Kohtulahend

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 07.10.2015. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

Seega, H.A teise inimese kehalise väärkohtlemisega, temale valu ja tervisekahjustuste tekitamisega, pani toime KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Lk 520-529

kannatanult XXX XXX varastatud mobiiltelefon LG Optimus L5II (I kd tl 37-39). Tunnistaja XXXsõnul ostis ta nimetatud mobiiltelefoni tundmatult meesterahvalt ja järgmisel päeval septembris 2014 viis Tallinna Keskturul asuvasse mobiiliärisse. Pandilepingust nähtub, et 08.07.2014 andis XXXpandimajale XXXOÜ pandiks kaks kullast sõrmust (I kd tl 52). Tunnistaja XXXselgitab pandimajja toodud esemetega toimetamise protseduuri (I kd tl 130131). H.A tunnistab, et 07.07.2014 hilisõhtul varastas Viru tänaval asuva restorani XXX garderoobist kaks mobiiltelefoni – Nokia ja LG ning rahakoti vahelt kaks kuldsõrmust. 08.07.2015 müüs XXXdokumentide alusel sõrmused Pandimaja XXXOÜ-le. Mobiiltelefoni LG andis XXX. Mobiiltelefoni Nokia müüs umbes kolm nädalat hiljem Balti jaamas asuvale pandimajale (I kd tl 55-56, 132). Kohus leiab, et 22.08.2014 episoodis on XXXkuuluva kullast kaelaketi koos ripatsiga, mobiiltelefoni Nokia C1-02, rahakoti dokumentidega ja käekella Ferrari varastamine H.A poolt tõendamist leidnud järgnevaga. Kannatanu XXXsõnul 22.08.2014 kella 21.00 ajal läks ta jalutama. Üks meesterahvas saatis teda majani. Kannatanu läks oma korterisse (XXXTallinn), aga ei mäleta, kas sama meesterahvas tuli talle trepikotta järgi. Koju jõudes vajus ta voodile ja jäi magama. Kui ta umbes kahe tunni pärast üles ärkas, avastas, et kaelas olnud kuldketti koos kullast ristiga enam ei olnud. Kontrollides nagis rippuva jope taskut avastas, et mobiiltelefon Nokia C1-02 ja rahakott, mille sees oli ID-kaart, Swedbank pangakaart, kontonumbri kaart, on varastatud (I kd tl 61-66, 78-79). Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et fotol nr 1 olev H.A on kannatanule kuidagi tuttav ja talle meenub, et on isikud kusagil näinud (I kd tl 74-77). Tunnistaja XXXsõnul augustis 2014 õhtusel ajal nägi vanemat meesterahvast Astangu 44 maja juures. Meesterahvas läks maja nurga peale ja lõi oma pea vastu seina ära ning kukkus maha. Tunnistajale tundus, et meesterahval on halb olla ja ta kutsus kiirabi (I kd tl 154-155). Kiirabi kaardi kohaselt osutati XXXkiirabi 22.08.2014 kell 21.46 ajal (I kd tl 93). Tunnistaja XXXoli sel päeval kiirabi brigaadis. Samal ajal, kui ta vestles XXX, tuli nende juurde noorem meesterahvas. Meesterahvas ütles, et tunneb XXXja võib ta ise koju aidata. XXXsellele vastu ei olnud. Tunnistaja kirjeldab meesterahvast – 35-40-aastane, kiilanev pealagi. H.A tunnistab, et 2014. a suve õhtul läks ta XXXjuurde. Korteris olles tekkis neil rüselus. H.A sõnul ründas teda esimesena XXX. H.A tõmbas kannatanu kaelast kuldketi koos ristiga. Korterist väljudes võttis esikust väikese kapi pealt rahakoti ja mobiiltelefoni Nokia C1. Mobiiltelefoni sisse pani SIM-kaardi abonomentnumbriga XXX(I kd tl 100-101, 102, 133). Viimane nähtub ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, mille kohaselt nimetatud mobiiltelefonis kasutati abonomentnumbrit XXX(I kd tl 83). 08.09.2014 jättis mobiiltelefoni Viru Keskuse bussiterminalis R-Kioski kõrval asuvasse avalikku laadimispunkti. Viimast kinnitab ka tunnistaja XXXkes andis mobiiltelefoni politseile (I kd tl 128-129, 84). XXXkuuluva mobiiltelefoni Nokia C1-02 vaatluse kohta koostati asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 85-89). Kuldketi viis H.A Tallinnas Sikupilli Keskuses asuvasse Tavidi valuutavahetuse ja kulla kokkuostupunkti, kasutades XXX nimelise naisterahva dokumenti. Viimane nähtub ka Tavid AS-i vastusest päringule, mille kohaselt nimetatud kuldkett müüdi XXX Pugatšjova poolt Tavid AS-ile (I kd tl 97-99). Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt H.A näitab menetlejale kannatanu elukohta XXXkus ta võttis kullast kaelaketi, mobiiltelefoni, rahakoti ja käekella (I kd tl 104-106). Vastastamisprotokollist nähtub, et H.A sõnul võttis ta samal ajal kannatanu korterist elutoa telefonikapilt käekella Ferrari. Ülejäänud osas riimuvad XXXja H.A ütlused muude asjas kogutud tõenditega.

