Kohtulahend

Z.U-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 2 alusel asendati Z.U-le kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 9 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1322 (tuhat kolmsada kakskümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd, mis tuli ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.11.2014. a kohtumäärusega tühistati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.11.2013. a otsusega Z.U-le mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning pöörati täitmisele otsusega mõistetud karistus (liitkaristusena mõisteti ärakandmisele 1 aasta 9 kuu 26 pikkune vangistus, mis ümberarvutatuna teeb 1322 tundi) ärakandmata osas, s.o 888 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks arvestati kinnipeetava vanglasse ilmumisaeg, milleks oli 12.01.2015. a. Seega on karistusaja lõpp 31.03.2016. a. Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule 19.08.2015. a avalduse, milles Z.U taotleb tingimise vabastamist enne karistuse lõpu tähtaega. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist tingimisi. Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt (II osa lk-d 40–41) kannab Z.U teist korda reaalselt vangistust. Varasemalt on toime pannud 10 kuritegu, neist kustunud on 6. Karistatud on isikut nii varavastaste, isikuvastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest (vargused, vägivalla teod isikute suhtes, huligaansus, teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine või turustamine, mootorsõiduki ärandamine, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Käesolevalt kannab isik karistust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Väärteokorras on isikut karistatud kaks korda ning tegemist on kehtivate liiklusalaste süütegudega. Vanglas on isik toime pannud kolm distsiplinaarsüütegu (viimase eest karistatud 27.03.2015. a): omas keelatud isevalmistatud esemeid, hoidis kambris isevalmistatud keelatud eset, omas väikses koguses lahtist tubakat. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et Z.U suhted lähedastega on keskmisest kehvemad. Ema A.U. on ravil hooldekodus, isa on surnud. Õde R.K. küll käib aegajalt venda vanglas vaatamas, kuid tõdeb, et isikuga on raske suhelda tema alkoholiprobleemide tõttu. Z.U on kaks täiskasvanud poega, kelle kasvatusprotsessis pole ta õe andmetel kunagi osalenud. Z.U tutvusringkonda kuulub palju kriminaalkorras karistatud inimesi ning õde hindab teda kui kergesti mõjutatavat isikut. Varasematest kriminaalhoolduse materjalidest kerkib esile, et oma süüd täielikult kinnipeetav ei tunnista. Vabaemisjärgne elukoht on olemas, ent seal puudub ametniku sõnul elekter ja vesi. Täiendavat külastuskäiku kriminaalhooldaja pole saanud teha, põhjusel, et kinnipeetava ema tervislik seisund seda ei luba. Z.U puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht. Kohtutäiturite andmebaasi 09.07.2015 kohaselt omab võlgnevusi (10 485 eurot). Kinnipeetav on viibinud kriminaalhooldusel neli korda, millest kõik on nurjunud. Nurjumised on seisnenud uute kuritegude toimepanemises katseajal, registreerimiskohustuse mitte täitmises ning alkoholijoobes ÜKT-le ilmumine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga Z.U Haljase ennetähtaegse vabastamise kohta.

Süüdimõistetu Z.U kinnitas kohtus, et vangistus on talle kasulik olnud ning ta on sellest edasiseks järeldusi teinud. Ta soovib minna elama XXX, kus on tema emale kuuluv maja. Ta plaanib minna ka tööle ning maksta ära tema vastu esitatud nõuded. Alkoholi ta tarvitada enam ei plaani. Samuti ei soovi ta suhelda oma vanade sõpradega, kel on sarnaselt temaga kriminaalne minevik. Ta on nõus täitma ka käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Z.U-le mõisteti liitkaristus tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et KarS §-s 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed eeldused ei ole isikuliselt kinnipeetava kasuks põhjendatud. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalhooldusel viibinud kokku neli korda, millest kõik on erinevatel ja/või sarnastel põhjustel nurjunud. 1999. aastal oli kinnipeetav esimest korda kriminaalhooldusel, mis lõppes Z.U poolt uue kuriteo toime panemisega. Hilisematel hooldustel pole kinnipeetav täitnud kontrollnõudeid, registreerimiskohustust, ilmunud alkoholijoobes ÜKT-le ning juhtinud alkoholijääknähtudega mootorsõidukit. Samuti on kriminaalhooldaja täheldanud, et isik on ilmunud korduvalt kriminaalhooldusele alkoholijoobes ning kasutanud telefonivestluses ametnikuga ebatsensuurseid ja ka solvavaid väljendeid. Kohus viitab ka asjaolule, et isik ei ole suutnud vangla sisekorrale vangistusperioodi jooksul alluda, pannes toime 3 distsiplinaarsüütegu. Enamus Z.U kriminaalse elu probleemid tulenevad alkoholist ning viimasest tingitud elustiilist, suhtumisest ja käitumislaadist. Siit saab teha järelduse, et karistuse eesmärk ei ole Z.U suhtes eripreventiivset eesmärki saavutanud ning karistus tuleb kanda lõpuni. Juhindudes kohtule esitatud materjalidest, tuleb jätta kinnipeetava taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.