Kohtulahend

konfiskeeritud varasid ja elukohta, ei olnud tulu suur, kuid võimaldas tasuda üüri jm vajaliku eest. Isikut on ühel korral karistatud AS §70 alusel(2003), ka esimese kuriteo toimepanemise ajal oli alkoholi tarvitanud (xxx). Enda sõnul tarvitab mõõdukalt, viimase 10a jooksul ei ole alkoholi tarvitanuna kuri- ja väärtegusid toime pannud. Kinnipeetava sõnul on ta varem suitsetanud kanepit. Enda sõnul oli see väga ammu, suitsetas umbes 2 korda aastas. Probleemi enda sõnul ei ole, samas on isikul eelmise vahistamise ajal (05.12.2006) tuvastatud narkojoove. Isikut on teistkordselt karistatud narkokuriteo eest. Suhtlemine narkootikumide käitlemisega seotud ringkondadega soodustab ainete regulaarset tarvitamist. Isik on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib kolmandat korda. Viimane karistus mõistetud narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise, omamise ja hoidmise eest. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 18%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 23%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel vanglast vabanemise järgselt soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on xxx Mxxx, kes elab seal koos abikaasa Sxxx xxxx Jxxx ja SxxxMxxx tunnevad kinnipeetavat juba aastaid ja on seetõttu valmis A. Kerimovi vabanemisele järgselt enda juurde elama võtma ja teda aitama esmasel toimetulekul. S. Mxxxi sõnade kohaselt käivad nad naisega mõlemad tööl ja on valmis kinnipeetavat aitama tööotsingutel ning toetama teda materiaalselt kuni töökoha leidmiseni. Kinnipeetava sugulased elavad xxx. Eestis lähisugulasi ei ole. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud, ka vabanemise järgselt puudub garanteeritud töökoht. A. Kerimov on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest. Samuti on teda väärteokorras varasemalt karistatud NPALS § 15(1) järgi. Kinnipeetava käitumist vabaduses võib mõjutada sõltuvusainete tarvitamine ja kuritegeliku mineviku ning mõtteviisiga tuttavad, kelle mõjutustele ta võib alluda. Kuna A.Kerimov on kahel korral karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest, võib eeldada et tema tutvusringkonda kuulusid ka kriminaalse taustaga isikud. Prokurör Natalja Firsova esitas arvamuse kirjalikult ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Agalar Kerimov taotleb ennetähtaegset vabastamist Kaitsja Alar Salu toetab kinnipeetava taotlust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Agalar Kerimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Agalar Kerimovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Agalar Kerimov on kriminaalkorras korduvalt karistatud (varavastase kuritegude ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab kolmandat korda. Viimane karistus mõisteti (korduva) narkokuriteo eest.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist pannes toime 1 astme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav ei omanud ka enne vangistust ametlikku töökohta. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus viitab siinkohal vangla iseloomustusele, milles on antud hinnang Agalar Kerimovi ohtlikkusest avalikkusele. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isikul puudub püsiv töö ja alaline legaalne sissetulekuallikas. Vangla hinnangul isik ei tunnista oma narkokuritegusid, väites, et mõlemad korrad oli eksitus. Kohtuistungil (17.09.2015) selgitas isik, et narkoaine oli soetatud enda tarbeks. Ka enne vangistust teadis Agalar Kerimov, et tema reaalset toetust ja abi vajaksid kõik tema alaealised lapsed ( xxx). Vaatamata sellele ei hoidnud lähedaste olemasolu ära Agalar Kerimovit uute süütegude toimepanemisest ja kohtu arvates on põhjendamatu tugineda käesoleval ajal kinnipeetava seisukoha tõsiseltvõetavusse selles, et ta oma endiste elukaaslaste laste reaalsele toetamisele vajalikul määral ka vabaduses pikemalt keskenduda soovib. Ennetähtaegse vabanemise korral ei avaldanud kinnipeetav soovi elada alaliselt koos ühegi oma lapsega ühises peres vaid valis oma elukohaks kauaaegse tuttava pere. Kohus märgib, et vangistuse kestel on olemas ka kinnipeetava käitumise positiivseid ilminguid.xxx, mis aga ei ole küllaldaseks põhjendatud aluseks kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise kaalutlusotustuse tegemisel kinnipeetava vabastamise kasuks otsustamisel. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Agalar Kerimovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Agalar Kerimovi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.