lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-7016/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 15.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-7016/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1152
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1-15-7016

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

15.septembril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul abiprokurör Urmo Paal osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja R.N Ik XXX, määratlemata kodakondsus, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud ning viimati - 22.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 169 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud tõkend – elukohast lahkumise keeld (kehtiv kuni 03.12.2014.a.) süüdistuses KarS § 169 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas R.N ́t süüdistatakse selles, et tema Harju Maakohtu 22.10.2001 otsusega kohustati maksma XXX(varem XXX) kasuks elatist igakuiselt 750 krooni poja XXX ülalpidamiseks alates 10.09.2001 kuni tema täisealiseks saamiseni 04.06.2017. 22.09.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-9581 karistati R.N KarS § 169 järgi lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud. Peale nimetatud kohtuotsust R.N elatist tasuma ei ole asunud, kuigi on elatunud juhutöödest ja saanud tulu. Seega R.N , olles töövõimeline, pika aja jooksul, s.o. alates 22.09.2011 kuni käesoleva ajani, mitte makstes elatist, mitte asudes ametlikult tööle, mitte omades vara ning mitte hoides raha enda pangakontol, on kuritahtlikult ning teadvalt rikkunud ülalpidamiskohustust. Seega R.N, hoidudes pikema aja jooksul, s.o. kuritahtlikult ning teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav R.N ja tema kaitsja Jelena Benevolenskaja käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et R.N ́le taotleb abiprokurör kohtus KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.09.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o. vangistuse 3 kuud võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendada R.N ́le mõistetav vangistus, s.o. 8 kuud (s.o. 240 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasuliku tööd, mõistes R.N ́le karistuseks 240 üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud.

Vastavalt KarS §-le 69 lg 4 on R.N üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 6 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on R.N kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelnev loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • täitma ülalpidamiskohustust Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub R.N temale KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub R.N ́lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb R.N ́lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 162 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2, § 69 kohus: otsustas Süüdi tunnistada R.N KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.09.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud.

Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja lg 3 asendada R.N ́le mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest Vastavalt KarS §-le 69 lg 4 on R.N üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX), • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelnev loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • täitma ülalpidamiskohustust Määrata R.N Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista R.N ́lt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu 162 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse R.N ́le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.