Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jan Kottise elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jan Kottise mõisteti süüdi Viru Maakohtu 20.11.2013 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 01.11.2012 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 31.03.2014 ja lõpp 28.11.2016. Kinnipidamisasutuses Jan Kottise kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes asub kinnipeetav elama aadressil xxx Kinnipeetaval on xxx. On vangistuses omandanud xxx töötanud 3,5 a ametlikult xxx. Enne vangistust määrati isikule peatrauma tõttu töövõimetus 80%, tegi juhutöid oma elukoha läheduses olevates korterelamutes. Isiku sissetulekud kulusid peamiselt narkootikumide hankimisele. Alates 10.04.2015 osaleb tööhõives majandustöödel, kambrikaaslase hooldajana. Isik arvab, et vabanemisel ei teki tal probleeme töökoha leidmisel. On motiveeritud töötama ja tasuma laenu. Isiku enda sõnul tihti alkoholi ei tarvitanud, vaid kord kuus õlut. Väidab, et kui oli tarvitanud alkoholi, siis peaaegu alati tekkis probleeme, mida kaine peaga ei tekkinud. Joobes muutub vägivaldseks ning agressiivseks. Saab aru, et alkoholijoobes tekivad probleemid, kuid vähe tähtsustab alkoholi mõju oma käitumisele, ning peab narkootikumide tarbimist tõsisemaks probleemiks. Kannab karistust narkootiliste ainete käitlemise eest. Enda sõnul on tarvitanud amfetamiini ning heroiini, mida tarvitas 8 kuu jooksul iga päev. Heroiini tarvitas süstides kuni vangistuseni. Esimest korda tarvitas kanepit, kui oli umbes 17a ning kord kahe nädala jooksul. Varasemalt on ka 4a olnud metadooni ravil, ning on üritanud sõltuvusest vabaneda.Vangistuses läbinud xxx. Kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab 3 korda. Korduvalt on kasutanud vägivalda või sellega ähvardanud. Narkootikumidega seotud kuritegu on olnud ka varasemalt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Viru Vangla toetab Jan Kottise ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabanedes tingimisi ennetähtaegselt Jan Kottise asub elama oma ämma Svetlana Kotljarovi juurde xxx. Korter on kahetoaline. Korteris elavad JxxxKxxx ja Sxxx Kxxx ning kinnipeetava alaealine laps. Jxxx Kxxx ja Sxxx Kxxxandsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Jxxxi Kxxx töötab, Sxxx Kxxon töövõimetuspensionil ning on nõus Jan Kottise vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Jan Kottisel kindlat töökohta. Enne vangistust oli Jan Kottise töövõimetuspensionil. Samuti Jan Kottise varasem karistuse asendamine üldkasuliku tööga lõppes ebarahuldavalt. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas avaldas, et on J. Kottise ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Jan Kottise taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust vabanemiseks ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, kinnipeetava ja tema kaitsja seisukohaga, leiab, et Jan Kottise tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jan Kottise isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Jan Kottise nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 4 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Jan Kottise on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kannab vanglakaristust kolmandat korda esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Jan Kottise puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Jan Kottise puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Isikul oli enne kuriteo toimepanemist ja selle toimepanemise ajal elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panna kõrge ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegu. Arvestades Jan Kottise poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla käesoleval ajal ei ole õigustatud. Kinnipeetavast tulenevad võimalikud riskifaktorid

ohtlikkusest avalikkusele ei ole veel täielikult maandatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Jan Kottise vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.