1-15-2168/35 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Sellise tahtliku tegevusega pani Guno Viiknurm toime teise inimese tapmise piinaval viisil, mis seisnes külmrelva kasutades suurt valu põhjustavate rohkete rindkeres asuvate torke-ja lõikehaavade tekitamises. Samuti pani ta toime tapmise julmal viisil, mis seisnes ebainimlikus toimingus pärast tapmist s.o. surnukehalt pea eemaldamises. Sellise tegevusega pani Guno Viiknurm toime mõrva, mis on kuriteona kvalifitseeritav Karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 114 lg 1 p 1) järgi. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav Guno Viiknurm ennast kohtuistungil talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, on andnud ütlusi, et M T surma asjaolude kohta midagi ei tea. Guno Viiknurm on 09.10.2014 helistanud häirekeskusesse (20.10.2014 asitõendi vaatlusprotokoll, tl 151-152 I kd, salvestis asub kriminaalasja juures). Kõnes teatab G. Viiknurm, et tema korteris K pst * Taebla on üks tuttav, kelle puhul ta ei saa aru, kas ta on purjus, aga tal on enam-vähem pea otsast ära ja kes on M T. 10.10.2014 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 39-93 I kd, vaatluse algus kell 01.10/ kohaselt korterist K pst * leiti vannitoast ukse alt WC poti ning vanni vahelt põrandalt M Te surnukeha, millel puudub pea. Toksikoloogiauuringul leitud surnu uriinis 3.78 mg/g etanooli. Ekspert on ekspertiisiaktis (tl 128-149 I kd) andnud arvamuse, et M Te surmaaeg pole ulatuslike roisuliste muutuste tõttu enam täpselt määratav. Arvestades väljendunud surmajärgseid muutusi surnukehal ja tugevat elundite surmajärgselt autolüüsi, võib olla surm saabunud orienteeruvalt 1 nädal enne surnukeha leidmist. Kaitsja leidis, et ei ole jälgitav, kuidas ekspert on surmaaja tuvastanud, ekspert ei ole arvamuse andmisel saanud arvestada korteri temperatuuriga, surnu ümber olnud esemete materjalidega ja nende mõjuga. Kohus leiab, et ekspertiisiakti lähteandmetest nähtub, et ekspertide käsutuses on olnud ja nad on kasutanud ekspertiisi läbiviimisel ka sündmuskoha vaatlusprotokolli. Seega oli ekspertidele teada surnukeha leidmise aeg, koht, surnukeha seisund ja surnul seljas, ümber olnud riided, esemed. Samuti on ekspertiisi käigus surnut põhjalikult uuritud ja uuringute käik on ekspertiisiaktis kirjeldatud. Kohus leiab, et eksperdiuuringute tulemuste hindamise ja eksperdiarvamuse põhjenduse osas on eksperdiarvamuse kujunemine kannatanu surma aja kohta jälgitav ja arusaadav. Ekspert on väljendanud, et surma saabumise täpne aeg pole määratav. Kohus leiab, et ekspert on selgelt väljendanud, et just korteri temperatuur ja surnukeha riided ning ümber olnud esemed ei luba surma aega määrata suurema täpsusastmega kui orienteeruvalt nädal enne surnukeha leidmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ekspert on arvamuse andnud lähtudes tema kasutuses olnud lähteandmetest ja arvestanud arvamuse andmisel ka kaitsja pool viidatud asjaolude esinemisele. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist /tl 153-155 I kd/ nähtub, et M T abonentnumber suhtles 01.10.2014 ainult G. Viiknurm numbriga, millelt viimane kõne M. T 'ele saabus 01.10.2014 kell 20.30 ja kestis 81 sekundit. 02.10.2014 saabus M T numbrile sõnum Elisa Eesti AS-lt, mobiiltelefon asus Taebla mobiilimasti piirkonnas. Pärast seda igasugune suhtlus M T abonentnumbril puudub. Kohus leiab, et tõend näitab, et 01.10.2014 kell 20.30 M T oli elus ning 02.10.2014 asus tema telefon Taeblas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et eelkirjeldatud tõenditega on kinnitamist leidnud, et M T surm saabus süüdistuses näidatud ajal s.o 01.10.2014 kell 21.00 kuni 03.10.2014. Eksperdiarvamuses (ekspertiisiakt nr 14E-LäS0031/155, tl 128-149 I kd) on ekspert loetlenud M Te surnukehal sedastatud kehavigastused - * Ekspert on andnud arvamuse, et M T surnukehal *. Samas on ekspert uuringute põhjenduses /tl 135 I kd/ selgitanud, et verevalumite tekitamise aega ei ole enam võimalik määrata väljendunud roisuliste muutuste tõttu.

Süüdistuses on M T ‘ele nende tervisekahjustuste tekitamine süüks arvatud G. Viiknurm'ele ajavahemikul 01.10.2014 kella 21.00 – 03.10.2014 G. Viiknurm elukohas. Süüdistuses on kirjas, et need vigastused M T ‘ele on tekitatud kohtueelses menetluses tuvastamata esemega. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on eksperdiarvamusega tõendamist leidnud, et M T‘el esinesid peas tömbi vägivallaga saadud tervisekahjustused. Süüdistuse kohaselt on need vigastused M T ‘ele tekitatud löökidega kõva tömbi esemega vastu pead, kuid ekspert on andnud arvamuse, et need vigastused võisid tekkida ka kukkumisest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda. Samas ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaksid, et M T ‘el esinenud tervisekahjustused - * on M T ‘ele tekitatud süüdistuses näidatud ajavahemikul süüdistuses näidatud kohas ja et need tervisekahjustused oleks M T ‘ele tekitanud G. Viiknurm. Kohus leiab, et seetõttu tuleb süüdistusest välja jätta, et G. Viiknurm lõi M Te „korduvalt kohtueelse menetlusega tuvastamata kõva tömbi esemega vastu pead põhjustades nahaaluse verevalumi paremal pool otsmiku-kiiru piirkonnas ja parema silma ülalaul ning verevalumi kõõlustanul“. Ekspert on andnud arvamuse /tl 136-137 I kd/, et ekspertiisiaktiga M Te surnukehal sedastatud vigastused sealhulgas ka pehmesse koesse ulatuv * – on surmajärgne. Süüdistuses on kirjeldatud M T‘el vasaku reie tagumisel pinnal oleva torkehaava tekkimist järgmiselt: “Tapmise järgselt eemaldas Guno Viiknurm kannatanu M T pea kaela ülemise ja keskmise kolmandiku piirilt noa abil ja lülisamba kaelaosas lülide lahti murdmise teel liigese tasapinnast ning toimetas selle korterist ja Taebla alevikust välja metsa alla, kus lõi noaga pehmetesse kudedesse ulatuva torkehaava surnukeha vasaku reie tagumisse ülemisse kolmandikku“. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, kus ja millal täpsemalt ja kelle poolt M T‘ele see vigastus tekitati. Süüdistuses kirjeldatud vigastuse tekitamise koht aga ei ole tõendamist leidnud, sest süüdistuse teksti kohaselt tekitas G. Viiknurm M T‘ele vasakusse reide torkehaava Taebla alevikust väljas metsa all. Kohtus ei ole ühegi tõendiga tõendamist leidnud, et surnukeha tervikuna oleks olnud vahepeal korterist välja toimetatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistusest tuleb välja jätta tekst: „kus lõi noaga pehmetesse kudedesse ulatuva torkehaava surnukeha vasaku reie tagumisse ülemisse kolmandikku“. Surnu ekspertiisiaktis nr 14E-LäS0031/155 18.12.2014 /tl 128-149 I kd/ on ekspert andnud arvamuse, et M Te surma põhjuseks on * Kohus leiab, et eksperdiarvamusega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud elupuhuste kehavigastuste esinemine kannatanul kehatüve piirkonnas. Samuti on leidnud kinnitust, et eluohtlikud olid 7 rinnaõõnde tungivat torke-lõikehaava rindkere eespinnal koos südamepauna, aordi ning mõlema kopsu vigastusega, milliste vigastuste tagajärjel tekkis kannatanul äge verekaotus ja kannatanu suri. Ekspert on andnud arvamuse, *, võimalik, et korduval löömisel teravaotsalise ühepoolse lõiketeraga torke-lõikevahendiga näiteks noaga. Järgnevalt uurib kohus, kas eelkirjeldatud kehavigastused on kannatanule tekitanud süüdistatav Guno Viiknurm nagu talle süüdistuses süüks arvatakse. Süüdistuses arvatakse Guno Viiknurm'ele süüks, et ta tungis oma elukohas 01.-03.10.2014 M T kallale isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus. Prokurör leidis, et G.Viiknurm'el esinenud vigastused võivad viidata kannatanupoolsele vastuhakule ning seega süüdistatava ja kannatanu vahelisele tülile. Guno Viiknurm on läbi vaadatud 10.10.2014 /tl 103-112 I kd/ ja tuvastatud on *. Kätel märgatavaid vigastusi ei ole. Guno Viiknurm patsiendikaart /tl 49 I kd/ näitab, et 10.10.2014 G. Viiknurm'el oli *

