Kohtulahend

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Daniil Denissenkot katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud (v.a lähisugulased) või narkootikume tarvitavate isikutega; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Daniil Denissenko kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Vabastada Daniil Denissenko karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 16.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Daniil Denissenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 08.05.2013 otsusega nr 1-13-3951 tunnistati Daniil Denissenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti reaalne karistuse kandmisele asumise aeg. Harju Maakohtu 13.06.2013 määrusega nr 1-13-3951 lükati KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel edasi Daniil Denissenkole Harju Maakohtu 08.05.2013.a kohtuotsusega nr 1-13-3951 mõistetud ja ärakandmisele kuuluva 3 aasta ja 6-kuulise vangistuse täitmisele pööramine 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 16.09.2013.a. Daniil Denissenko kannab karistust alates 16.09.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Daniil Denissenko kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna viimane kuritegu on esimese astme kuritegu ja suunatud ühiskonna vastu tervikuna. Varasemalt on kinnipeetav toime pannud vargusi, röövimise ja vangistuses narkootikumide tarvitamise. Kahel korral on isikut karistatud väärteokorras NPALS alusel. Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav osalenud tugigrupis xxxx,

sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Läbi on viidud vestlus kriminaalhooldusametnikuga tegevuse tagajärgedest. Kinnipeetav väidab ja ta on veendunud, et tulevikus hakkab ta elama seaduskuulekalt ning ei pane toime uusi kuritegusid. Praegune vangistus andis talle õppetunni ning nüüd ta mõistab oma tegevuste tagajärgi. Isikul on tulevikuplaanid (perekond, töö leidmine). 08.05.2015 osales kinnipeetav Eluviisitreeningu järeltegevuses, kus teemaks oli isiku motivatsioon ja selle säilitamine, riski olukorrad ja mis võib soodustada sõltuvusainete tarvitamist. Kinnipeetav on vangistuses varasemalt töötanud koristajana, alates 12.01.2015 töötab ta komplekteerimistsehhis. Kinnipeetav läbis riigikeele A1 taseme kursuse, sooritades eksami edukalt tulemusega 97,5%. Alates 06.01.2015 osaleb kinnipeetav riigikeele A2 taseme kursustel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat ning kanda jääb tal veel 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Enne vangistust elas kinnipeetav koos oma abikaasaga aadressil xxxx. Hetkel elab abikaasa lastega munitsipaalkorteris aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise, väga heas korras ning kõigi mugavustega korteriga, mille tingimused vastavad elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele ning nii Tallinna Linnavaraamet kui ka kinnipeetava abikaasa andsid oma kirjaliku nõusoleku antud aadressile valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx, jätkates õpinguid xxxx tisleri erialal, kuid narkootikumide tarvitamise tõttu kustutati õpilaste nimekirjast. Vangistuse ajal isik hariduse omandamisest huvitatud ei olnud. Vabaduses tööga isik hõivatud ei olnud, sai oma sõnul töövõimetuspensioni 110 eurot kuus, lisaks oli abikaasa töötasu. Varasemalt olid isiku sissetulekuteks töötu abiraha ning toimetulekutoetus. Sotsiaalkindlustusameti otsuste kohaselt on isikule määratud rahvapension püsiva töövõimetuse korral alates 02.12.2011 ning puudega inimese toetus alates 23.04.2013. Toetuste maksmine peatati alates 01.10.2013 vanglas viibimise ajaks. Kinnipeetava sõnul sai ta majanduslikult rahuldavalt hakkama, kuid samas on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimiste ja suures koguses narkootilise aine omandamise ja edasiandmise eest. Kinnipeetava toimetulekut mõjutas ka narkootikumide tarvitamine, raha selleks teenis ta ebaseaduslikul moel. Peale vabanemist soovib isik oma sõnul tööle minna, kuid kindel töökoht tal puudub. Abikaasa sõnul on isik omandanud puutöö eriala. Kinnipeetav on pöördunud MTÜ Teekond poole, et võimaliku vabanemise korral käia grupitöödes, samuti aitab keskus leida tööd või asuda õppima, samuti saab kasutada võlanõustamise teenust. Rahaliselt toetavad kinnipeetavat vanglas abikaasa ja isa. Abikaasa töötab ning on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama ka vabanemisel. K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 3038,47 eurot, vabanemisfondis on 325,34 eurot. Kinnipeetava lähedaseks on isa A D, kes kinnipeetava sõnul toetab teda materiaalselt vanglas ning kellega suhted on head. Ema on surnud. Kinnipeetav abiellus 28.08.2013 oma elukaaslase J D, kellel on 3 last, kellest üks täiskasvanud laps elab eraldi ning alaealised, 9- ja 13-aastased tütred elavad koos nendega. Kinnipeetava abikaasa sõnul on isiku sõbrad kas surnud või kannavad vanglas karistust. Varasemate andmete ja isiku korduva karistatuse põhjal võib järeldada, et isik ei hooli oma tegude tagajärgedest ning et isiku suhtlusringkonda kuuluvad mitmed kriminaalkorras karistatud ning narkootikume tarvitavad isikud. Probleemi seoses alkoholi kuritarvitamisega isik ise ei tunnista. 17-aastasena sooritas kinnipeetav alkoholijoobes olles röövimise, mida peab tagant järele nooruse rumaluseks. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav narkosõltlane, mida ise tunnistab. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 18-aastaselt. Aastatel 2002-2003 tarvitas isik narkootikume süstemaatiliselt, olles süstija. Karistuse kandmise ajal Murru Vanglas tarvitas isik narkootikume (amfetamiini), ka varasemad röövimised on toime pandud narkojoobes.

