Kohtulahend

omavoliliselt tagasi lastekodusse. Ametlikult elukutset ei oma, huvitatud kutseõppest. Vanglas lõpetas 7. klassi, üldhariduskoolis õppida ei soovi. Isik on olnud riigi ülalpidamisel (xxx), lisaraha teenis ehitusel juhutöödel ja kuritegelikul teel varavastaseid kuritegusid toime pannes. Iseseisva majandusliku toimetuleku oskus praktiliselt puudub. Eelmisel vabanemisel asus ametlikult tööle ehitusfirmasse xxx abitöölisena. Elukaaslane kutsus xxx. Töötas xxx mitteametlikult ehitajana. Enda sõnul tulid naisega toime, mõlemad töötasid. On motiveeritud töötama. Vangistuses 23.05 - 22.08.2013 - osales tööhõives abitöölisena. 19.01 - 18.04.2015 - osales tööhõives koristajana; Alates 31.03.2015 osaleb tööhõives tootmistööl. Alkoholi proovis 8-aastaselt, tarvitama hakkas hiljem. Alkoholijoobes muutub agressiivseks ja kergesti ärrituvaks. Varasemalt on saanud alko/narko sõltuvusravi. On probleemist teadlik, saab aru, et sõltuvus säilib ning seda on vaja hoida kontrolli all. Hakkas 8-aastaselt tarvitama ecstasy tablette ja suitsetama hašišit, alates 14. eluaastast tarvitas amfetamiini, viimased kolm aastat enne eelmist vangistust kord päevas süstimise teel. Lapseeas inhaleeris ka toksilisi aineid. Eelmise vangistuse ajal tuvastati fentanüüli tarvitamine, mille eest sai kriminaalkorras karistada. Läbinud eelmise vangistuse ajal "Eluviisitreeningu" ja sõltlaste programmid, osalenud Convictuses. 2013 osales sõltlaste rühmas vahistatutele ja terviserühmas. 27.05 - 07.06.2013 läbis suitsetamisest loobumise nõustamise; 23.09 - 21.11.2013 - läbis viha juhtimise; 31.10 - 21.11.2013 - läbis terviserühma vahistatutele; 30.10 - 11.12.2013 - läbis sõltuvusrühma vahistatutele; 10.03 - 29.04.2014 - läbis sotsiaalsete oskuste treeningu. Kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vangistust kannab 2 korda. Isik on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamiseks. Esimesed 4 kuritegu olid vägivaldsed, toime pandud lastekodu ajal grupis või grupi tunnustuse teenimiseks. Isik on vanglas korduvalt kasutanud vägivalda enesekehtestamiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61 %. Kõrge risk. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47 %. keskmine risk. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel xxx sotsiaalnõustaja xx xx kinnitas telefonivestluse käigus, et N. Tõštšuki suhtes on olemas kokkulepe, et kinnipeetav asub ennetähtaegse vabanemise korral elama xxx poolt pakutavale elamispinnale aadressil xxx elamisteenuse „xxx“ raames. N. Tõštšuk on xxx esindajaga toimunud kohtumise käigus andnud oma nõusoleku ajutise elamisteenuse taotlemiseks ja sellega kaasnevas programmis osalemiseks. Programmi kestus on 6 kuud ning selle jooksul on N. Tõštšukile tagatud elamispind, lisaks saab ta psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist, et soodustada tema vabanemisjärgset ühiskondliku eluga kohanemist. xx. xxx sõnul abistatakse xxx pakutava programmi raames N. Tõštšukki ka töökoha leidmisel. N. Tõštšuk on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Uue kuriteo riskifaktoriteks on kriminaalne mõtte- ja käitumisviis ning hoiakud (korduvad seaduserikkumised). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tõstab asjaolu, et isikul on minevikus olnud probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Uue kuriteo riski tõstab kindla elu- ja töökoha puudumine. Samuti on uue kuriteo riskiallikateks võimalikud kontaktid kriminaalkorras karistatud isikutega ning toetavate lähisuhete puudumine. Uue kuriteo riski vähendab xxx pakutav sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise programm ning abi elu- ja töökoha saamisel, samuti asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu ja osaleb tööhõives. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Nikolai Tõštšuk taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Nikolai Tõštšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Nikolai Tõštšuki isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Nikolai Tõštšuk on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kehtivaid karistusi 6. Vangistust kannab teist korda. Viimane karistus mõisteti varguse eest ning kannab liitkaristust mh narkokuriteo eest. Vaatamata varasematele arvukatele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes toime mh 1 astme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Positiivsena hindab kohus asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja ta osaleb tööhõives. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Vabanemisjärgselt xxx poolt pakutav elukoht on ajutine, mis omakorda paneb küsimuse alla kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmist. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Nikolai Tõštšuki puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Nikolai Tõštšuki vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.