Seega nii patsiendikaart kui läbivaatus näitavad, et G.Viiknurm näol ja kehal olid hematoomid. G. Viiknurm on ise rääkinud, et need vigastused sai surnuaias septembris 2014, kui tundmatud isikud talle kallale tungisid – tuldi kallale ja tehti veriseks. Seljas oli seemisnahkne tagi, beež või pruun. Tagi peale seda vahejuhtumit ei kandnud, sest see sai seal mustaks ja tuli puhastusse anda. Sündmuskoha vaatlusel on panipaigast leitud pruun seemisnahkne jope, millel parempoolsel välistaskul näha tumepruun verekahtlane määrdumine. Ekspert on DNA ekspertiisis andnud arvamuse /tl l67-176 I kd/, et jopelt võetud teisest proovist (võetud parempoolselt välistaskult, sisaldas verd) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad Guno Viiknurm DNA profiiliga, kuid mitte M Te DNA profiiliga (p 2). Jope tootesildilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning ei saa kindlalt välistada Guno Viiknurm'elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. M Te DNA profiil ei ole seostatav sellest profiilist saadud DNA segaprofiiliga (p 11). G. Viiknurm on öelnud, et peale peksmist läks R juurde. Tunnistaja R R kinnitas kohtuistungil, et Guno Viiknurm on tema ukse taha ilmunud natuke aega enne seda mõrva, kuu või kaks nädalat ennem ja oli päris puruks näost. G. Viiknurm ütles talle, et sai surnuaial peksa. Tunnistaja M P rääkis, et Gunol oli vahepeal silm sinine (siis kui viimased päevad seal oli s.o enne 30.09 kui Rootsi läks), oli linnas kusagil saanud selle. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid näitavad, et vähemalt osa G. Viiknurm'el olnud vigastusi võis ta saada vahejuhtumi käigus surnuaial, kui talle kallale tungiti. Kohus leiab, et seda asjaolu kinnitavad nii G. Viiknurm kui tunnistaja M P ja R R ütlused kui ka asjaolu, et G. Viiknurm tagilt leitud veri oli tema enda oma. Edasi uurib kohus, kas kohtule on esitatud tõendid, mis näitaks, et G. Viiknurm ja M T vahel oli tekkinud tüli, mille tagajärjel G. Viiknurm M T‘ele kallale tungis. G. Viiknurm on kinnitanud, et M. T'ega tüli ei olnud, said omavahel hästi läbi. Ka tunnistaja M P on kinnitanud, et kui kolmekesi koos – tema, G. Viiknurm ja M T alkoholi tarvitasid, tülisid ei olnud, said omavahel hästi läbi. DNA ekspertiisis (akt nr 14E-GE1437 19.01.2015, tl 167-176 I kd) on ekspert andnud arvamuse, et DNA täisprofiilid saadi M T vasaku ja parema käe sõrmede küünte alt võetud proovidest ja need profiilid olid kokkulangevad M T DNA profiiliga või neis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad M TDNA profiilis. DNA profiilid ei ole kokkulangevad Guno Viiknurme DNA profiiliga (p 1, 5). Samuti on M T sõrmeküünte alt võetud proovidest saadud DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, seal on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev M TDNA profiiliga. G. Viiknurm DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega (p 3). Seega M T küünte alt võetud proovid näitavad, et sealt saadi M TDNA-profiilid, mis näitab, et kannatanu ilmselt enne surma kellegagi ei kakelnud (küünistanud), mis näitab, et ta vastupanu ei osutanud, teiste isikutega tihedalt kokku ei puutunud. G. Viiknurm'elt on võetud küünte alt proovid 10.10.2014 ja DNA ekspertiisil on leitud, et DNA täispropfiilid saadi Guno Viiknurm käte sõrmede küünte alt võetud proovidest ja need profiilid olid kokkulangevad Guno Viiknurm DNA profiiliga, kuid mitte M T DNA profiiliga. Samuti on Guno Viiknurm sõrmeküünte alt võetud proovidest saadud DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, seal on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev G. Viiknurm DNA profiiliga. M TDNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega (p 4). Samas leiab kohus, et G. Viiknurm 10.10.2014 küünte alt võetud proovid ei saa kajastada seda, kas süüdistatav M T‘ega tema surma ajal kokku puutus, kuna on üldteada asjaolu, et DNA on materjal, mis näiteks pesemisel kergesti hävineb ja proovid on võetud G. Viiknurm'elt umbes nädal peale M T surma saabumist.

