Kohtulahend

karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse

Välja mõista R.V-lt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud 96 (üheksakümmend kuus) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7,12 alusel määrata, et R.V on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 96,00 € Maksetähtaeg 3.10.2016 Viitenumber 99914700029530 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-14-9215 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses makseinfos märgitud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse koopia saata kinnipeetavale, tema kaitsjale, Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 04.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9215 tunnistati R.V süüdi KarS § 424 järgi ja temale mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati R.V-le mõistetud karistust 15.10.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8480 mõistetud karistuse - 1 aasta 7 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse (milline karistus asendati 1200 tunni üldkasuliku tööga) ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 25 päeva vangistuse võrra (15.10.2014 kohtuotsus jõustus 31.10.2014, 03.11.2014 saadeti kohtuotsus kriminaalhooldusele täitmisele, R.V pole jõudnud ära teha ühtegi töötundi) ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti 2 aasta 5 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse kandmise aja algust alates 02.11.2014, s.o alates R.V kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsus jõustus. 20.11.2014. Tartu Maakohtu 26.02.2015 määrusega jäeti R.V-le Tartu Maakohtu 04.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9215 kohtuotsuste kogumis mõistetud lõplik liitkaristus muutmata. R.V karistusaeg algas seega 02.11.2014 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 27.04.2017. KarS § 76 lg 1 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 31.08.2015. R.V esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu vangla toetab R.V taotlust. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes oleks R.V võimalus asuda tööle OÜ-s XXX. Kinnipeetaval on vabaduses toetav lähivõrgustik: tema vanemad ja elukaaslane. Viimase juurde kavatseb R.V vabanemisel ka elama asuda. R.V elektroonilise järelevalve alla vabastamise võimaldab asjaolu, et eluruumi omanik A.A.on andnud loa paigutada elektroonilise järelevalve seade talle kuuluvasse eluruumi. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga R.V ennetähtaegse vabastamise kohta. Süüdimõistetu R.V seletas kohtus, et ta kahetseb kuritegusid ning elab edaspidi seaduskuulekalt. Samuti lubab ta vabanedes tööle asuda. Kaitsja leidis, et R.V tuleks vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Kinnipeetav soovib elada ausalt ja seadusekuulekalt ning alluda kriminaalhooldaja järelevalvele, kuna leiab, et sellest oleks talle abi. Positiivne on see, et R.V on alkoholi tarvitamisest loobumas. Sellest saab järeldada, et riske alkoholi osas enam ei ole. Ka suhete osas kaitsja arvates riske pole.

KOHTU SEISUKOHT

R.V kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on R.V temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et R.V plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressile XXXX. Selle korteri osas on tal olemas kehtiv tähtajatu üürileping. Järelikult on tal olemas seaduslik alus seal elamiseks. Korteri omanik on andnud nõusoleku sinna elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.V on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid ta ei ole sellest soovitud järeldusi teinud, vaid on jätkanud seadusi eiravat käitumist. Seejuures on tema kuriteod liigilt ja laadilt jäänud aastate vältel valdavalt samaks. Eelnev viitab selle, et R.V on välja kujunenud kindel kriminaalne käitumismuster ning järelikult on oht R.V poolt uute kuritegude toimepanemiseks endiselt olemas. Samas vangistuse kandmise ajal on kinnipeetava käitumine olnud rahuldav. Ta on end üleval pidanud rahulikult ning temaga probleeme ei ole olnud. Distsiplinaarkorras ei ole teda vangistuse jooksul karistatud. Ka on ta vanglas olles osalenud tööhõives – perioodil 06.04.31.07.2015 töötas ta majandustöödel abitöölisena. Seega on R.V käitumises täheldatav tendents liikuda õiguskuulekuse suunas. Samuti on R.V olemas normaalsed eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht. Tal on olemas kokkulepe, et vabanedes saab ta asuda tööle OÜ-s XXX. Kuna R.V töötas ka enne vangistust, siis on tal olemas nii töötegemise kogemus kui ka harjumus. See annab kindlust, et R.V saab ja suudab püsivalt teenida iseseisvat sissetulekut. R.V on olemas ka lähedased inimesed, kes saaks teda toetada ja abistada: tema ema ja isa, elukaaslane ja õed. Seega on kinnipeetaval vabanemisjärgselt tagatud abi ühiskonda tagasipöördumisel. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et R.V uleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

Kohus leiab, et elektroonilise valve tähtajaks tuleb R.V-le kaks kuud. See tähtaeg hakkab KarS § 751 lg-st 4 tulenevalt kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. KarS § 76 lg-le 5 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab R.V katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 27.04.2017. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb R.V allutada käitumiskontrollile kaheteistkümneks kuuks. Selline aeg võimaldab isikut kontrollida eesmärgiga aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb R.V-le lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel määrata täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest; osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 96 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 30-31 ja 61-63 kohaselt. Kohus leiab, et tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad õigusabi osutamisega seotud kulutused, s.o 96 eurot hüvitada süüdimõistetul. Kohus peab põhjendatuks anda menetluskulu tasumise tähtajaks 12 kuud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.