1-15-1964/17 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Süüdistus. Jüri Roost`i süüdistatakse selles, et tema lõi 30.novembril 2013 kella 21.30-22.00 paiku * maakonnas * vallas * külas seltsimaja juures isiklike suhete pinnal tekkinud tüli G. P. 3-4 korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu G. P. füüsilist valu ning lühiajalised mitteeluohtlikud tervisekahjustused s.o. verevalumi vasaku silma all, verejooksu ninast, mõlema käe sõrmede valulikkuse ja pindmised marrastused ning rindkere pindmise vigastuse. Sellise tegevusega pani Jüri Roost toime teise inimese löömise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi. Süüdistatav Jüri Roost ennast kohtuistungil kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, kinnitades, et tema kannatut löönud ei ole. Konfliktile eelnenu kohta on kohtuistungil selgunud järgnev. Kohtuistungil on süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja G. N. ütlustega leidnud tõendamist, et 30.11.2013 andis Jüri Roost J. K.'ile * külaseltsi saunavõtmed. J. K. ja kannatanu hakkasid päeval sauna kütma, hiljem liitusid nendega ka G. N. ja A. M. Kannatanu ja tunnistajate väitel konkreetset kellaaega sauna kasutamiseks kokku ei olnud lepitud. J. Roost kinnitas, et andis sauna kasutusse kella kaheksani. Saunalised tarvitasid saunas alkoholi – õlut. G. P. kinnitas, et oli purjus, aga mitte nii purjus, et aru ei saanud, mida tegi. G. P. ja tunnistajad J. K., A. M. ja G. N.. kinnitavad, et mingil ajal tuli J. Roost sauna ja käskis sauna tunni aja pärast vabastada. Vaidlesid vastu, sest kellaaega ei olnud kokku lepitud. G. N. arvas, et esimest korda käis J. Roost saunas poole kaheksa ajal, mingi multikas hakkas, teine kord võis olla kaks tundi hiljem. J. Roost ütles, et esimest korda läks sauna kell 8, et saun sulgeda, kuna saunalised sellega nõus ei olnud, mõtles, et annab neile veel tund aega. Tunnistaja M. N. rääkis kohtus, et 30.11.2013 käis oma pojale viimas saunalina ja pesemisvahendeid õhtul kella 8 ajal, nägi saunas ka J. Roosti. J. Roost selgitas saunas olevatele meestele, et tunni aja pärast tuleb tagasi, et siis oleks saun korda tehtud ja et saaks tule kustu panna. J. Roost ei olnud ülbe ega kuri. Saunas olevad mehed olid tuntavalt purjus. J. Roost rääkis, et läks sauna uuesti tund ja kolmveerand hiljem. Sai aru, et saunalised ei lahku, et ainuke võimalus on elekter välja lülitada. Ka tunnistajad J. K., G. N., A. M. ja kannatanu kinnitavad, et J. Roost tuli tagasi, ütles, et nüüd lähete välja, kui välja ei läinud, siis tuled läksid mingi aja pärast kustu. Üheselt on tõendamist leidnud, et J. Roost lahkus saunast ja ka G. P. läks saunast välja. Edasi uurib kohus kannatanu, süüdistatav ja tunnistajate, kes konflikti pealt nägid, ütlusi. Uurinud kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate V. V., R. S. ja A. S. ütlusi ning kannatanu, tunnistajate V. V., R. S. ja süüdistatava poolt kaartidele märgitud sündmusega seotud asjaolusid /tl 50, 61, 62, 87/, loeb kohus tõendatuks, et kõik isikud kirjeldavad ühte ja sama sündmust. G. P. on kirjeldanud, et kui J. Roost saunas käis, oli tema rätikuga, riietus kiiresti ja jooksis J. Roostile järgi. Ütles, et ole mees, lülita vool