Surnu ekspertiisiaktis /tl 135 I kd/ on ekspert tuvastanud, et M T surnukehal ei sedastatud tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi. Lähtudes eeluuritud tõenditest, leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli süüdistuses näidatud ajal tüli. Tegelikult on prokurör ka ise süüdistuskõnes nentinud, et mis täpsemalt tapmiseni viis, ei ole teada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistusest tuleb välja jätta, et 01.10.2014 kella 21.0003.10.2014 süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis isiklike suhete pinnal tüli. Kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 114 ei sätesta kuriteo koosseisulise asjaoluna tapmise motiivi ja seetõttu käesoleval juhul tapmise motiivi s.o kannatanu ja süüdistatava vahelise tüli tõendamatus ei oma tähendust. Süüdistuses on kirjas, et kannatanule on kallale tungitud voodis ja peale eluohtlike tervisekahjutuste saamist kannatanu sündmuskohal suri. Kaitsja väitis, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtki tõendit, mis näitaks, et kannatanule on kallale tungitud voodis. Sündmuskoha vaatlusel /tl 39-93 I kd/ on tuvastatud, et elutoas on keset tuba asuv voodi valge raamiga, millel serviti seisev helehalli põhjaga lillemustriline madrats, mille akna poole jääv külg on seinapoolsest veerandikust ulatusliku verekahtlase määrdumisega mõõtmetega 110x55 cm, mille keskosa on heledam. Madratsi teine külg on puhas. Voodi kõrval, paremal ukse pool põrandal maas kokkulapitult kollasepõhjaline valget-musta värvi mustriga vatiinist tekk, tekil ulatuslik verekahtlane määrdumine mõõtmetega 40x80 cm. Vannitoas vannis oli rohelist värvi plastikust kauss, milles tumenenud ja tugevalt roisulõhnaline vesi, milles leos riideesemed – kollakat värvi mustriline voodikate, kummiga ääristatud voodilina (mõlemad riideesemed ulatusliku verekahtlase määrdumisega). Panipaigast leiti tolmuimeja kastilt kokkulapitud valget värvi põhjal siniste lilledega voodipesu – tekikott ja 2 padjapüüri ning heledat värvi riidest rebitud varrukaosa. Voodipesul verekahtlane määrdumine. Akna all nahast tugitoolil 2 patja, padjapüürid puhtad, püüride eemaldamisel näha patjadel verekahtlased määrdumised. Vähesel määral on verekahtlast määrdumist leitud korteri siseustel ja uksepiitadel. Samuti on veekahtlase määrdumisega olnud korterist leitud riideesemed. Verekahtlane määrdumine on avastatud ka vannitoa põrandat katval vaipkattel kohas, kus asus surnukeha kaelaosa. Sündmuskoha vaatlusel /tl 40, 53-54 (fotod 14-16) I kd/ on tuvastatud, et kannatanul seljas olnud riided - dressipluus, triiksärk ja T-särk on ulatusliku verekahtlase määrdumisega. Ekspert on andnud arvamuse, et arvestades kohtuarstlikul lahangul sedastatud elupuhuste vigastuste paiknemist kehatüve eesmisel pinnal (terava vägivallaga tekitatud kehavigastused) ja vigastuste morfoloogilisi iseärasusi on tõenäoline, et vigastused on tekitatud suhtelistelt lühikese ajavahemiku jooksul, võimalik, et kannatanu lamavas kui ka istuvas asendis. Ekspertiisiakti põhjendavast osast tuleneb, et kannatanu ei olnud peale aordivigastuse saamist võimeline sihipäraselt iseseisvalt liikuma ega vastupanu osutama. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad üheselt, et kannatanule on kallale tungitud voodis. Kannatanule on eluohtlikud vigastused tekitatud kehatüve piirkonda ja kannatanul seljas olnud pluusid on ulatusliku verekahtlase määrdumisega, mis näitab, et kannatanul tekkis rohke verejooks. Ka ekspert on andnud arvamuse, et peale vigastuste saamist tekkis kannatanul äge verejooks ja kannatanu enam iseseisvalt liikuma ei olnud võimeline. Kohus leiab, et ulatuslik verekahtlane määrdumine madratsil ja verekahtlase määrdumisega tekk, voodipesu, voodikate, padjad (s.o üks komplekt voodiriideid) näitavad, et vigastuste saamisel oli kannatanu voodis. Kuigi voodiriided ei asunud enam sündmuskoha vaatluse ajal voodis, on selge, et neid on peale sündmust liigutatud –

verised padjad ja padjapüürid asusid eraldi kohtades, patjadele oli peale pandud uued püürid. Tekk oli kokku lapitud. Voodikate ja voodilina olid pandud likku. Kohus leiab, et sündmuskoht, kus mujal peale voodi ja voodiriiete oli vaid vähesel määral verekahtlast määrdumist, ja eksperdiarvamus kinnitavad, et kannatanule on kallale tungitud voodis, kus talle on tekitatud ka eluohtlikud kehavigastused ja kannatanu surm on saabunud voodis. Süüdistuse kohaselt on eluohtlikud tervisekahjustused kannatanule tekitatud teravaotsalise ühepoolse lõiketeraga torke-lõikevahendiga, näiteks noaga. Sündmuskohalt on köögist kaasa võetud puidust lõikelaualt 2 nuga ja köögikapi sahtlist 7 nuga. Ühelt noalt tera ja käepideme ühenduskohalt võetud proovist (sisaldas verd) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, ei saa välistada M. T’elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. G. Viiknurm'elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. G. Viiknurm on selgitanud, et tema kasutas nugasid, mis seisid lõikelaual, seal oli kaks nuga. Ei tea. kuidas inimverega määrdunud nuga tema korterisse sai. Ekspert on kindlalt tuvastanud, et M T‘ele on eluohtlikud kehavigastused tekitatud noaga, kuid on leidnud, et surnukehal esinevate vigastuste järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kas vigastused on tekitatud ühe või mitme erineva terariistaga. Samas oli korteris nuga, millel oli kannatanu veri. Kohus leiab, et kuigi kannatanule terariistaga tekitatud vigastusi ei ole võimalik siduda konkreetse vahendiga, on eksperdiarvamusega leidnud üheselt tõendamist, et kannatanu on kehatüvele on tekitatud vigastused teravaotsalise ühepoolse lõiketeraga torke-lõikevahendiga, näiteks noaga. Kohus leiab, et eeltoodud tõendite uurimine on kinnitanud, et M T ‘ele tekitati süüdistuses näidatud ajal, kohas ja süüdistuses nimetatud vahendiga kehatüvele kehavigastused, milledest 7 vigastust olid eluohtlikud ja kannatanu suri sündmuskohal saadud vigastustesse. Kaitsja leidis, et välja uurimata on jäetud, kes olid need kaks võõrast isikut, kes käisid G. Viiknurm korteris ja seega ei ole välistatud, et teo võis toime panna keegi teine. Korteris võisid käia kõrvalised isikud, sest naabrid kuulsid lärmi ja keegi neist isikutest oli Taeblas ka taarat varastanud. G. Viiknurm on öelnud, et tema juures võõraid ei käinud, võõrad võisid käia siis, kui kannatanu kodus oli. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on *e pst *, maja parempoolses osas oleva trepikoja (milles asub ka korter *) välisuks varustatud lukustatava metallist turvauksega. Guno Viiknurm on rääkinud, et sel ajal kui tema seal elas, oli maja välisuks kogu aeg lahti, see pandi õhtul 22 ajal kinni. On öelnud, et korteris käisid tal ainult needsamad kaks poissi – M T ja M P ning ühe korra käis ka sõber Ra. Süüdistatav rääkis, et M T juures käisid tema korteris kahel korral võõrad inimesed, sellest oli ka M ainuke lahkheli, ütles, et ei tohi võõraid sinna tuua. Tunnistaja A P on rääkinud, et temale kuulub korter *e pst * Taeblas ja see oli G. Viiknurm'ele välja üüritud. Andis Viiknurm'ele korteri ja trepikoja võtme. Trepikoja uks oli sel ajal ikka enam-vähem lukus. Lõpu poole hakkas Viiknurme juures käima kaks võõrast meest ja oli jutt, et nad käisid Taeblas taarat varastamas rõdude pealt, noored mehed, üks oli Haapsalust Samaariast. Tunnistaja H Me on rääkinud, et naabrilt tuli kaebusi, et mingid noormehed käivad Guno juures korteris. Kui ise kontrollis, siis seal kedagi ei olnud. Septembri lõpus vestles Gunoga tema korteris elavatest ja käivatest noorematest meestest. Oli küla pealt kuulnud, et keegi Guno külalistest oli kuskilt Taebla keldrist taarat varastanud ja sellega taarapunktis vahele jäänud. Guno Viiknurm kinnitas, et üürileandjaga oli juttu sellest, et ta ei tohi võõraid korterisse tuua. Tunnistaja M P rääkis, et Guno juures võõraid inimesi ei käinud külas, Guno on nii häbelik, tal seal võõrad ei käi. M Pi rääkis, et sõitis Rootsi 30. septembril ja peale seda ei ole M T näinud. Paar päeva

