Kriminaalasi nr. 1-15-7523
Eesti Vabariigi nimel 15.september 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Marek Soomaa Kaitsja advokaat Aivar Kello Kriminaalasi L.N süüdistuses KarS kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades
§
järgi
kiirmenetluses
Süüdistatav L.N , IK XXX; sünniaeg: 04.detsembril 1975.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.N-i eelvangistus 13.15.september 2015.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.N ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Süüdistus L.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.septembril 2015.a kella 12:37 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas Veemeistri teel mootorsõidukit Volkswagen Phaeton registreerimismärgiga XXXX olles alkoholijoobes, tõendusliku alkomeetri lõplik tulem oli 0.80 mg/l. L.N puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. L.N rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani L.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 13.september 2015.a – 15.september 2015.a (3 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui L.N ei pane 2 aasta kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajal on L.N kohustatud täitma järgmiseid KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada L.N-i talle kohaldatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada L.N-i osalema sotsiaalprogrammis suunitlusega joobes juhtimise eest karistatutele. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus
selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub L.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning samuti süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.