Kohtulahend

ei ole. Tunnistas, et tarvitas enne vangistust marihuaanat umbes korra nädalas. Järjepidevalt tarvitanud umbes aastakese. Ise selle tarvitamiseks probleemi ei näe ning ei pea marihuaanat narkootiliseks aineks. Kuritegu narkootikumide ostmise eesmärgil toime ei pannud. Tervislikke probleeme ja psühholoogilisi probleeme ei ole esinenud. Suhtlemisoskused on eale vastavad, suhtleb viisakalt. On sooritanud alaealisena kaks vägivalla kuritegu, kuid on nendest kuritegudest õppinud ning enam mitte mingil juhul vägivalda ei tarvitaks. Viimane kuritegu on hetke impulsist ja puudulikust probleemide lahendamise oskusest toime pandud. On püstitanud eluks reaalsed eesmärgid, mille täitmine on tõenäoline. Eesmärgid seotud eraeluliste teemadega. Kuritegevust ei poolda. Paneb enda alaealisena toime pandud kuriteod vanuse süüks. Viimast kuritegu kahetseb samuti, saab aru, et vanglas toimub elu raiskamine. Soovib elada seaduskuulekalt. Rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati viimati mõistetud karistus reaalselt täitmisele. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuid vajab selleks tuge, muidu on tagasilanguse oht. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 64%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo sooritamise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Juhul kui kohus leiab, et D.T tuleb vabastada ennetähtaegselt vangistusest, tuleks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4, 8 sätestatud lisakohustusi ning tulenevalt isiku ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, tuleks määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D.T varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab ta teist korda. Seega uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, varasemad karistused ja süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul ei ole tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et D.T puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, kelle ohtlikkust ühiskonnas ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega alandada ning mistõttu tema ei ole ka tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 64% ja 33%, mis ei ole madal risk. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib samuti pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Isikut ei ole vangistuse kestel distsiplinaarkorras karistatud. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle

otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur D.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.09.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et kuigi ta varem ei olnud huvitatud enne tähtaega vabanemisest, siis praeguseks on ta meelt muutnud, kuna vabaduses on tal naine ja laps. Selgitab, et ei ole katseajal toime pannud kuritegu, vaid läks autoga xxxx kauba järele, kus teda kinni peeti, mistõttu auto jäi xxxx, kuid auto omanikule teatada ei saanud, kuna tal ei olnud tema telefoninumbrit. Seepeale tegi auto omanik avalduse auto ärandamise kohta, tegelikult ei toimunud ärandamist, samuti ei ole teda selles süüdi mõistetud. Tunnistab, et rikkus katseajal kontrollnõudeid , tal olid selleks omad põhjused. Lähedastest suhtleb kõige rohkem naise ja emaga telefoni teel. Peale vabanemist soovib siiski elama minna xxxx, kuigi enne mõtles teistmoodi. Lisab, et tal on palju elukutseid, kuid töötada tahab vabanemisel ehitusfirmas ehitajana, kus ka käesoleval hetkel töötab. xxxx ülemus on nõus tema töötamisega seal. On teadlik sellest, et kui tähtaegselt vabaneb, siis ei panda talle kohustusi ning kui vabaneb ennetähtaegselt, siis pannakse palju kohustusi. On nõus kohustusi täitma. Avaldab, et kui teda ei vabastata, siis määruse peale kaebust esitada ta ei soovi. Kaitsja seisukoht Kuna kaitsealune on avaldanud soovi enne tähtaegselt vabaneda, siis kaitsja toetab tema soovi. Kinnipeetav on põhjalikult selgitanud soovi minna naise ja lapse juurde, samuti on avaldanud kahetsust, on tulevase töökoha kohta kokkuleppeid sõlminud, puuduvad distsiplinaarkaristused, tähtaegselt vabaneb 26.10.2015. Vangla on uute kuritegude riskiks märkinud 64% ja 33%, kaistja leiab, et tähtaegsel vabanemisel on riskiprotsendid samad, kuid keegi ei kontrolli tema käitumist ja ühtlasi ka ei juhenda teda vajadusel. Kui kohus peaks isiku enne tähtaega vabastama, siis vabaneb ta kõigi nende kontrollnõuetega ning tema käitumist oleks võimalik kontrollida ja suunata. Kaitsja palub D.T vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuigi kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud kergemaks, kuna sel korral puudub vägivalla element, on kuriteod toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti oli praegune kuritegu planeeritud, mis kinnitab seda, et isiku puhul ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik, vaid lausa ettekavatsetud.

Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht ja garanteeritud töökoht, mis omakorda tagab kindla igakuise sissetuleku, mis soodustaks majanduslikku toimetulekut. Samuti iseloomustab kinnipeetavat positiivselt vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Isikul on küll vabanedes garanteeritud töökoht, kuid tema iseloomustusest nähtub, et varasemalt on ta kulutanud raha ka sõltuvusainete ostmiseks. Seega võib töökoha puudumisel või töökoha kaotamisel majanduslike raskuste ilmnemisel rahalise kasu saamise eesmärgil tekkida uute kuritegude toimepanemise risk. Lisaks oli kinnipeetaval alkoholi kuritarvitamisega probleeme juba alaealisena, kuid ise ta alkoholiga seonduvaid probleeme ei näe, samuti nagu ta ise ei näe narkootikumide tarvitamisega seonduvaid probleeme. Alkoholi tarvitamine on olnud ka kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Negatiivselt võivad isikut vabaduses mõjutada ka kriminaalkorras karistatud sõbrad ja tuttavad, lisaks kuulub isiku perekonda kriminaalkorras karistatud isik, kinnipeetava isa on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 64% ning vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 33%, milliste näol on tegemist keskmiselt enamarvestatavate riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ning rikkunud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.T puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu D.T vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.