Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
11. september 2015.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-15-7115 (15286000276)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
E.H süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Meelis Juursoo
Süüdistatav
E.H , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras varem karistatud kolmel korral, viimati: 05.10.2011a. Tartu Maakohtu poolt KarS §424 järgi vangistus 1 aasta, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus: vangistus 1 aasta 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendatud 1080 tunni ÜKTga; 05.11.2012a. Tartu Maakohtu poolt KarS §424 järgi vangistus 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus - vangistus 1 aasta 8 kuud 10 päeva; Tõkendit kohaldatud ei ole.
KarS
§
järgi
E.H KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.H KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust E.H’i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui E.H ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid.
Määrata E.H katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: -elama kohtu poolt määratud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
alalises
elukohas:
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena E.H’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. E.H, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 28.septembril 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista E.H’ilt välja menetluskulu järgmiselt:
sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; kaitsjatasu 72,96 (seitsekümmend kaks eurot ja üheksakümmend kuus senti) eurot;
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et E.H’il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 657.96 (kuussada viiskümmend seitse eurot ja üheksakümmend kuus senti) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so tasudes igakuiselt vähemalt 54.83 (viiskümmend neli eurot ja kaheksakümmend kolm senti) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300
Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700063757 ning selgituse “E.H, otsus nr 1-15-7115, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus E.H ́i s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 31.07 2015a. kell 17:55 ajal Võru linnas Kose teel juhtis mootorsõidukit Opel Aastra registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus E.H väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,25mg/l (-/+ 0,12 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus E.H Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani E.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus E.H süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist 1 (ühe) aasta 6(kuue) kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jätta vangistuskaristus E.H suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.H ei pane 2 (kahe)aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda E.H katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saada
kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta E.H ́ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav E.H aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav E.H , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas E.H’i menetluskuluks on kaitsjatasu 72,96 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. E.H on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekut käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades E.H varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 657.96 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.