Õiguskirjanduse kohaselt vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. H.A tõmbas XXXkaelast kuldketi koos ripatsiga, millega pani varguse toime avalikult, s.o kannatanu nähes ja H.A pidi aru saama, et kannatanu saab aru varguse õigusvastasusest. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-87-08 p 10 sedastanud järgmist:

H.A on Harju Maakohtu 03.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9835 süüdi mõistetud 2014. aastal süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud H.A poolt toime pandud vähemalt kolm vargust. H.A pani vargused toime kavatsetult. Tal oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. Eeltoodust johtuvalt tuleb H.A tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi. 2.2 Süüdistus KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) ja KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) Nii teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 120 kui ka alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 120 lg 1 nägi ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Alates 01.01.2015 näeb KarS § 121 lg 1 ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. KarS § 121 muudatusega diferentseeriti vastutust sõltuvalt väärkohtlemise raskusest. Seega on H.A poolt 23.12.2014 toimepandud tegu jätkuvalt karistatav. Kohus leiab, et 23.12.2014 XXXtapmisega ähvardamine ja talle tervisekahjustuste tekitamine (parema abaluu piirkonna punetuse, kaelale kõri piirkonda ühtlase punetuse ja punetuse vasakust lõuajoonest kuni vasaku kõrvani) H.A poolt on tõendamist leidnud järgnevaga. Kannatanu XXXsõnul 23.12.2014 pärast lõunat tegi H.A talle ettepaneku vahekorda astuda. Kannatanu ei olnud sellega nõus. Õhtul kella 22.00 ajal hakkas H.A kannatanut ähvardama tapmisega, öeldes, et paneb talle öösel magamise ajal nõela veeni, kannatanu ise seda ei tunne ja siis sureb. Nõel oli H.A kambri nurgas oleval riiulil pastaka sisse

peidetud. H.A näitas seda kannatanule. Kannatanu sõnul tundis ta hirmu, et H.A võibki ta sellisel viisil tappa. Kannatanu ei teadnud, kas selliselt saab tappa, aga hirmu see temas tekitas. H.A tahtis tema kõrvale voodisse magama tulla. Kannatanu ei soovinud seda. Seejärel istus H.A tema peale ja hakkas teda kahe käega kõrist kägistama, mis kestis 12 minutit, ja ähvardas teda tappa. Kannatanu hakkas ennast kägistamise haardest vabastama, misjärel H.A haaras teda vasakust käest kinni. Kannatanu sõnul valu see talle ei tekitanud. Mõne sekundi pärast õnnestus kannatanul vabaneda. Kannatanu sõnul kägistamise ajal tundis ta kõril valu ja kaks päeva pärast seda ei saanud korralikult rääkida, kuna hääl oli teistsugune kui tavaliselt. Rääkimise ajal tundis kõris natuke valu. (II kd tl 3-4). XXX Vangla arst XXXväljastas 23.12.2014 tõendi selle kohta, et XXXoli parema abaluu piirkonnas punetus, vasaku käe randme piirkonnas turse ja punetus. Kaelal kõri piirkonnas ühtlane punetus, vasakut lõuajoont mööda punetus kuni vasaku kõrvani (II kd tl 5). Nõela, millega H.A ähvardas kannatanut, ja pastapliiatsi, mille sees nõel oli, vaatluse kohta koostati asitõendi vaatlusprotokoll. Metallist nõel on 3,6 cm pikk, silma ja teravikuga (8 II kd tl 7-8). XXX Vangla I üksuse valvur XXXkoostas 23.12.2014 ettekande, millest nähtuvalt 23.12.2014 kella 22.10 ajal koputas XXX kambristXXX. XXXütles, et kambrikaaslane kägistas ja ähvardas teda (II kd tl 9). H.A tunnistab XXX kägistamist ja ähvardamist (II kd tl 10, 12-13). Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-59-11 p 9.1 ja 9.2 sedastanud järgmist:

Tervisekahjustus on organismi elundi või koe anatoomilise terviklikkuse või selle füsioloogilise funktsiooni häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise vm teguri toimel.2 Löömine on järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine ning löömisega on tegu juhul kui löök tabab. Muu kehaline väärkohtlemine võib seisneda tõukamises, rebimises, kõrvetamises, torkimises jne. Kõikide nimetatud tegude korral on nõutav valu tekitamine. Valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Tervisekahjustamine ja muu kehaline väärkohtlemine võivad kattuda, nt peksmine on korduv löömine; tervisekahjustus tekitatakse korduva löömisega, mis põhjustab valu jne.3