enne seda, kui Rootsi läks, tulid Ma Guno juurest ära Haapsallu, enne seda olid vist nädala M Guno juures. Jõid iga päev paar liitrit viina või õlut, see pole kolme peale midagi. Käisid iga päev linnas ka, kellel raha oli, see ostis alkoholi. Guno oli kellegi hooldaja ja sai tema käest raha, vahepeal oli Ma ka raha. Kui raha ei olnud, läks M taarat otsima ja ikka said. Viimased päevad, enne kui tema Rootsi sõitis, läks M minema, Guno ajas ta minema, sest M varastas taarat. M P on ka kirjeldanud, et Ms käis üksinda taarat varastamas, taarakoti andis poes tema kätte ja jooksis poest minema. Sündmuskoha korteri Taebla alevikus aadressil K pst *, korter * vaatlusprotokolli kohaselt korteriuks on puidust ja uksel ega lukul väliseid vigastusi ei ole. Korteris asuvad kõik esemed korrapäraselt. Ka süüdistatav kinnitas, et kui nägi M T surnukeha, siis tema korteris oli kõik tavapärane, midagi segi aetud ei olnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et need kaks inimest, kes septembri lõpus 2014 hakkasid tihedalt G. Viiknurm juures käima ja keda ka ümberringi elavad inimesed tähele panid, olid M T ja M. P. Tl 38 I kd on laeva Victoria I pardakaardid M P nimele, mis kinnitavad M P ütlusi, et oli nädala aega Rootsis, piletitelt on näha, et 30.09.2014 läks Rootsi ja Eestisse tagasi jõudis 08.10.2014. Sideettevõtjatel saadud andmete protokollist /tl 153-155 I kd/ nähtub, et M P kasutuses olnud telefoninumbrilt puudub suhtlus 30.09 kella 20.12-08.10. kella 10.29. Kohus leiab, et eelnimetatu näitab, et M P oli ajavahemikul 30.09-08.10 Eestist ära, Rootsis. Nii süüdistatava kui tunnistajate M P ja J. K ütlustest tuleneb, et M T ja M P olid peaaegu kogu aeg koos. Tunnistaja J K rääkis, et kannatanu koos M ööbisid tema juures septembris pikemat aega, ilmad olid külmad. J K iseloomustas kannatanut kui vaikset inimest, kes käis omaette ringi, korjas taarat. M oli kannatanu sõber, koos käisid ringi. Ei oska öelda, kas kannatanul vaenlasi oli. Kannatanu ei olnud vägivaldne ega tülinorija. M P on iseloomustanud, et M T oli hästi vaikne tubli tööpoiss. Ei tea, et kellelgi oli põhjust M tappa. Ei tea, et M. T oleks olnud vihavaenlasi. Ka süüdistatav on iseloomustanud, et M T oli vaikne ja heatahtlik, natuke omamoodi oli, neil mingeid lahkhelisid ei olnud, suhted olid sõbralikud. Eelkirjeldatud tõendid ei näita, et M T ‘el oleks olnud vaenlasi ja kohus leiab, et kui tal oleks olnud vihavaenlasi või tüli teiste isikutega, siis M P oleks seda kindlasti pidanud teadma, kuna nad olid pidevalt koos. Kohus leiab, et peale G. Viiknurm'e ei ole keegi rääkinud, et korteris oleks veel teisi võõraid inimesi käinud. Guno Viiknurm on rääkinud, et M Te juures käisid kahel korral tema korteris võõrad inimesed, ühel korral läks M T nendega koos välja, teisel korral kui koju tuli, olid nad seal, kuid nad läksid kohe ära, kui tema tuli. Samuti on Taeblas bussipeatuses talle öeldud, et ta oma Haapsalu sõpru Taeblasse ei tooks. Guno Viiknurm rääkis, et kui M läks Rootsi, siis M käis tema juures üksinda. Kõik oli tavaline, M sõi, jõi õlut, vaatasid arvutist filme. Koos alkoholi ei tarvitanud, ise on viina võtnud. Edasi uurib kohus korteris olnud võimalikke kuriteoga seotud esemeid ja nende seost isikutega. G. Viiknurme arvuti, välise kõvaketta ja internetiseadme vaatlusel /tl 206-224 I kd/ ei tuvastatud infot, mis oleks viidanud toimepandud kuriteole või korteris olevale laibale. Seega eelnimetatud asitõend ja sellel olevad andmed käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust ei oma.

Sündmuskoha vaatlusel leiti korterist vannitoast ukse alt WC poti ning vanni vahelt põrandalt surnukeha, millel puudub pea. Surnukeha jalgu ning puusi katab rohelist värvi riidest lukuga suletav magamiskott. Magamiskoti eemaldamise järel on näha, et surnukeha jalad on musta värvi kilest prügikotis, mis ulatub kuni laiba kubemeni. Surnukeha puusade all on heledat värvi riideese. Surnul seljas sinise-must-valgekirju Reebok dressipluus, mis eest lukuga suletav, kuid dressipluusi alt näha valge päevasärk tumedate peenikeste triipudega. Päevasärgi all musta värvi T-särk. Riided ulatusliku verekahtlase määrdumisega. Päevasärgil tumepunane püdel ollus. Surnukeha parema õla all oli tugeva verekahtlase määrdumisega heledat värvi aluspüksid. Riided ulatusliku verekahtlase määrdumisega. Sõrmejäljeekspertiisis (akt nr 14E-SS0176 12.01.2015) /tl 156-159 I kd/ on ekspert punktis 3 andnud arvamuse, et sündmuskoha vaatlusel 10.10.2014 Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Taebla alevikus K pst * surnukeha jalgade ümbert võetud musta värvi prügikoti välispinnalt avastatud isiku identifitseerimist võimaldava peopesajälje fragmendi on jätnud Guno Viiknurm parema käe peopesaga. G. Viiknurm on selgitanud, et prügikotid seisavad tal vannitoas koti sees, need ei ole uued, kolimisega jäi palju kotte üle. Kohus leiab, et asjaolu, et G. Viiknurm peopesa jälg oli prügikotil, mis oli surnukeha jalgade ümber, ei tõenda üheselt seda, et see jälg on jäetud kotile M T surnukeha jalgade ümber panemisel ja seetõttu tuleb see tõend tõendite kogumist välja jätta. Vannitoas vannis oli rohelist värvi plastikust kauss, milles tumenenud ja tugevalt roisulõhnaline vesi, milles leos riideesemed – kollakat värvi mustriline voodikate, kummiga ääristatud voodilina (mõlemad riideesemed ulatusliku verekahtlase määrdumisega), paar tumehalle sokke ja tumedad meeste aluspüksid. Tugitoolilt leitud sinist värvi fliisist jakk, millelt avastati verekahtlast määrdumist seljaosal vasakul pool ülal ja vasaku varruka ülaosas. Akna all nahast tugitoolil 2 patja, padjapüürid puhtad, püüride eemaldamisel näha patjadel verekahtlased määrdumised, patjade all punast värvi T-särk, millel verekahtlane määrdumine seljaosal vasaku õla piirkonnas ja esiküljel. Köögis kraanikausi kõrval elektripliidi ukse ees sinist värvi plastikämbris vedelikus ligunevad tumedat värvi teksariidest püksid, mis verekahtlase määrdumisega. G. Viiknurm ütles, et sinine fliisjakk on tema oma, aga seda võisid ka teised kanda, kui külm on. Teksapüksid, mis olid ämbris, on tema omad, tema pani need ämbrisse, kui õieti teab, siis korteris ei olnudki teiste asju. Kuid siis lisas, et need püksid võivad olla ka M omad, need vedelesid seal maas, kuna nad olid verised, siis pani need vee sisse. Lihtsalt korjas nad ära. Ei tea, kuidas need püksid veriseks said. Punast T-särki mäletab, aga see oli ka teistel seljas. Ei tea, mis asjaoludel punane Tsärk ja sinine fliisjakk veriseks said. Neid kasutasid poisid ka, nad kasutasid ka teksaseid. Samas eelnevalt kaitsja küsimustele on vastanud, et kui M. T enda riided kuivasid, siis andis talle enda Tsärke. Kohtueelses menetluses on Guno Viiknurm (16.02.2015) rääkinud /tl 15-21 II kd/, et korteris ei olnud tema sõpradele kuulunud riideesemeid, ainult M jope oli toas ukse taga, M isiklikke asju ei olnud. M asju ka tema juures ei olnud. On kinnitanud, et temal oli sinine eest lukuga fliisjakk ja need teksapüksid seal ämbris olid ka tema omad. Kohtueelses menetluses on Guno Viiknurm rääkinud /tl 15-21 II kd, et madratsit puhastas harja, vee ja Fairyga, aga puhtaks ei saanud. Selle töö käigus saidki tema teksapükste põlved veriseks ja pani nad pesemise eesmärgil vette. Peale ütluste avaldamist ütles G. Viiknurm, et see võis nii olla. Kohus, võrrelnud G. Viiknurm poolt antud ütlusi riideesemete kuulumise ja nende kandmise kohta teiste isikute poolt leiab, et ütlused on vastuolulised ja süüdistatav ei ole osanud põhjendada, miks ta

