Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
14.09.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-9083
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Elle Karm
Kaitsja
Eduard Bulattšik
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
O.N-i , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Karistuse kandmise algus 08.07.2013 ja lõpp 06.07.2016
Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta O.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista O.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 91,20 eurot kaitsetasu adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest advokaadibüroo OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 91,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu O.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.11.2013 otsusega nr 1-13-9083 tunnistati O.N-i (endine O.N) süüdi KarS § 199 lg 2 p -de 5 ja 9 järgi (25.02.2012 ja 27.05.2012 episoodid) ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust 2 kuud vangistust Viru Maakohtu 01.04.2011 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust. O.N-i tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi (29.12.2012, 25.02.2013, 23.03.2013, 29.03.2013 episoodid) ja talle mõisteti 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati O.N-i süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust ning KarS § 200 p-de 4,8 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristus ning loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.04.02.04.2013, s.o. 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristus ning loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning karistati vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS § 68 alusel loeti karistuse 2 aastat 11 kuud 28 päeva kandmise alguseks 08.07.2013. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Prokuröri seisukoht Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtuistung O.N-i taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tal on olemas garanteeritud töökoht ja vabanemise korral hakkab elama koos oma emaga. Lähedasteks on väike poeg, õed ja vennad. Abielu on lahutatud. Vanglas sai ta täiskasvanumaks ning teda ei huvita enam narkootikumid. Kaitsja toetas kinnipeetava enne tähtaegset vabastamist, leides, et kinnipeetaval on nii suured mured ja nii suur tahe. Alates 02.06.2015 on ta kambrikaaslase hooldaja, mida kaitsja pole varem kusagil näinud. Vangistuses on ta olnud pidevalt tööga hõivatud. Kinnipeetava nõrkuseks on distsiplinaarkaristused. O.N sündis 29.01.2014 poeg, kelle kasvatamises ta varem aktiivselt osa võttis. Samuti on läbitud alkoholi kodeerimine ning siiani pole kinnipeetav alkoholi kohta midagi öelnud. Narkootikumid teda ei huvita. Kaitsja leiab, et 42 protsenti uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väga madal. Vangla poolt pakutud käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni 06.07.2016 on ka väga raske läbida. Suhted lähedastega on toetavad. Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vanglas viibib teist korda. O.N-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleval ajal kannab liitkaristust hulgaliste varavastaste kuritegude ning isikuvastase kuriteo eest, mis oli muuhulgas toime pandud katseajal. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega. Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Samuti ei ole kinnipeetav seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime hulgalisi varavastaseid kuritegusid, rikkudes katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud kriminaalhooldaja järelevalvele alluda, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul ning seetõttu on süüdimõistetu puhul tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei oleks kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks on kinnipeetav saanud vangistuses kaks distsiplinaarkaristust, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanekut. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, s iis on väheusutav, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.