VV 13.08.2002 määrus nr 266 „ Jaan Sootak. Isikuvastased süüteod. Lk 69-70

Ҥ1

H.A ähvardas XXX tappa, öeldes millisel viisil ta seda teeb ja näitas nõela, millega ta kavatseb XXX tappa. Viimasega teadvustas XXX, et H.A võib ähvarduse realiseerida. XXXtundis ähvardamise tagajärjel hirmu. H.A poolt on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. H.A teadis, ja tahtis või vähemalt möönis, et XXXvõtab tema ähvardusi reaalsena. Eeltoodust johtuvalt tuleb H.A tegevus kvalifitseerida KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi. H.A teo (kägistamine) ning XXX tervisekahjustuse ja valu tundmise vahel esineb otsene põhjuslik seos. XXX kägistamisega, mille tagajärjel tekkisid tal tervisekahjustused ja ta tundis valu, pani H.A toime XXX suhtes kehalise väärkohtlemise. H.A poolt on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. H.A teadis, et paneb XXX suhtes toime kehalise väärkohtlemise, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust johtuvalt tuleb H.A tegevus kvalifitseerida KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. H.A on süüvõimeline ning KarS

käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab H.A süüd lugeda keskmisest väiksemaks. Tegemist on nelja episoodiga. 25.05.2014 kuni juuni 2014 alguse episoodi juures arvestab kohus ka kannatanu XXXenda käitumist. Kannatanu kutsus võõra isiku enda koju ja lasi tal omapead toimetada toas, kus oli kergesti avastatavas kohas raha peidetud. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav ei ole oma tegu kahetsenud, vaid vastupidiselt öeldes, et ei kahetse oma tegu, kuna mis on ripakil, siis see tuleb ära võtta (I kd tl 55 pöördel). Kuigi kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega, ei näe kohus põhjust mõista H.A-le prokuröri taotletud karistusest, vangistus kuus kuud, suuremat karistust. Eri- ja üldpreventsiooni tähenduses ei esine asjaolusid, mis annaks alust süü suurusele vastavat karistust vähendada. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada H.A alla 1/4 sanktsiooni määra. Eeltoodust johtuvalt otsustab kohus H.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada p 1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda H.A poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kuivõrd H.A pani uued kuriteod toime enne Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9835 kuulutamist, tuleb H.A-le mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel. KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Eeltoodust johtuvalt mõista H.A-le liitkaristus Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9835 mõistetud karistusega 6 kuud vangistust. Suurendada üksikkaristustest raskemat ning mõista temale liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Sellest liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus – 6 kuud vangistust, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 120 ja 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab H.A süüd lugeda keskmiseks. H.A kirjutas pärast toimunud rünnakut seletuskirja, milles väljendab oma kahetsust (II kd tl 10). Seega sai H.A aru, et oli teisele isikule põhjustanud kannatusi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventsiooni tähenduses ei esine asjaolusid, mis annaks alust süü suurusele vastavat karistust vähendada. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada H.A alla sanktsiooni keskmise määra.

Kuivõrd H.A poolt toime pandud tegu vastab nii KarS § 120 kui ka § 121 toodud süüteokoosseisule, tuleb teda vastavalt KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Eeltoodust johtuvalt otsustab kohus H.A süüdi tunnistada KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) ja KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada KarS § 120 ja § 121 järgi KarS § 63 lg 1 kohaselt mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda H.A poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Kuivõrd tegu on toime pandud pärast Harju Maakohtu 03.12.2014 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-14-9835 kuulutamist ja käesoleva otsusega moodustatud liitkaristust, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, johtuvalt tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel H.A-le liitkaristus suurendades karistuse kandmata osa (2 kuud) võrra ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada H.A karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.09.2015. a. Karistusest tingimisi vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama.

Kannatanu XXXesitas tsiviilhagi summas 249.00 eurot, kus ta nõuab varastatud kullast kaelaketi koos ripatsiga, mobiiltelefoni Nokia C1-02 ja rahakoti väärtuse hüvitamist (I kd tl 80). Eeluurimise käigus on XXXtagastatud mobiiltelefon Nokia C1-02 väärtusega 39.00 eurot (I kd tl 72-73). Kannatanu XXXesitas tsiviilhagi summas 600.00 eurot, kus ta nõuab varastatud raha summas 600.00 eurot hüvitamist (I kd tl 113). Kohtuistungil võttis H.A kõik esitatud nõuded õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt kohus otsustab: - rahuldada XXX(nimetatud XXX) tsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 377.00 eurot. - rahuldada XXXtsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 296.00 eurot. - rahuldada XXXtsiviilhagi osaliselt. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 210.00 eurot, milline summa tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. - rahuldada XXX(nimetatud XXX) tsiviilhagi. H.A-lt välja mõista kannatanu kasuks 600.00 eurot, milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXX AS Swedbank.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1018.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda igal kuul 84.00 eurot ning viimasel 12. kuul 94.00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

)

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.