Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
16. september 2015.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-15-5853 (15286000217)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
G.Z-i süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
G.Z , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidusega, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, töötab xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 25.08.2014.a otsusega KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga, lisakaristusena võetud ära sõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Tõkend – ei ole kohaldatud.
KarS
§
järgi
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust 266 (kahesaja kuuekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb G.Z ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on G.Z kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: -
elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G.Z järelevalve alla.
kriminaalhooldusametniku
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 2.oktoobril 2015. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; kaitsjatasu 97,68 (üheksakümmend seitse eurot ja 68 senti) eurot.
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 682,68 (kuussada kaheksakümmend kaks eurot ja 68 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 56,89 (viiskümmend kuus eurot ja 89 senti) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300
Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700063553 ning selgituse “G.Z, otsus nr 1-15-5853, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus G.Z-i süüdistatakse selles, et tema, 20. juunil 2015 kella 06.17 ajal juhtis Võru linnas Kose teel mootorsõidukit Mitsubishi Eclipse registreerimismärgiga xxxxxx olles joobeseisundis, s.o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,83 mg/L kohta, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25.08.2014.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 2 kuu ja 28 päeva võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 20.06.2015.a - 21.06.2015.a, s.o 2 päeva, kandmisele kuulub seega 8 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 266 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.Z kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-le 1: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena G.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.Z , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.Z-i süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.Z-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,68 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.Z on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades G.Z-i sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades G.Z-i varalist seisu, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 682,68 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/
Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.