Tallinna Vanglas sai isik metadooni asendusravi. Kinnipeetav viibis 12.02.-08.04.2013 ravil xxxx. Varasema vangistuse ajal on isik osalenud xxxx tugigrupi töödes ning läbinud Eluviisitreeningu. 15.04.2015 tehti kinnipeetavale ettepanek võimalikul vabanemisel minna sõltuvusravile, millest kinnipeetav keeldus, kuna ta tahab elada koos oma perega. Kinnipeetava sõnul peale vabanemist läheb ta MTÜ Teekond keskusesse, kus käib programmides. Seoses krooniliste haigustega on isik töövõimetuspensionär. Kinnipeetav mõistab oma tegude tagajärgi, kuid pisendab neid ja ülehindab oma võimalusi näiteks sõltuvusest vabanemisel. Pikaajaline kriminaalne keskkond on kujundanud isiku eluhoiakut, üldist mõttelaadi ja suhtlusringkonda, mistõttu on tema sotsiaalsed oskused sellekohaste kõrvalmõjudega. Kriminaalhooldusel olles rikkus isik kontrollnõudeid ja sooritas uue kuriteo. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises röövimise eesmärgil ning narkootilise aine omandamises ja edasiandmises, lisaks narkootilise aine tarvitamises kinnipidamisasutuses. Ohtlikkust suurendab ja mõjutab varasem kriminaalne taust, mitmekordne vanglas viibimine. Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul vangla hinnangul 30% (keskmine risk) ning vägivaldse kuriteo puhul 36% (keskmine risk). Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist ning teeb ettepaneku määrata Daniil Denissenkole katseaeg kuni 16.03.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4, 8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve kohaldamise ajaks teeb vangla ettepaneku määrata 4 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses teeb ettepaneku määrata Daniil Denissenkole katseaeg kuni 16.03.2017 ning käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku sarnaselt vanglaga määrata 4 kuud. Daniil Denissenko ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Töökoha otsimisel aitab teda abikaasa. Ta on kindel, et saab peale vabanemist pöörduda MTÜ Teekond poole, ta on vanglast sinna helistanud ja nendega sellel teemal suhelnud. Vabanemisel vabastatakse ka tema pension, seega mingi sissetulek selle näol on tal olemas. Kinnipeetav tunnistas, et kõik tema probleemid on põhjustatud narkootikumide tarvitamisest. Kohtumenetluse algul jättis ta narkootikumide tarvitamise maha, sai ka sõltuvusravi. Kinnipeetava väitel on ta läbitud programmidest abi saanud. Kinnipeetav palub kohtul anda talle võimalus ja ta ennetähtaegselt vabastada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Daniil Denissenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 14.05.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. D. Denissenko käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid distsiplinaarkaristuste puudumine, riigikeele õppimine, sotsiaalabiprogrammide läbimine, majandustöödel töötamine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valve kohaldamisega,

mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks D. Denissenkol jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 16.03.2017. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ning elektroonilise valve pikkuse osas. Prokuratuur ei ole vastu Daniil Denissenko tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Daniil Denissenko võib nelja kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et Daniil Denissenko kannab karistust esimese raskusastme kuriteo eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Ta on õppinud riigikeelt, osalenud vangla tööhõives ja läbinud sotsiaalprogramme. Kinnipeetaval on konkreetsed tulevikuplaanid. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht ning teda moraalselt ja materiaalselt toetavad lähedased perekonna ja isa näol. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on ka kõik vajalikud nõusolekud selleks. Kinnipeetavale on määratud rahvapension ja puudega inimese toetus, mille maksmine on küll vangistuse ajaks peatatud, kuid mida on võimalik vabanemisel taastada. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus mittevägivaldne kuritegu 30% (keskmine risk), vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 36% (keskmine risk). Viru Vangla ja prokurör toetavad Daniil Denissenko tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Daniil Denissenko viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, eelkõige narkosõltuvusest tulenevat riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Daniil Denissenkole KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Daniil Denissenko elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Daniil Denissenkole anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.