sisse, oleme pesemata. Ei mäleta, kas kasutas J. Roost suhtes solvavaid sõnu. Üritas J. Roosti tagasi ringi keerata, tõmbas teda õla ja käsivarre piirkonnast, aga ta ei keeranud. Siis tõmbas teda veelkord. Ühel hetkel J. Roost keeras ennast ringi, lükkas teda, üritas ennast kaitsta, tagasi lükata. J. Roost on poole pikem, siis ilmselgelt ei ole sellest mingit kasu. Siis käis juba laks näkku, 1-2 laksu oli kindlasti. Järgmisel hetkel oli pikali. Ei tea mitu lööki oli, oli afektiseisund, kindlasti oli neid lööke üle kahe, kahte mäletab. Ei mäleta, kas J. Roost ütles enne midagi kui lõi. Siis tõusis püsti, J. Roost oli juba eemal. J. Roost läks eespool oma koju. Ei üritanud J. Roost auto akent lõhkuda, läks J. Roostile koju järgi, koputas uksele, keegi ei vastanud, tampis päris kõvasti seal ukse taga nii käe kui jalaga. Majast väljudes ei kukkunud. Siis läks õue, leidis kivi ja lõi autopeeglid katki. Ei tea, kuidas peegleid lõi, kas üritas käega lüüa,

110.Hüüdis läbi akna, et politsei tuleb. Siis P. ronis ukse taha ja peksis jalaga ukse mõlki, läks kolinaga trepist alla, võttis lillepeenrast kivi, läks auto juurde ja kangutas peeglid katki. Rapsis peeglid puruks. P. tahtis kivi visata teise korruse aknasse, aga ei jaksanud ja läks minema. Hiljem seltsimaja juures madala kiviaia tagant R. S. leidis ühe peegli. J. K. rääkis, et kui saunast välja läks, siis kuulis G. kisa õues, et pane vool tagasi, edasi ei olnud aru saada. Tunnistaja V. V. on selle õhtu sündmusi kirjeldanud nii – nägi Roosti ja P. konflikti pealt, kellaaeg oli 21.45 või 22-ajal, läks puukorviga trepile ja seltsimaja poolt tuli kisa. Tänavavalgustuses oli ilusti näha. Inimesed olid kuskil 50 m kaugusel, eespoolt tuli suurem mees ja tagant tuli väike mees. Sai aru, et J. Roost taganes kogu aeg ja see väike mees vist tahtis ähvardada ja lüüa, aga roppusi tuli sealt suust küll. Löömisi ei näinud, Jüri kogu aeg taganes ja see väike mees hüppas õhku ja karjus seal ment ja et lööb maha ja värdjas ja sellised sõnad. Jüril oli käsi kaitseks ees, teist kätt ei näinud. Teine tahtis Jürit käega lüüa, aga ta on palju lühem ja lõi õhku. On kindel, et J. Roost ei löönud G. P.. Väike mees kummardas ja tahtis midagi maast võtta, maa oli külmunud. J. Roost ütles, et kui sa kohe ära ei lõpeta, kutsun politsei. Siis väike mees jooksis Jürist mööda, kohe auto juurde ja lõi autot rusikaga. Kui G. Jürist mööda jooksis, siis läks oma akna peale vaatama, elab I korrusel, Jüri elab II korrusel. Jüri läks trepist üles oma tuppa ja hüüdis aknast, et kutsus politsei ja siis G. jooksis trepist üles, Jüri ukse taha ja siis ta seal lõhkus ja karjus, igasuguseid ebatsensuurseid sõnu tuli sealt. Jüri ust lahti ei teinud, G. tuli trepist hüpates alla, siis ta seal komistas ja kukkus alla, käpakile, ette, jalad olid veel trepiääre peal kui ta kukkus. Verd küll kuskil näha ei olnud, et nina või silmad oleks lõhki olnud. G. tõusis üles. Sai lillepeenrast kivi ja lõi peeglid ära, algul ühe ja siis tõmbas ära ja siis teise. Jüri hüüdis aknast, et politsei tuleb juba, G. viskas veel kivi akende poole ja siis läks maja juurest ära ja siis 15-20 minuti pärast tema punane auto sõitis itsiga üle silla. Tunnistaja R. S. rääkis, et 