1-15-5575/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

5.Denis Verk vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Denis Verkile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 07.07.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava Denis Verki kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Linnakohtu 25.02.2005.a kohtuotsusega tunnistati Denis Verk süüdi KarS § 114 p 5 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 12-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 23.02.2004.a ja lõpp on 22.02.2016.a. Denis Verki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Vangistuse ajal osales programmis „Terve seksuaalkäitumise edendamine ja HIV/AIDISsi/STLH ennetamine“, osales sotsiaalprogrammides „12 sammu“ ja „Viha juhtimine“, samuti eesti keele edasijõudnute kursusel ja tööhõives vanglas, omandas haridust. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral on võimalik elama asuda abikaasa juurde aadressile XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Denis Verki kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda oma abikaasa juurde aadressile XXX. Korter kuulub kinnipeetava abikaasa emale, kes suuliselt kinnitas, et on nõus kinnipeetava enda juurde elama võtma. Kinnipeetava abikaasa sõnul on ta hetkel aja maha võtnud ning tööl ei käi, samas kinnitab koos emaga, et on nõus vajadusel kinnipeetavat majanduslikult toetama. Peale vabanemist on olemas töökoht SXXX AS-s, mida kinnitas ka tööandja esindaja. Denis Verk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on karistatud 1-st raskuseastmest kuriteo eest, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi

kuritarvitamine. Isikul esineb 1 distsiplinaarkaristus, mis viitab sellele, et isik ei suuda isegi vanglatingimustes käituda seaduskuulekalt. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Denis Verki arvamuse, leiab, et Denis Verki võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Denis Verki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab küll karistust raskete esimese astme kuritegude eest, kuid kuritegude raskusastet arvestades on kohus jätnud kinnipeetava korduvalt ennetähtaegselt vabastamata. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, arvestades ära kantud karistusaja pikkust ning kinnipeetava käitumist vangistuse ajal – kinnipeetav on mõistetud 12-aastasest vangistusest ära kandnud ligikaudu 11 aastat ja 7 kuud vangistust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal võib üldjoontes pidada korrektseks. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see määrati isikule 2014.a ning karistus oli kergemaliigiline – noomitus. Lähtudes kinnipeetava korrektsest käitumisest vanglas järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Samuti võib sellest järeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud Denis Verki mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema ulatuslik resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle ning valmisolekuga enam alkoholi mitte tarvitada. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, tuues välja, et isik tunnistab muutuste vajadust elus ning reaalsed eesmärgid selleks on olemas. Kohus peab põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ka seetõttu, et kinnipeetava karistusaja lõpp on ligikaudu 5 kuu pärast, kuid vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, mistõttu on kinnipeetav kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Denis Verkile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.