on sedavõrd erinevaid ütlusi andnud. G. Viiknurm on küll tunnistanud, et verine T-särk, fliisjakk ja teksapüksid on tema omad, kuid lisanud, et neid võisid kanda ka teised isikud – M T ja M. P, kes tema korteris elasid. Samuti on oluline erinevus seletuses, kuidas teksapüksid võisid veriseks saada. Kohus leiab, et kuna G. Viiknurm on eeluurimisel rääkinud, et teksapükste põlved said veriseks, kui ta madratsit pesi (kohtus peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas, et see võis nii olla), siis selline sündmus ei ole tavaline ja igapäevane, et see võiks aasta möödumisel kohtus olla ununenud. Seetõttu G. Viiknurm erinevad ütlused näitavad, et ta püüab tegelikke asjaolusid varjata ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. DNA ekspertiisis (akt nr 14E-GE1437 19.01.2015) on ekspert andnud arvamuse, et elutoas tugitoolil olnud sinist värvi fliisjaki seljal ja vasakul varrukal olnud proovist (veri) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad M T DNA profiiliga (p 1). Fliisjaki kaelusest võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, tulemuste alusel ei saa välistada G. Viiknurm'elt pärineva ja ei saa kindlalt välistada M. T'elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. T-särgi vasakult varrukalt võetud proovist (sisaldas verd) saadi DNA analüüsilt täisprofiilid, mis on kokkulangevad M T DNA profiiliga (p 1). Samuti on T-särgi esiosalt võetud proovist (sisaldas verd) saadud DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, seal on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev M TDNA profiiliga. G. Viiknurm DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega (p 3). T-särgi kaelusest võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, tulemuste alusel ei saa välistada G. Viiknurm'elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, M TDNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga (p 9). Kohus leiab, et ekspertiis näitab, et korteris olnud verekahtlase määrdumisega punasel T-särgil ja sinisel fliisjakil oli M T veri ja DNA ekspertiisi tulemused seovad need riideesemed ka G. Viiknurm'ega. G.Viiknurm on kinnitanud ka ise, et need on tema riided. Sündmuskoha vaatlusel on mitmest kohast korterist avastatud verekahtlast määrdumist – elutoast esikusse viival elutoa poolt vaadatuna vasakpoolsel ukselingil, põrandast 120 cm kõrgusel ; esikust kööki viival uksel esiku poolt vaadatuna vasakpoolsel ukselengil sisemisel küljel, põrandast 123 cm kõrgusel ja ukselengi esikupoolsel küljel, põrandast 83 cm kõrgusel; köögiukse esikupoolsel küljel, alumises vasakus nurgas (pakend 7) ja sellest natuke kõrgemal. G. Viiknurm on selgitanud, et veri võis sinna sattuda, kui puhastas voodit, siis käed olid verised. Proovist verekahtlasetest määrdumistest köögi ukselengilt ja kahest proovist verekahtlasest määrdumisest köögiukselt saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad M T DNA profiiliga (p 1). Verekahtlastest määrdumistest köögi ukselengilt võetud proovidest (sisaldasid verd) saadi DNA analüüsidel täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, ei saa välistada või kindlalt välistada M. T'elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, G. Viiknurm DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega (p 8, 10). Seega ka korteris siseustel ja uksepiitadel olnud veri on pärit M. T elt. Kohus leiab, et G. Viiknurm seletus selle kohta, kuidas verekahtlane määrdumine ustele võis sattuda, ei ole eluliselt usutav. Kohus leiab, et ei saa välistada, et uste ja piitade keskosal olnud verekahtlane määrdumine võis sinna kanduda G. Viiknurm kätelt. Kuid verekahtlane määrdumine on ka tuvastatud köögiukse allnurgas, mis ei saanud sinna kuidagi kanduda G. Viinurm kätelt koristamise käigus. Kohtule on esitatud ka kiuekspertiisi akt nr 14E-AK0007 03.12.2014 /tl 161-165 I kd/. Ekspert on andnud arvamuse, et: 10.10.2014 sündmuskohalt Taebla alevikus K pst ** asuvast korterist elutoa tugitoolidelt leitud: verekahtlase määrdumisega sinist värvi fliisjakil esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised

13.10.2014 EKEI Lääne-Eesti kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas enne lahangut M Te surnukehalt äravõetud riideesemete s.o päevasärgi ja surnukeha jalgade ümbert rohelise magamiskoti materjalide kiududega; punasel T-särgil esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised 10.10.2014 surnukehajalgade ümbert rohelise magamiskoti materjalide kiududega; köögist veega ämbrist avastatud verekahtlase määrdumisega tumedatel teksapükstel esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised 10.10.2014 surnukeha jalgade ümbert rohelise magamiskoti materjalide kiududega. Seega on surnukeha jalgade ümber olnud magamiskott olnud kokkupuutes kõikide korteris olnud verekahtlase määrdumisega riideesemetega. G. Viiknurm on öelnud, et vaid kergitas korraks magamiskoti otsa. Ekspert on andnud ka arvamuse, et 13.10.2014 EKEI Lääne-Eesti kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas enne lahangut M Te surnukehalt äravõetud riideesemetel s.o. päevasärgil esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised 10.10.2014 sündmuskohalt Taebla alevikus Kase pst 10-14 asuvast korterist elutoa tugitoolidelt leitud verekahtlase määrdumisega punase T-särgi materjalide kiududega; 10.10.2014 sündmuskohal surnukeha alt avastatud heledatel aluspükstel esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised 10.10.2014 sündmuskohalt Taebla alevikus Kase pst 10-14 asuvast korterist elutoa tugitoolidelt leitud verekahtlase määrdumisega punase T-särgi materjalide kiududega; surnukeha jalgade ümbert rohelisel magamiskotil esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised 10.10.2014 sündmuskohalt Taebla alevikus Kase pst 10-14 asuvast korterist elutoa tugitoolidelt leitud verekahtlase määrdumisega punase T-särgi ning köögist veega ämbrist avastatud verekahtlase määrdumisega tumedate teksapükste materjalide kiududega. M Te riideesemed ja surnukeha jalgade ümber olnud magamiskott ning korterist 10.10.2014 sündmuskoha vaatluse käigus leitud verekahtlase määrdumisega riideesemed, s.o. punane T-särk ja tumedad teksapüksid on olnud omavahel kontaktis. Sinise fliisjaki materjali siniseid polüesterkiudusid ja M Te dressipluusi materjali siniseid polüesterkiudusid ei ole võimalik teineteisest eristada. Kaitsja leidis, et on loomulik, et riided ja magamiskott on kokku puutunud, kuna isikud, kes selles korteris koos elasid (G. Viiknurm, M Tja M. P) kandsid üksteise riideid ja magasid ka ühes voodis. Kohus leiab, et ei saa olla juhuslik, et M T ‘el surma hetkel seljas olnud riideesemed ja surnukeha jalgade ümber olnud magamiskott on olnud kokkupuutes korterist leitud ja G. Viiknurm sõnul temale kuuluvate verekahtlase määrdumisega punase T-särgi ja teksapükstega. Punasel T-särgil ja sinisel fliisjakil leidub M T verd. G. Viiknurm ütles, et M P ja M T kasutasid tema riideid. Tõendamist on leidnud, et M P oli kuriteo toimepanemise ajal Rootsis ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et M T‘el oli tapmise ajal seljas dressipluus, päevasärk ja rohekasmust T-särk. Seega G.Viiknurm poolt viidatud isikud, kes võisid tema riideid kanda, neid M.T tapmise ajal ei kandnud. Kohus leiab, et just M T‘ele kehavigastuste tekitaja kandis korterist leitud punast T-särki, sinist fliisjakki ja teksapükse, millised riideesemed kuulusid G.Viiknurm`ele. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas oleks tulnud korterisse, pannud G. Viiknurm riided selga, tapnud M. T'e, siis riided seljast võtnud ja lahkunud. Kohtu sellist veendumust kinnitavad ka asjaolud, et korter ei olnud segamini, ka G.Viiknurm on kinnitanud, et korteris olid asjad tavapäraselt, kui tema M,T surnukeha leidis, kuriteoga seotud riideesemed asusid korteris erinevates kohtades, teksapüksid olid likku pandud ja G. Viiknurm kinnitas, et seda tegi tema. Kuna on tõendatud, et isikud (M P ja M. T), kes G.Viiknurm sõnade kohaselt võisid olla kandnud temale kuulund punast T-särki, sinist fliisjakki ja teksapükse, ei kandnud neid riideesemeid kuriteo toimepanemise ajal, siis on üheselt tõendamist leidnud, et kuriteo toimepanemise ajal kandis neid riideid G. Viiknurm.

