Kohtulahend

KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui S.O 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 alusel talle pandud kontrollnõuded ja kohustused: - KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; -KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla kriminaalhooldaja.

kriminaalhooldusosakonna

juhatajal

määrata

S.O-le

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus S.O juhtis tahtlikult 14.11.2014 kella 23.10 ajal Tallinnas Punane 72b maja juures mootorsõidukit BMW 525TDS registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,89 mg/l). Samuti juhtis ta tahtlikult 14.03.2015 kella 01.40 ajal Harjumaal Vasalemma vallas Ämari külas Lennu 13 maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E290 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,12 mg/l). Sellega rikkus S.O liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / / ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani S.O kvalifitseeritava kuriteo.

/ nõudeid. toime KarS § 424 järgi

S.O, isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 04.12.2014 Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 10.11.14), juhtis tahtlikult 14.11.2014 kella 23.10 ajal Tallinnas Punane 72b maja juures mootorsõidukit BMW 525TDS registreerimismärgiga XXX ning 14.03.2015 kella 01.40 ajal Harjumaal Vasalemma vallas Ämari külas Lennu 13 maja juures, s.o süstemaatiliselt, mootorsõidukit Mercedes-Benz E290 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 / / nõuet.

Sellega pani S.O toime KarS § 423 kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

järgi kvalifitseeritava kuriteo S.O süüditunnistamist KarS § 424 ja § 423 toimepanemise eest ning tema karistamist 2-aastase vangistusega. Mõistetud vangistusest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva, ülejäänud osas jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel karistus täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga; süüdistatav on kohustatud täitma talle pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel pandud kohustusi. Samuti tuleb süüdistatavalt KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk MB E290 ning tasuda menetluskulud. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil S.O tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Taotles

menetluskulude tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kuna nende kohene tasumine käib talle üle jõu. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Samuti toetas prokurör taotlust menetluskulude tasumiseks osade kaupa. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning

S.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 423 järgi ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 585 eurot. Arvestades S.O varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.