja kas ta suudab hoiduda distsiplinaarrikkumistest.
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. augusti 2015. a määruse muutmata ja M.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
17.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal maakohtu määruse analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks kokku tund aega, mille eest taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab M.S hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat M. Valge kaitsjatasu 48 eurot määruskaebuse koostamise eest.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.