30.11.2013 nägi J. Roost ja G. P. vahelist konflikti * külas, oli oma maja juures õues. Kell oli 9-10 vahel õhtul, oli pime, tänavavalgustus põles. Kui mehi nägema hakkas, siis pikem mees läks ees, jalutas eest ära, vahepeal selg ees, vahepeal külg ees ja lühem mees tuli järgi. Löömist ja käte liikumist ei näinud, pimedas nii täpselt ei näinud. Mingit kukkumist ei näinud. Kisa kuulis, P. karjus – kuradi ment. Nägi neid kuni J. Roost läks majja sisse. P. läks talle järgi, P. tuli hiljem välja, koperdas sealt trepist alla käpuli, seda nägi, trepi ees põles valgusti. Siis P. läks nurga taha. Kuulis ka, et J. Roost lubas politsei kutsuda. Selle peale P. jalutas minema. Hiljem käis J. Roost maja juures ja nägi, et autol olid peeglid ära lõhutud. Tunnistaja A. S. andis ütlusi, et 30.11.2013 õhtul nägi G. ja J. Roosti õues, enne või peale üheksat, sinna kanti, läks koeraga välja, käib temaga iga päev väljas enne magama minekut. Läks uksest välja ja vaatab alati siia ja sinna poole, kohe nägi, mis seal on. Olid üks maja peale tema maja, maja nr * juures, tema elab majas nr *, olid kuskil 20-25 m kaugusel. Juttu ei kuulnud, aga nägi, kuidas Jüri pani G. rusikaga ja G. kukkus maha nagu kirjamark, selili ja siis tõusis püsti. Müksamine, jagelemine oli seal ka. Läks tuppa tagasi, ei tea, mis seal edasi oli. G. oli vist jah silma juurest katki, verine. Järgmine päev oli silm sinine ja pöial oli midagi ka. Hiljem selgitas, et nad rääkisid seal ja G. küsis ta käest, et miks ta voolu välja lasi. Veel hiljem lisab,

et elektri väljalülitamise juttu ei kuulnud, sellest sai pärast teada. Kohtueelses menetluses on rääkinud /tl 57/, et kuulis kuidas G. küsis Jürilt, et miks sa selle voolu välja lülitasid kui me kõik saunas olime. Peale ütluste avaldamist kinnitab, et ei kuulnud hästi, mis rääkisid, pärast sai teada. Kinnitas, et uurimisel antud ütlused ei ole päris õiged, aga usub, et nii oli. Lärmi peale koer haukuma ei hakanud, läks kohe nurga taha. Vahele ei läinud, äkki paneb talle ka tutaka kirja, politseid ei kutsunud. Edasi Jüri läks vist enda kodu poole ja G. jäi vist veel seisma ja G. oli vist järgi läinud. Ei, tema seda ei näinud, sest tema tuli tuppa ära. G. P. on kinnitanud, et tema J. Roost löökide tagajärjel kukkus ning löömise ja kukkumise tagajärjel tekkisid ka kõik süüdistuses nimetatud vigastused. Tl 66 on G. P. patsiendikaart, mille kohaselt G. P. on 02.12.2013 kell 11.59 ise tulnud * Maakonnahaigla erakorralise meditsiini osakonda. Tuvastatud on vasaku silma all verevalum, parema 5.sõrme pindmine marrastus, 3.sõrm hell. Vasaku käe 1. ja 5. sõrm valulik. Luulise vigastuseta. Rindkere hell. Diagnoosid: pindmine randme- ja käevigastus, sõrme(de) kontusioon ilma küünevigastuseta; pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon; pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon. Politsei on teostanud ka G. P. läbivaatuse 02.12.2013 ja seal on tuvastatud /tl 67-68/, et G. P.'ul on vasaku silma ümber hematoom, paremal käel ja vasakul käel vigastus. Patsiendikaart ja G. P. läbivaatus näitavad, et 02.12.2013 G.P.'ul süüdistuses kirjeldatud vigastused esinesid. J. Roost ei räägi, et kannatatu oleks sel ajal, kui nad tema maja poole