Edasi uurib kohus G. Viiknurm ütlusi selle kohta, millal ta viimati M T elusana nägi ja kuidas surnukeha leidis ning kuidas seejärel käitus. Guno Viiknurm on rääkinud, et M Te nägi viimati sel õhtul kui ta enda juurde viis, kui ta oli tema maja ees, üsna purjus. See oli 08. või 07. oktoober. Aitas M tuppa, Ma käis ise. Sõid, M oli õlu kaasas, ise võttis viina natuke. Läksid magama ja tema läks hommikul Haapsallu, M jäi voodisse magama. Kui õhtul viimase bussiga koju tuli Haapsalust, siis avastas, et M on surnud. Korteriuks oli lukust lahti. Korterist on leitud 09.10.2014 bussipilet Uuemõisa-Taebla, mis müüdud kell 20.56. Selle piletiga on tõendamist leidnud, et G. Viiknurm õhtuse bussiga Haapsalust Taeblasse sõitis. Kohus leidis juba eespool, et surnu ekspertiisiaktiga ja kõneeristustega on tõendamist leidnud, et M T surm saabus orienteeruvalt nädal enne surnukeha leidmist s.o süüdistusaktis märgitud ajal 01.10.2014 kell 21.00-03.10.2014. Seega G. Viiknurm ütlused selle kohta, et nägi M T elusana 07. või 08.10 ei ole õiged. G. Viiknurm on kinnitanud, et muidu ööbis oma korteris, aga viimane öö küll mitte, äkki ka eelmist ööd, oli lihtsalt väljas. See oli peale M T surnukeha leidmist, muidu on kogu aeg kodus ööbinud. Kuna kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et M T on seal korteris tapetud ajavahemikus 01.03.10.2014, tähendab see seda, et G. Viiknurm viibis korteris koos laibaga ümmarguselt nädal. Sündmuskoha fotodelt on näha, et surnukeha asub vannitoa ja WC ukse vahel nii, et vannitoas ja WC-s praktiliselt vaba põrandapinda ei ole. G. Viiknurm on kinnitanud, et kui M T surnukeha seal oli, siis kasutas paaril korral WC-d. G. Viiknurm on selgitanud nii kohtus kui kõnes häirekeskusele, et ei saanud aru, kas M on surnud ja seetõttu lootis Haapsalus olles, et äkki see oli ikkagi kummitus ja äkki ikka M elab. Kohus leiab, et kuna surnukeha oli sellises kohas, kus ta takistas vaba liikumist WC-s ja vannitoas, oli koridorist selgelt näha, surnu riided olid ulatusliku verekahtlase määrdumisega, siis ei ole võimalik, et G. Viiknurm ei saanud aru, et M T on surnud ja mis seisus surnukeha on. Kohus leiab, et G. Viiknurm selgitused ka selle kohta, miks laiba leidmisel ei teatanud politseile, ei ole usutavad, mittehelistamist põhjendas kõneaja puudumisega. Tl 225 I kd Elisa Eesti AS vastusest selgub, et number 55962240 kuulus Guno Viiknurm'ele, leping temaga sõlmitud 09.07.2012. Liitumislepingu alusel väljastatud SIM-kaardi vahetus toimus 06.10.2014. Kliendi võlgnevuse tõttu olid väljuvad kõned piiratud 05.-13.08.2014 ning 06.1027.11.2014 (sel kuupäeval toimus lepingu lõpetamine ja numbri sulgemine). Kohus leiab, et G. Viiknurm poolt väidetav surnukeha leidmise aeg võib olla sobitatud just sellega, mil tal lõppes kõneaeg, et selgitada, miks ei teatanud kuriteost politseile. Seega kuni 06.10 oli G. Viiknurm'el kõneaega ja tema seletus, et politseisse ei helistanud kõneaja puudumise tõttu, ei vasta tegelikele asjaoludele. G. Viiknurm on politseile mitteteatamist selgitanud ka segadusega, šokiga peale laiba leidmist. Samas on G. Viiknurm selgitanud, et käis peale laiba leidmist Haapsalus, selgitades, et soovis vaid kindlatele inimestele teatada surnukeha leidmisest, kuid ei saanud seda teha, kuna ei leidnud inimest ning teisel inimesel oli koosolek. Samuti ei kinnita G. Viiknurm soovist teatada juhtunust politseile asjaolu, et juba Haapsalus olles ei olnud mingeid takistusi, et minna politseisse kohapeale ja sündmusest teatada, kuid seda ta ei teinud, vaid sõitis Taeblasse tagasi. Kohus leiab, et ka korteris olnud olukord ei näita segadust vaid teadlikku käitumist. G. Viiknurm on rääkinud, et tõmbas voodilt teki ära ja siis nägi voodis verd. Verekahtlase määrdumisega tekk on korralikult voodi kõrvale kokku lapitud. Verised voodikate ja voodilina on vannituppa likku pandud.

