Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Üllar Susi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
ÜLLAR SUSI
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 36801292766; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub
Kaitsja
Vandeadvokaat Rainer Objartel
Kohtuistungi toimumise aeg
01.09.2015. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Üllar Susi temale Harju Maakohtu 19.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5496 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Välja mõista Üllar Susilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot 72 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal).
Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-13-5496 , menetluskulu, Üllar Susi“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 19.06.2013. a otsusega mõisteti Üllar Susi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, § 424 ja § 329 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Üllar Susile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12.10.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 14 päeva vangistust, võrra. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.03.2013. a ja lõppeb 25.09.2016. a. Vangla toetab Üllar Susi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Üllar Susi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Üllar Susi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu Üllar Susi selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palub kohtul Üllar Susi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Üllar Susi ja tema kaitsja, leiab, et Üllar Susi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
2.Üllar Susi kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Üllar Susi temale mõistetud karistusajast (3 aastat 6 kuud 14 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui 4 kuud. Samuti on Üllar Susil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Üllar Susi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.
3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Üllar Susi on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Üllar Susi on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid – liiklussüütegusid, varavastase süüteo, narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteo, avaliku võimu teostamise vastase süüteo ja karistuse täitmise vastase süüteo. Käesoleval ajal kannab Üllar Susi karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud – narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, narkojoobes mootorsõiduki juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kusjuures kuriteod, mille eest Üllar Susi käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud katseajal (s.o ajal, kui Üllar Susil tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 12.10.2012. a otsuse alusel). Üllar Susi varasemast elukäigust nähtuvalt on Üllar Susile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (3 korda). Viimati anti Üllar Susile võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 12.10.2012. a otsusega (kriminaalasi nr 112-6850). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Üllar Susi oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab Üllar Susi varasem kriminaalne tegutsemisviis. Nii asendati Üllar Susile mõistetud vangistus (2 episoodi narko- ja alkoholijoobes juhtimine) Harju Maakohtu 12.10.2012. a otsusega üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et Üllar Susi pani katseajal toime uued kuriteod (sealhulgas narkojoobes juhtimise). Lisaks näitab kohtu arvates Üllar Susi hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt tema varasem elukäik. Nii oli Harju Maakohtu poolt 12.10.2012. a Üllar Susile narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest lisakaristusena kohaldatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisele kuueks kuuks, kuid sellele vaatamata sõitis Üllar Susi kõigest 5 kuud hiljem mootorsõidukiga (narkojoobes) ja seda olenemata asjaolust, et Üllar Susil oli keelatud sõidukit üleüldse juhtida. Harju Maakohtu 01.02.2006. a otsusest (kriminaalasi nr 1-06-640) nähtuvalt on Üllar Susi ka varasemalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik Üllar Susi käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul järeldub Üllar Susi varasemast elukäigust, et tema käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid ja senised karistused ei ole mõjutanud Üllar Susi kujunenud harjumusi ja tegutsemist muutma. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Üllar Susi suhtes täitnud eesmärke. 3.2 Kohus peab positiivseks, et Üllar Susi on vangistuse jooksul, ajavahemikul 09.03.2015. a 22.04.2015. a läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ajavahemikul 25.04.2014. a 31.08.2014. a osalenud vanglas majandusabitöödel. Kohtu hinnangul ei saa vaatamata eelnimetatud asjaoludele pidada Üllar Susi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna käesoleval ajal on Üllar Susil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust – kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamine (seetõttu kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid) ja talle mittekuuluvate esemete (sigarettide) hoidmine. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kohus, võttes arvesse Üllar Susi varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et Üllar Susi on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. 3.3 Kohus on seisukohal, et Üllar Susi vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Üllar Susil on lähedase toetus, kindel elukoht (tuttava Irina Fabritsi juures Kopli talu, Vatla küla, Hanila vald, Lääne maakond) ja võimalus aidata oma tuttavat talutöödel, motivatsioon leida töökoht ja tagada seeläbi oma majanduslik toimetulek. Tartu Vangla andmetel on Üllar Susil
rahalisi nõudeid summas 7586,20 eurot ja vabanemisfondis on 305,96 eurot. Kohus peab positiivseks sedagi, et Üllar Susi on leidnud endale uue elukeskkonna, et mitte enam suhelda vana sõpruskonnaga, misläbi oleks võimalik tagada õiguskuulekas elu. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et Üllar Susil on varasemast elukäigust tulenevalt probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega (GHB). Kuigi Üllar Susi ise ei kinnita, et ta on sõltlane, nähtub Üllar Susi käitumisest, et narkootiliste ainete tarvitamine ja narkojoobes liiklussüütegude toimepanemine on olnud korduv ning mingitel põhjustel ei ole suutnud sellisest käitumisviisist hoiduda. Seda ei ole muutnud ka varasemalt mõistetud karistused. Vangla iseloomustuse kohaselt on Üllar Susi tarvitanud narkootikume pikaajaliselt, s.o alates aastast 2002. Võttes arvesse Üllar Susi varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid ja Üllar Susi narkootiliste ainete tarvitamise pikaajalisust, ei ole kohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab Üllar Susi narkootiliste ainete tarvitamist ja seda vaatamata sellele, et elukeskkond tema ümber on muutunud.
4.Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Üllar Susi puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja Üllar Susi käitumine karistuse kandmise ajal). Sellest tulenevalt leiab kohus, et Üllar Susi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kriminaalmenetluse kulud Üllar Susi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rainer Objartel Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 138,72 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,72 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 138,72 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Üllar Susilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.