liikusid, kukkunud. Tunnistajad V. V. ja R. S. räägivad G. P. ja J. Roost vahel toimunust nii nagu süüdistatavgi sündmust kirjeldab, mõlemad tunnistajad kinnitavad, et sel ajal kui J. Roost ja G. P. liikusid J. Roost maja poole, G. P. ei kukkunud. Tunnistaja A. S. on kinnitanud, et tema nägi, et G. P. J. Roost löögi tagajärjel kukkus seliti. Kohus leiab, et A. S. ütlused on vasturääkivad. Ütlusi iseloomustab see, et A. S. räägib asjadest, mida ta ise ei ole näinud, vaid on kuulnud või arvab nii olevat, ütluste andmisel pidevalt kaldub küsimustest kõrvale ning meelsasti ja ülevoolavalt kirjeldab J. Roosti ebaõiglasi tegusid ja olemust. Aga annab ka nende asjaolude suhtes, mida ise väidetavalt on tajunud, vastandlikke ütlusi. Selgusetuks jääbki, kas kuulis J. Roost ja G. P. vahelist kõnelust või mitte, annab selle kohta korduvalt erinevaid ütlusi – kord, et kuulis, seejärel, et hiljem on kuulnud teistelt, mis nad rääkisid ja peale seda kinnitab, et eeluurimisel antud ütlused pole päris õiged jah, aga ta usub kindlasti, et nii ka oli. Samuti annab tunnistaja A. S. erinevaid ütlusi, miks ta peale J. Roost poolt G. P. löömist ja G. P. kukkumist sündmusi edasi ei näinud – kord ütleb, et läks tuppa tagasi, ei näinud, mis seal edasi sai (ennem just ütles, et tuli uksest välja, vaatas siia ja sinnapoole, siis nägi kohe löömist). Hiljem ütles, et koer ei hakanud lärmi peale haukuma, sest tõmbas koera nurga taha. Kohus leiab, et A. S. ütlustes on olulised vastuolud. Tunnistaja A. S. ütlused selle kohta, et G. P. löögi tagajärjel kukkus, on vastuolus ka tunnistajate V. V. ja R. S., süüdistatav ütlustega. Samuti ei ole A. S. poolt öeldud sündmuse toimumise aeg süüdistatava ja teiste tunnistajate poolt öeldud ajaga. A. S. ütleb, et sündmus toimus kas pisut enne või pärast üheksat, sest iga päev sel ajal käib koeraga väljas. G. P. sõnade kohaselt võttis J. Roost tule saunast välja 9-10 ajal. J. Roost kinnitab, et teisel korral läks sauna 21.45 ajal. V. V. sõnade kohaselt toimus sündmus 21.45-22.00 ajal. R. S. mäletab, et see oli 9-10 vahel. G. N. mäletab, et esimest korda käis J. Roost pool kaheksa ja teine kord võis olla kahe tunni pärast. J. Roost kutsus kohale politsei ja J. Roost on sel päeva ka politsei poolt tunnistajana üle kuulatud /tl 63/, ülekuulamine algas kell 23.15. Kuid kohus leiab, et selle kellaaja järgi ei ole võimalik kindlaks määrata J. Roost ja G. P. vahelise konflikti aega, sest tuvastatud ei ole, kaua võttis aega politsei

kohale jõudmine ja kui kaua võtsid aeg muud menetlustoimingud, mida politsei kohapeal tegi. Ka tunnistajana üle kuulatud sündmuskohal käinud politseiametnik J. Kustavson ei osanud sündmusega seotud kellaaegu ja toiminguid meenutada. Kohus leiab, et A. S. poolt öeldud sündmuse toimumise aeg ei ole õige. A. S. seob sündmuse tema poolt igapäevaselt teostatava rutiinse sündmusega – ta iga päev käib koeraga enne või pärast üheksat väljas, sellest on aru saada, et see aeg on pigem kella üheksa ajal. Teised tõendid aga näitavad, et sündmus toimus peale poolt kümmet. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tunnistaja A. S. ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Seega on ainsaks tõendiallikaks selle kohta, et kannatanu J. Roost löögi tagajärjel kukkus, kannatanu ise. Kohus leiab, et G. P. ütlused tema ja J. Roost vahelise konflikti käigu kohta on vasturääkivad ning seda just olulisemate asjaolude suhtes – löömine ja selle tagajärjel kukkumine. G. P. on kinnitanud, et J. Roost lõi teda vähemalt kahel korral, ilmselt peale viimast lööki kukkus. Seda, kuidas kukkus, mäletab. Sai külje pealt löögi, ei kuku ju otse kõps pikali kui külje pealt löögi saad, käed ees pidi ju kukkuma, kätest on ju pildidki tehtud. Järelikult kukkus käte peale ja siis rinnuli. Kohtueelses menetluses on kannatanu rääkinud: “igatahes viimase löögi tagajärjel kukkusin selili pikali maha“. Peale ütluste avaldamist ütles kannatanu, et ei tea, mismoodi ta täpselt kukkus, eelnevalt näitas, kuidas ilmselt kukkus. Kohus leiab, et G. P. ütlused kukkumise kohta ei ole usaldusväärsed, ta kirjeldab, kuidas ta oleks pidanud kukkuma, et saada vigastused, mis on süüdistuses kirjas. Samas eeluurimisel on kirjeldanud, et kukkus seliti. Kohus leiab, et need on kaks täiesti erinevat kukkumise viisi, erinevus ei ole nüanssides, vaid ütlustest nähtub soov viia kokku fikseeritud vigastused ja sündmuste käik. Edasi uurib kohus, milliseid vigastusi inimesed, kes sel õhtul G. P.’it kohtasid, tal nägid. G. P. kirjeldab oma vigastusi - löögid tabasid näkku, silm oli ju sinine silmnähtavalt. Ninast tuli verd, seda märkas siis kui teiste juurde tagasi läks. Löökidest sai valu ja kukkus. Ka kukkumisest sai valu, see oli asfaldi peale kukkumine. Rindkere oli valus. No käte ja rinna peale kukkus. V. V., kes nägi G.P.'it vahetult peale seda, kui konflikt toimus, on kinnitanud, et G. P.'it nägi lähedalt oma köögiaknast, ka lamp valgustas, mingeid vigastusi, verd tema ei näinud. G. N. kinnitab, et kui pärast G. P. nägi, oli tal silmaalune punane ja ninast jooksis verd. G. P. ütles, et nad olid Jüriga omavahel kakelnud. G. ütles, et ta lõi autol peeglid puruks, üks peegel oli tal kaasas. J. K. kinnitab, et nägi sel õhtul G. P., kui tal oli nina verine. G. ütles, et Roost oli teda löönud, rääkis, et kaklesid omavahel. G. rääkis ka Jüri auto lõhkumisest, et oli peeglid ära võtnud, peegel oli tal ka kaasas. A. S., kelle juurde G. P. läks peale G. N. ja J. K.'iga kohtumist, ütleb korduvalt, et järgmisel päeval oli G. silm sinine, pöidlal oli ka midagi. Seega on vastuolu G. N., J. K. ja A. S. ütlustes, sest A. S. ei kirjelda G. P.'il vigastusi, mis G. N. ja J. K. sõnade kohaselt G. P.'il juba olemas olid. K. R., kes G. P.'ule * järgi tuli (G. P. läks K. R. auto peale otse A. S. juurest), kirjeldab, et kui G. autosse tuli, oli pilt masendav, näo pool oli viltu. Edasi kirjeldab K. R., et kui G. järgmine hommik ärkas, oli tal terve see näopool täiesti sinine. Kohus leiab, et K. R. ütlused on vastuolus patsiendikaardil kirjeldatuga ja G. P. läbivaatuse protokollis nähtavaga. G. P.'ut on pildistatud päev peale seda, kui K. R. sõnade kohaselt G. P. üks näopool täiesti sinine oli. Fotolt sellist asjaolu ei nähtu, sealt paistab vahetult silma ümbruses hematoom. On üldteada asjaolu, et sinikad üleöö ei kao. Samuti väidab K. R., et sõitsid sel õhtul G. P. Tallinnasse ja ise viis G. P. Tallinna Keskhaigla kiirabisse, kus said kaua oodata.