Samuti on vahetatud verised padjapüürid, verine voodipesu on pandud panipaika. Verised teksapüksid pani G. Viiknurm likku ja püüdis voodit puhastada. G. Viiknurm on öelnud, et kui laiba leidis, siis korteris midagi teistmoodi ei olnud, seega on veriste esemetega toimetanud G. Viiknurm ise, sest kui seda oleks teinud keegi teine, siis need on nii silmatorkavad muutused, et neid oleks pidanud kohe märkama. Kohus leiab, et kõik need asjaolud näitavad, et G. Viiknurm on korteris peale kuritegu tegutsenud eesmärgipäraselt ja püüdnud kuriteo jälgi kõrvaldada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.Viiknurm ütlused surnukeha leidmise kohta ja põhjuste kohta, miks ta ei teatanud kuriteost politseisse, ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus, uurides G.Viiknurm ütlusi, mis küll otseselt ei seostu kuriteosündmusega, leiab, et G.Viiknurm ütlusi läbib tervikuna eneseõigustamise soov ja tahe sobitada oma ütlusi tuvastatud asjaoludega Sündmuskohalt on leitud esiku ukse tagant saag, kuid sellel verekahtlasi jälgi ei tuvastatud. Samuti ei ole tõendatud, et saagi oleks kasutatud kuriteo toimepanemiseks. G. Viiknurm on rääkinud, et on saagi küsinud E K ja korteri perenaise käest Taeblas, aga tal ei olnud. See oli septembris 2014, saagi oli vaja, et saagida kuuseoksi ja talveks haud ära katta (Taeblas tädi haual). E K käest sai sae. Oksakääre ei soovinud, sest ei saanud sel õhtul midagi teha, vihma sadas. Tunnistaja H M rääkis, et G. Viiknurm on tema käest saagi küsinud. Saag oli aiamaal ja ütles, et peab siis sinna järgi minema, aga ei läinud. Pakkus talle aiakääre, aga neid ei tahtnud. Tunnistaja E. K on rääkinud, et mingit käsisaagi ei ole Guno temalt küsinud ja saagi ei ole tema Gunole andnud. Kohus leiab, et G. Viiknurm põhjendus selle kohta, miks oksakääre ei tahtnud, on arusaamatu - ütles, et ei tahtnud, kuna oli pime ja vihma sadas. Aga sae kasutamiseks olid ju ilmastikutingimused täpselt samasugused. Kohus leiab, et ka G. Viiknurm ütlused sae küsimise ja selle kohta, miks seda vaja oli, ei ole usaldusväärsed ja näitavad veelkord, et G. Viiknurm püüab leida selgitusi, mis ei seoks teda kuriteoga. Samuti leiab kohus, et G. Viiknurm ütlused enne kuriteosündmust alkoholi tarvitamise kohta on erinevad. Kohtus on ta tunnistanud, et nädal enne seda, kui M P läks Rootsi, tarvitasid iga päev kolmekesi - tema, M P ja M T alkoholi. Kõnes häirekeskusele teatab, et tema ise on täiesti kaine, juba päris pikka aega, ei tegele üldse alkoholiga. Ka kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktide põhjendavatest osadest tuleneb, et erinevatel ekspertiisidel on G. Viiknurm väga erinevalt rääkinud enda alkoholi tarvitamise harjumustest – esimesel korral eitades kategooriliselt alkoholi tarvitamist, teisel korral väitis, et tarvitas pidevalt ja mälestused ähmased. Kohus leiab, et need erinevused näitavad G. Viiknurm eneseõigustamist, püüdu siduda enda ütlusi tegelikult ilmnenud asjaoludega ja ütluste mitteusaldusväärsust. Kohus leiab, et G. Viiknurm poolt enda õigustamist ja sündmustest ebaõige pildi loomist näitab ka see, kuidas ta kirjeldab eelnevaid suhteid M. T'ega. On kinnitanud, et suhted olid sõbralikud, tülisid ei olnud. Samas erinevate asjaolude kirjeldamisel on kahel korral kinnitanud, et oli ainult üks põhjus, miks M T‘ega lahkarvamus oli. Kord kinnitab, et selleks oli M T eluviis, tänavatel elamine. Teine kord, et selleks põhjuseks oli see, et kannatanu juures käisid tema korteris võõrad. Tunnistaja M P on aga rääkinud, et enne tema Rootsi minekut G. Viiknurm ajas M lausa enda korterist ära, kuna Ma oli Taeblas taarat varastanud. Sellist asjaolu ei ole G. Viiknurm ise avaldanud. Kohus leiab, et ka eelkirjeldatud vastuolud G. Viiknurm ütlustes näitavad taas, et ta püüab ennast eemaldada asjaoludest, mis võivad teda kuriteoga siduda, kuid samas on vastuolud tema enda ütlustes ja ka teiste tõenditega selgelt ja järjepidevalt nähtavad.

Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab veenvalt, et just G. Viiknurm oli isikuks, kes tappis M. T'e. Kui M T surnukeha korterist sündmuskoha vaatlusel leiti, siis surnukehal ei olnud pead. Guno Viiknurm on kinnitanud, et tema oli isikuks, kes M T pea metsa viis. 10.10.2014 ütluste ja olustiku seostamise protokolli fotode /tl 4, 9-14 II kd/ ja G. Viiknurm kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli G. Viiknurm isikuks, kes juhatas politsei kohta, kus asus metsas M T pea. Pea on politsei poolt kaasa võetud ja esitatud ekspertiisiks. Ekspert on andnud arvamuse, et M Te pea eemaldamine kehatüvest kaela ülemise ja keskmise kolmandiku piirilt on surmajärgne. Eksperdi arvamuse kohaselt on M Te pea kehatüvest eemaldatud kaela ülemise ja keskmise kolmandiku piirilt surmajärgselt, mida kinnitab verevalumite puudumine vigastuse servades ja puudub kudede läbiimbumine verega. Pea eemaldamise täpset aega kehatüvest määrata ei ole võimalik. Kohtuarstlikul lahangul sedastatud kaela piirkonna mõlemal lõikeserval sarnaseid morfoloogilisi iseärasusi, seega on surnu keha ja pea moodustanud enne eraldamist ühtse terviklikkuse. Arvestades kohtuarstlikul lahangul sedastatud pea eemaldamise käigus tekkinud lõikeserva morfoloogilisi iseärasusi (*) on võimalik, et pea eemaldamiseks on kasutatud ühe lõikeservaga torke-lõikevahendit (näiteks nuga); lülisamba kaelaosas lülide lahti murdmist liigese tasapinnast. Kohus leiab, et eksperdiarvamusega on tõendamist leidnud süüdistusaktis kirjeldatu, et kannatanu pea on eemaldatud surmajärgselt süüdistusaktis kirjeldatud viisil. Kohus leiab, et surnukehalt eemaldas pea G. Viiknurm ja seda just seetõttu, et eelnevalt on tõendamist leidnud, et G. Viiknurm oli isikuks, kes tappis M. Te, peale mida ta asus kuriteopaika muutma, ei teatanud juhtunust politseisse, elas surnukehaga umbes nädala ühes korteris. Kohus leiab, et G. Viiknurm jutt selle kohta, et ei tea isegi, kuidas pea kotti pani ja metsa viis, toibus alles metsas, ei ole usutavad. Kohus leiab, et G. Viiknurm ütlused M T surmaga seotud asjaolude ja pea metsa toimetamise kohta ei ole usaldusväärsed ja sellise järelduse saab teha seetõttu, et G. Viiknurm on oma ütlusi muutnud ja püüdnud sobitada eeluurimise käigus selgunud faktiliste asjaoludega. Tõendatud on, et G. Viiknurm on M T pea metsa viinud ja selle asukoha ka politseile näidanud. Teisalt eitab pea surnukehalt eemaldamist, selgitades ka, et ei teagi täpseid pea metsa viimise asjaolusid, oli surnukeha leidmisest segaduses, ei saanud aru mis toimus. Kohus juba eelpool leidis, et G. Viiknurm käitumisest peale surnukeha leidmist ei ilmne segadust ja asjadest mittearusaamist. Samuti on kohus esitatud tõendite pinnalt tuvastanud, et sündmuskohal ei ole mingit märki sellest, et kuriteo oleks toime pannud kolmandad isikud. Samuti leiab kohus, et eluliselt usutav ei ole sündmuste käik, kus G. Viiknurm oma elukohas tapab M. T'e, seejärel satub tema korterisse võõras isik(ud), eemaldavad surnukehalt pea ja G. Viiknurm selle hiljem metsa viib. Seetõttu leiab kohus, et just G. Viiknurm oli isikuks, kes eemaldas surnukehalt pea süüdistuses märgitud viisil. Kohus leiab, et ka pea eemaldamine surnukehalt ja G. Viiknurm poolt pea metsa viimine kinnitavad, et G. Viiknurm peale kuriteo toimepanemist püüdis kuritegu varjata. Kaitsja leidis, et G. Viiknurm isikuomadused ei ole sellised, mis lubaksid teda siduda sellise kuriteo toimepanemisega. Kohus leiab, et Kars § 114 sätestatud kuriteokoosseis ei näe koosseisulise asjaoluna ette mingite kindlate isikuomaduste esinemist kuriteo toimepanijal. Isikuomadusi hindab kohus karistuse mõistmisel.

Kohus leiab, et M T tapmine on G. Viiknurm poolt toime pandud piinaval viisil, sest G. Viiknurm lõi kannatanut noaga rindkere piirkonda kümnel korral. Vigastuste paiknemine kehatüvel näitab, et löödud on üle terve rindkere. Vigastuste iseloom näitab, et löögid on olnud tugevad, sest kümnest vigastusest tervelt seitse olid eluohtlikud. On ilmselge, et kümnel korral noaga rindkerre löömine tekitab suurt valu. Samuti on tapmine toime pandud julmal viisil – seda just asjaolu tõttu, kuidas G. Viiknurm peale tapmist surnukehasse suhtus – ta eemaldas surnukehalt pea ja see näitab erilist hoolimatust inimelu ja ka inimkeha kui väärtuse suhtes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist G. Viiknurm'ele esitatud süüdistus järgmises mahus: Guno Viiknurm tungis ajavahemikul 01.oktoober 2014 kella 21.00 kuni 03.oktoober 2014 oma elukohas, Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Taebla alevikus K pst * asuva üürikorteri elutoas voodis kallale oma tuttavale M T, keda lõi kokku 10-l korral teravaotsalise ühepoolse lõiketeraga noaga rindkere piirkonda, põhjustades ühe lihaskoesse tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel eesmisel kaenlajoonel ja 2 pindmist torkehaava vasakul pool rindkerel ning eluohtlikud tervisekahjustused, s.o. 7 rinnaõõnde tungivat torke-lõikehaava rindkere eespinnal koos südamepauna, aordi ning mõlema kopsu vigastusega, mille tagajärjel tekkis kannatanul äge verekaotus ja kannatanu M T suri sündmuskohal saadud vigastustesse. Tapmise järgselt eemaldas Guno Viiknurm kannatanu M Te pea kaela ülemise ja keskmise kolmandiku piirilt noa abil ja lülisamba kaelaosas lülide lahti murdmise teel liigese tasapinnast ning toimetas selle korterist ja Taebla alevikust välja metsa alla. Seejärel pakkis ta M Te keha musta kilest prügikotti ja riidest magamiskotti ning toimetas elutoast korteri vannitoa põrandale. Sellise tahtliku tegevusega pani Guno Viiknurm toime teise inimese tapmise piinaval viisil, mis seisnes külmrelva kasutades suurt valu põhjustavate rohkete rindkeres asuvate torke-ja lõikehaavade tekitamises. Samuti pani ta toime tapmise julmal viisil, mis seisnes ebainimlikus toimingus pärast tapmist s.o. surnukehalt pea eemaldamises. Kohus leiab, et G. Viiknurm poolt toime pandud tegu on õieti kvalifitseeritud - teo toimepanemise ajal vastas G. Viiknurm tegu KarS § 114 p 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Ka alates 01.01.2015 on G. Viiknurm tegu kuriteona karistatav ja see on sätestatud KarS § 114 lg 1 p 1. Kohus leiab, et G. Viiknurm pani tapmise toime kavatsetusega. G. Viiknurm on kannatanut löönud noaga kümnel korral, enamus noahoope on rindkere vasakul poolel. Seitse lööki tekitasid eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus leiab, et selline teopilt näitab selgelt, et M T surm oli G. Viiknurm tegevuse eesmärk.

Eksperdid on 09.06.2015 teostatud ambulatoorse täiend kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 299 /tl 65-72 II kd/ andnud arvamuse, et Guno Viiknurm'el ei esinenud temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal (s.o ajavahemikul 01-03.10.2014) ajutist rasket psüühikahäiret, mille tõttu ei olnud ta võimeline aru saama oma teo keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima või mis oleks oluliselt piiranud tema võimet oma teo keelatusest aru saamiseks ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumise juhtimiseks. Kaitsja leidis, et ekspertiisiaktis ei ole jälgitav, kuidas eksperdid on jõudnud arvamusele, et G. Viiknurm'el ei olnud teo toimepanemise ajal ajutist rasket psüühikahäiret. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Ekspertide kasutuses on olnud kõik kriminaalasja materjalid, samuti on eksperdid G. Viiknurm'ega vestelnud. Eksperdid on leidnud /tl 68 II kd/, et kriminaaltoimiku materjalidest s.h tunnistajate ütlustest ja 10.10.2014 teostatud ülevaatusest EMO-s ei nähtu objektiivseid andmeid, mis viitaks raskele psüühikahäirele iseloomulike sümptomite esinemise kohta G. Viiknurm'el 01.-09.2014 s.h ka 01.03.10.2014. EMO-s on täheldatud võimalikke alkoholivõõrutusele omaseid sümptomeid, kuid need sümptomid on üldised ja võivad viidata muuhulgas ka ärevusele, mille kaasnemine antud situatsioonis on normipärane. Kaitsja leidis, et kuna süüdistataval on kord olnud raske psüühikahäire, siis ei saa välistada, et seda ei esinenud kuriteosündmuse ajal, sest ka kuriteosündmusele eelneval ajal ta tarvitas pikema aja jooksul alkoholi ja oli eelnevalt vajanud korduvalt alkoholi tarvitamisest tingitud terviseseisundi tõttu kiirabi. G. Viiknurm on kinnitanud, et on seoses alkoholi tarvitamisega vajanud kiirabi, kuid viimati oli see 2013. aastal. Peale seda kui läks Samaariasse, pole kiirabi vaja olnud. Tunnistaja T. Vsõnul asus G. Viiknurm * detsembris 2013. Seega ei ole G. Viiknurm vajanud seoses alkoholi tarvitamisega kiirabi enne kuriteosündmust vähemalt kümne kuu jooksul. Ekspertiisaktist nähtub, et G. Viiknurm on 1995-2001 olnud *, kuid ekspertiisiakti kohaselt oli see täielikult mööduv. Kohus leiab, et eksperdi täiendavast seletusest nähtub, et kuigi puuduvad objektiivsed andmed G. Viiknurm käitumise (sh alkoholi tarvitamise) kohta temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal, siis muud objektiivsed andmed ja G. Viiknurm enda erinevad versioonid alkoholi tarvitamisest/mittetarvitamisest sel perioodil ei viita raskele psüühikahäirele iseloomulike sümptomite esinemise võimalikkuse kohta uuritaval temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise perioodil. Samuti heitis kaitsja ette, et täiendekspertiisi tegemise ajal ekspert viibis G. Viiknurm juures vaid 510 minutit. G. Viiknurm selgitas ise, et ekspert ütles talle, et kuna eelmise ekspertiisi ajal elulugu sai ära räägitud, siis seekord seda ei uurita. Kohus leiab, et kuna tegemist on täiendekspertiisiga, siis loomulikult oli võimalik kasutada esmaekspertiisi ajal kogutud andmeid ja asjaolu kui pikalt ekspert G. Viiknurm'ega rääkis, ei sea eksperdiarvamust kahtluse alla. Kohus leiab, et eelkirjeldatud ekspertiisiaktides antud eksperdi arvamustega on tõendatud, et G. Viiknurm puhul puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Seega on G. Viiknurm talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Guno Viiknurm tegu vastab KarS § 114 p 1 sätestatud kuriteokoosseisule, on õigusvastane ja Guno Viiknurm on teo toimepanemises süüdi – Guno Viiknurm tuleb nende tegude toimepanemises süüdi mõista.

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS

TEGUDE ÕIGUSVASTASUS

SÜÜKÜSIMUS

KARISTUS

TÕKEND

TSIVIILHAGI

ASITÕENDID

MENETLUSKULUD