G. P. ise kinnitab, et 30.11.2013 läksid emaga * ja haiglasse vigastusi fikseerima läks alles peale seda, kui politsei soovitas, see võis olla ülejärgmisel päeval. Patsiendikaart näitab, et vigastused on tõepoolest fikseeritud 02.12.2013 *Haiglas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tunnistaja K. R. ütlused ei riimu teiste kohtule esitatud tõenditega, kohus leiab, et tunnistaja K. R. ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Seega on käesolevas kriminaalasjas olukord, kus süüdistatava poolt kannatanu löömist ja selle tagajärjel kukkumist kinnitab kannatanu. Süüdistatav eitab kannatanu löömist. Tunnistajad V. ja S. nägid sündmusi juba enne ajahetke, millal kannatu enda väitel löökidest kukkus, kuid tunnistajad ei ole näinud, et kannatanu oleks kukkunud teel J. Roost maja poole. Küll aga kinnitavad tunnistajad, et kannatanu kukkus trepilt käpuli J. Roost majast väljudes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu ütlused selle kohta, et J. Roost teda lõi ja ta J. Roost löökide tagajärjel kukkus, ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab seda seetõttu, et tunnistajad kinnitavad üheselt, et G. P. ei kukkunud konflikti ajal J. Roostiga. Tunnistajad V. V. ja R. S. kirjeldavad J. Roost liikumist kui taganemist, mitte kannatanu ründamist, kannatanu oli see, kes räuskas kõva häälega ja sõimas J. Roosti, vehkides kätega. V. V. on kinnitanud, et J. Roosti ühte kätt ei näinud. R. S. ütleb, et vahemaa oli nii suur, et ei näinud, mida kätega tehti. Kohus leiab, et kui sündmused oleks toimunud nii nagu kannatanu kirjeldab, siis kannatanu kukkumine vahemaade tagant, millistelt tunnistajad sündmusi jälgisid, ei oleks saanud neil märkamata jääda. Seetõttu leiab kohus, et kuna tõendamist on leidnud, et G. P. konflikti ajal J. Roostiga ei kukkunud, siis kannatanu G. P. ütlused sündmuse kohta ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Tunnistaja K. A. rääkis, et J. Roost töötas aastal 2013 * tema alluvuses. Mäletab, et J. Roost rääkis talle nagu kord ette näeb, vahejuhtumist, kus tema autoklaas ja peegel oli katki pekstud ja et keegi oli kuskil peksa saanud, et keegi ütles, et J. Roost lõi teda ja et vaataks tema käsi, et seal ei ole mingeid peksmise jälgi. J. Roost kätel nähtavaid vigastusi ei olnud, ei punaseid laike ega marrastusi. Ka tl 78-79 olev J. Roost kiri * ülemale kinnitab, et J. Roost kandis sündmusest koheselt ette nii nagu kord ette nägi ja on sündmust vahetult peale selle toimumist kirjeldanud samamoodi kui kohtuistungil. Tl 81-82 on näha, et * külaseltsi, kellele saun kuulub, juhatus, on sündmust arutanud ja protokollist on näha, et J. Roost on olnud juhatuse poolt volitatud tagama seltsimaja heaperemehelikku kasutamist piirkonna inimeste poolt. Tl 73 on karistusregistri teatis, mille kohaselt Jüri Roost ei ole karistusregistrisse kantud. Ka tunnistajad V. V., R. S. ja M. N. iseloomustavad J. Roosti kui nõudlikku ja otsekohest inimest, nõuab korda ja puhtust, ei ole agressiivne, ülbe ega norija. Kohus leiab, et ülalkirjeldatud tõendid kinnitavad J. Roost ütlusi selle kohta, kuidas ta peale sündmust käitus ning seda, et J. Roost ei ole konflikte inimene. Samuti, et J .Roost'il on volitused * külaseltsile kuuluva sauna haldamiseks ja et külaseltsi juhatus on tema tegevusega selles vallas rahule jäänud. Kohus leiab, et süüdistatava saab süüdi mõista vaid siis, kui on olemas ja kohtule esitatud tema süüd üheselt kinnitavad tõendid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isikuid on võimalik süüdi mõista ka vaid ühe isiku s.h kannatanu ütluste põhjal. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed. Eelkirjeldatud analüüsist selgus, et kannatanu ütlused eeluurimisel ja kohtus olid kõige olulisema asjaolu – löögi tagajärjel kukkumise viisi kohta erinevad. Nähtavalt on kannatu ütlused seotud sooviga siduda sündmust tal fikseeritud vigastustega. Samas ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et kannatanu samal õhtul lõi käega J. Roost autot, tagus J. Roost ukse taga nii käte kui jalgadega ja lõhkus J. Roost auto peeglid, rebides need kätega auto küljest. Kohus leiab, et ei saa välistada, et